Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

Padre Alfonso, 2004-12-29 11:35:29

Küsimus oli lihtne ja konkreetne, Harri.

Malemäng, üldine heietamine ja konksud ei puutu asjasse.

Püüa nüüd igal viisil mööda vingerdamise asemel selge vastus anda.

See ei tohiks ju nii raske olla?

Padre Alfonso, 2004-12-29 11:40:50

Vaata tänahommikust “Harri Kingo, 2004-12-29 09:07:38"

Tubli, Kingo, hakkame ivale lähemale jõudma.

Mu küsimus tekkiski peale ”Harri Kingo, 2004-12-29 09:07:38" vaatamist.

Kuidas vastusega lugu, Harri?

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-29 11:44:51

Sina rääkisid konksudest ja oletasid mingit “minu mängu iseendaga” - et mida see pealtvaatajale annab või ei anna...

Tõtt öelda - kust mina tean, mida selline oletatav olukord pealtvaatajale annab või ei anna!?

Tark saab teada midagi väga tarka, loll jääbki ammuli sui vahtima... vahepeal on mustmiljon võimalust.

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-29 11:45:35

Edasi, mis?

Padre Alfonso, 2004-12-29 12:11:47

Edasi pole mõtet jätkata, Kingo.
Ka vastamata jätmine on vastus.

Sestap tänud kaasa töötamast ja loeme selle õpetliku alateema lõpetatuks.

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-29 12:24:14

Lisan oma hommikusele kommentaarile (2004-12-29 09:07:38) mõtte, et materialist on märksa suurem ideede maailmas elaja kui idealist. Ja veidi oma algpositsioonilt vastuolus omaenese staatuse ja olemisega.

Materialist üritab kogu aeg elu mõtestada nö. “läbi mateeria silmade” - elutu mateeria positsioonilt. Mis tähendab, et kogu aeg “millegi” teisena, kui ta ise on. Pole ime, et üritades elu mõtestada elutu positsