Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

andrus, 2004-12-29 18:47:55

kiilaspäisusele kalduv ateist

http://www.historyguide.org/images/lenin.gif

andrus, 2004-12-29 18:51:02

suitsetav ateist

http://goddoubleplusblessamerica.org/jest/card-fidel_castro.jpg

andrus, 2004-12-29 18:51:50

ateist - üleolev ja suitsetav

http://students.bath.ac.uk/mn3jc/Fidel%20Castro.jpg

andrus, 2004-12-29 18:54:17

kõhukas ateist

http://www.worsleyschool.net/fun/rejected/picture7.JPG

Padre Alfonso, 2004-12-29 18:59:44

Aga Padre, mis siis kui Ta äkki ongi olemas? :)
Et tuleb lõpuks siiski nii välja, et ON.
Then what?

Et tuleb välja, et teie jumal ongi väiklane, kiuslik ja armukade? Then shove it up yours.

t.j., 2004-12-29 19:01:59

Sageli on oma ettekujutlustes jäetud kristlased ilma mitmest normaalsest eluavaldusest: veinijoomisest, seksist ja isegi huumorist. Hapu näoga kristlase stereotüüp on üsna levinud ja küllap võib sellisel lähenemisel osaliselt ka põhjust olla. Rangeid moraliste ja vagatsejaid on religiooni sees ja ümber kogu aega olnud, kuid minu meelest ei ole nad vähemalt praegu domineerivad.

Piiblis on verbi “naerma” kasutatud kokku ainult veidi üle neljakümne korra. Seega on Piiblis üsna vähe juttu naermisest. Ja kui ongi, on see tavaliselt pilkenaer või naerdakse mingil muul moel negatiivses tähenduses. Ehk on huumor ka usus siiski olemas ning see tuleb vaid üles leida.

Piiblist huumori otsinguid alustada ei ole lihtne. Näiteks Vana Testament tundub vähemalt esimesel silmapilgul täiesti tõsine teos. Samas lisab otsinguile indu teadmine, et juudid naeravad palju. On ju ka Eestis ilmunud juudi anekdootide kogusid. Et Vana Testament on tekkinud juutlikus kultuuriruumis, peaks seal kusagil ka huumorit olema.

Preester Vello Salo on nimetanud Piibli kõige humoristlikumaks teoseks Joona raamatut. Tõepoolest — paganad palvetavad ja õigeusklik juut magab rahulikult uppumisohus oleval laeval. Joonas on ise Jumala poolt läkitatu, kuid palvetamises jääb paganatele alla. Ega ka seda, et kala Joona neelab, ilma huumorita mõista saa.

Huumor võib välja tulla ka teistpidi — elu vaatamisest läbi piiblilugude prisma. Alan Wattsi kujutluses ilmneb Jumala huumorimeel loomislugude tulemustes: ilma huumorimeeleta poleks Jumal suutnud iialgi papagoid, ninasarvikut või jõehobu luua (loomist ei tule siin loomulikult otseses mõttes mõista). Inimeste karikatuurseks kujutamiseks on nimetatud loomad ja linnud asendamatu aines ning Wattsi mõte tundub igati asjakohane.

Kas Jumal viljeleb ka musta huumorit? — Bolševismi rajaja Vladimir Lenini appihüüdu surivoodil püha Franciscuse poole ja tänapäevase satanismi isa Anton Szandor LaVey surma katoliiklikus hospidalis nunnadest halastajaõdede hoole all on selliste näidetena välja toodud. Esmapilgul tundub niisugune lähenemine liig olevat, kuid ega must huumor olegi kõikide jaoks.

Huumori positsiooni uurimisest religiooni sfääris võivad välja kasvada ka suuremad üldistused. Reinhold Niebuhri arvates seob usku huumoriga asjaolu, et mõlemad tegelevad inimese olemise puudulikkusega. Huumor sellistega, mis meid eksistentsiaalselt ei puuduta, olgu näiteks või praeguste Tallinna võimustruktuuride ja opositsiooni ühest äärmusest teise hüppavad suhted, mida kõrvalvaataja endale nalja abil seletada saab. Usk seevastu tegeleb viimsete küsimustega nagu surm, elu mõte või lunastus, mis sageli religioosset lahendust nõuavad. Eelnevast skeemist lähtuvalt näeb Niebuhril huumoris teatavat usu eelastet.

Niebuhri väljatoodud huumori eelnevust usule kasutatakse näiteks õpetamisel. Inglismaa religiooniõpetuses käib paljude probleemide esitamine käib läbi nalja ja koomiliste karikatuuride. Ehk on meil õpetamisel religiooni sfäär liiga “pühaks” asjaks muudetud.

Tahaksin lõpetada näitega elust. See juhtus paar aastat tagasi ühel Ida-Euroopas toimunud konverentsil. Üks konverentsi juhtivaid skandinaavia pastoreid väljendas seal enesekindlalt oma vaateid naiste pastoriks olemise vastu — Piiblis ei olevat sellest midagi kirjas, naiste psüühika olevat nõrgem jne. Konverents lõppes piduliku jumalateenistusega kohalikus kirikus, kus nimetatud pastor pidi teenima. Tekkinud segaduste tõttu pidi ta kirikupingis istuma, altaris teenis kohalik naispastor. Võibolla on selline Jumala viis naljatlemiseks, võibolla lihtsalt juhus.

a.k., 2004-12-29 19:04:24

Surm aitab hinnata elu

Alar KilpKui ma veel nõukogude ajal käisin kolmandas klassis, sõitsid ühel lumisel veebruarikuu õhtul Vanemuise kontserdisaalis toimunud kooli kontserdilt minu klassikaaslased kodu poole ning ühel Ikarus-tüüpi liinibussil ei sulgunud uks. Mu klassiõde kukkus uksest välja, veeres lumevallilt bussi ratta alla ja suri kohapeal.

Kuus-seitse aastat hiljem kõndisid kolm meie kooli tüdrukut kooli poole mööda tänavat, kust läks minugi koolitee, ainult et nemad sattusid minema sel ajal, mil ühe maja katuse küljest kukkus suur jääpurikas. Neist kolmest keskmine hukkus saadud löögi tagajärjel.

Need ei olnud ainsad korrad minu koolipõlves, mil meie koolimaja esimesel korrusel oli stendil musta lindiga foto ja selle ees põles küünal. Juhtumiga, kus inimene on ebaõiglaselt hukkunud, on vähem või rohkem meist kõik kokku puutunud. Surm kui selline aga peaks olema elu loomulik osa.

Ja nii see enam-vähem oligi n-ö vanal ajal, mil talus elas koos kolm-neli põlvkonda ning inimesi ikka sündis ja suri ning nii mõnigi suri juba nooreohtu eas. Pealegi, ega vist saagi öelda, et see, kes elab aastatelt vähem, oleks elanud ilmtingimata vähem õnnelikku elu… Surmast halvem olevat see, mis sureb meis veel siis, kui elame, olen kellegi targa mehe mõtet lugenud.

Kümmekond päeva tagasi šokeeris paljusid eestlasi jalgrattur Lauri Ausi ootamatu, ebaõiglane ja traagiline hukkumine. Kui keegi lähedane või tuttav hukkub traagiliselt, on juhtunu muutunud isiklikuks ja tekitab paratamatult küsimusi.

Inimesed küsisid ka Jeesuselt, miks Pilaatus laskis voolata galilealaste verel ja Siiloa torn langes peale kaheksateistkümnele inimesele. Jeesus vastas vaid küsimustega: «Kas galilealased olid suuremad patused kui kõik muu Galilea rahvas? Või need, kelle peale langes Siiloa torn, olid suuremad süüalused?»

Küsimust, miks sünnib maailmas kurja, kui Jumal on hea, tuntakse filosoofias kui teodiike probleemi, millele võib vastata George Orwelli kombel, kes teoses «1984» seadis utoopilis-totalitaarse ühiskonna lipukirjaks: «Vabadus on orjus, sõda on rahu ning teadmatus on jõud», et kurjus aitab hinnata headust, vihkamine armastust, pimedus valgust ja surm elu ning selliselt on vastandid üksteisest sõltuvuses ja üksteise olemasoluks möödapääsmatud.

Alar Kilp

Po, t.j., 2004-12-29 19:11:15

Bolševismi rajaja Vladimir Lenini appihüüdu surivoodil püha Franciscuse poole

No sellest tahaksin ma küll lähemalt kuulda!

Next day, andrusele, 2004-12-29 19:27:57

Kasutades delfiklassik padre Alfonso stiili ja mõtteerksust küsiks väikese tähega andruselt padre luuleridadega:

Imelik
kui ateist nii rõõmus
ja enesekindel on
nagu välja reklaamitud
milleks seda
nii kahtlaste
võtetega
endale
kinnitama peab?

:)

inkognito, 2004-12-29 19:53:08

Kuigi ta isa oli kaevur, hiljem Mansfeldi maahärra, pidi temast saama õigusteadlane. Äkitselt katkestas ta õpingud Erfurdi ülikoolis ja asus hoopis augustiinlaste kloostrisse, omandades 1512.a. teoloogiadoktori kraadi. Ta on loonud ja viisistanud 41 kirikulaulu, milledest eriliselt väärib nimetamist koraal “Üks kindel linn ja varjupaik”, mida Fr. Engels on nimetanud XVI saj. marseljeesiks. Teda peeti ka oma rahva ühtse kirjakeele rajajaks ning muuseas on ta öelnud, et: “See mees, kes ei armasta naisi, veini ja laulu on tuhandekordne tola”. Kellest on jutt?

Po, inkognito, 2004-12-29 19:57:32

Eks see vist Martin Luther oli...

Next day, 2004-12-29 20:40:41

T.J. tõi meelde veidi ajalugu.
Võib jätkata nii siin kui seal :)
Täiesti elus asi.

http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=1481588&ndate=04.05.2001&categoryID=976915

Next day, Padre Alfonso, 2004-12-29 20:44:50

Et tuleb välja, et teie jumal ongi väiklane, kiuslik ja armukade?

Jumalat näed just sellisena sina, padre, mitte nn meie.
Meie Jumal on armastav, usaldav, täis armu ja ülevust :)

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-29 21:15:04

Next day, Padre Alfonso, 2004-12-29 20:44:50
Meie Jumal on armastav, usaldav, täis armu ja ülevust :)

Sa räägid ju uskmatute jumalast :o)

Ei ole temal vaja, et teda kummardataks ega usutaks ja neid uskmatuid, kes pärast surma tema juurde lähevad, võtab ta vastu nagu kadunud poegi, aga usulistele mitte ei noogutagi, sest te olete pidevalt temaga ninapidi koos :o)

Vastseliina Toomas, 2004-12-29 21:16:29

(i) PILT INDIA OOKEANI TSUNAMI OHVRITEST:

pilt, 2004-12-29 18:54:37

http://img145.exs.cx/my.php?loc=img145&image=ruumiita4ft.jpg

(ii) PADRE ALFONSO JÄRELDUS:

Padre Alfonso, 2004-12-29 18:59:44

Aga Padre, mis siis kui Ta äkki ongi olemas? :)
Et tuleb lõpuks siiski nii välja, et ON.
Then what?

Et tuleb välja, et teie jumal ongi väiklane, kiuslik ja armukade? Then shove it up yours.

(iii) VASTSELIINA TOOMAS
mõtleb, mida lisada (i) ja (ii)-le, et pilt oleks ammendav...

lisab (iv):

(iv) VASTSELIINA TOOMA MÕTE:

"Neid laipu seal rusude vahel meres hulpimas vaadates ei oska me tagantjärgi otsustada, missugust elu keegi neist inimestest oli elanud.
Aga kõik nad elasid oma elu. Ja et nad elasid,
oli ülev. Ja kindlasti oli nende seas palju inimesi, kes oma elus olid - ja selle kasvõi ühel hetkel olemise pärast - ka nüüd ja praegu puudutavad igavikku... Puhake rahus."

Vastseliina Toomas, 2004-12-29 21:23:42

Minu arust on see Tsunami ohvrite pilt eriti raputav just internetis aeglaselt avanemise pärast - algul see suhteliselt terveks jäänud Rannarajatis - siis üha rohkem materiaalset läbu ja üha rohkem ka vat seda kah...

inkognito, Po, 2004-12-29 21:37:52

Muidugi, aga eks see ole ju üldteada tõde.
Kuid huvitav on ka teada, miks kannavad luteri õpetajad talaari.
_Talaar oli keskajal tuntud kui õpetlasekuub. Martin Lutheril oli doktorikraad ja sellepärast kandis ta avalikes kohtades talaari. Eestis hakkas kirikuõpetajatelt talaari kandmist nõudma Vene tsaar alles 19. sajandil. Praegu kasutavad Eestis ametiriietusena talaari kirikuõpetajad ja kohtunikud. Kirikuõpetajad kannavad talaaril kurgu all kahte valget riideriba - lõkmeid, mis on kujunenud valgest kraest. Praostid kannavadki laia ümber kaela ulatuvat valget kraed._
/Niisiis ka dr.Vastseliina võiks talaari kanda. Mina igatahes näen teda talaaris, kui tema poole oma nõdra “sulega” pöördun.
Seni olin Jaani kiriku õpetajatel (Paul, Vallsalu, Hiiob jt) talaari näinud, kuid viimati kandis uus õpetaja J.Tammsalu albat.

_Alba kasutamine vaimuliku riietusena ulatub juba algristikoguduse aega. Ka Jeesus kandis tolleaegse kombe järgi pikka valget alusrüüd. Eestis kandsid vaimulikud valget rüüd ka pärast reformatsiooni kuni rootsiaja lõpuni, kui tuli talaarikandmise kord. Sõna “alba” tähendab valget ja on ristimisrüü. Valgetest riietest räägitakse Ilmutusraamatus kui kristlaste riietusest, mis tähendab puhtust, uut elu ja pühade õigustegusid (Ilm 19,8).

Alba seotakse kinni vööga, mis sümboliseerib kaitstust ja ka himudest loobumist. Vöötamine tähendab veel Kristuse teenistusse asumist.

Albat võivad õigupoolest kanda kõik kristlased. Vaimuliku ametitunnuseks on ümber kaela kantav riideriba - stoola, mille värv vaheldub kirikuaasta järgi. Stoola sümboliseerib Kristuse ikke kandmist.

Õpetajat ja diakonit saab eristada selle järgi, kuidas nad stoolat kannavad. Õpetajad kannavad stoolat ümber kaela nii, et selle mõlemad otsad ripuvad rinnal alla. Diakon asetab stoola üle vasaku õla ja seob paremal puusal kokku. Kõrgharidusega õpetaja kannab ametiriietusel hõbedast risti, praosti rist on kullatud.

Piiskop kannab ametiülesandeid täites karjasekeppi kui piiskopkonna kaitsja tunnust, kullast piiskopiristi, vastavat peakatet - mitrat ja õlgadel piiskopimantlit.

Armulauajumalateenistusel võib vaimulik kanda ka kaasulat, mis pannakse kõigi teiste riiete peale. See on suur värviline kangatükk, mille keskel on pea jaoks auk. Nii katab kaasula (ladina keeles ‘maja’) vaimuliku keha ja käed, nagu meeldetuletusena armulaua tähendusest: Jumala arm ümbritseb meid ja katab meie patu kinni.

Nii annab jumalateenistusel kasutatav ametirüü meile pildi, missugust ülesannet vaimulik täidab ja missugune peaks olema iga inimese nn vaimulik varustus._
http://www.eelk.ee/teejuht.html

rannatüdruk, 2004-12-29 21:51:31

Alar Kilp: kurjus aitab hinnata headust, vihkamine armastust, pimedus valgust ja surm elu ning selliselt on vastandid üksteisest sõltuvuses ja üksteise olemasoluks möödapääsmatud.

Minu meelest olid need sõnad eriti kohased tsunamiohvrite pildi juures. Ning just sellise pildi juures eriti keeldun ma uskumast, et ühe rahva jumal oleks õigem teise rahva jumalast. Et ühed õnnetuse ohvrid oleksid kuidagi väljavalitumad teistest ohvritest, kuna nad uskusid just selle, mitte teise nimega jumalasse. Et usklike saatus oleks kuidagi õigem uskmatute saatusest.

***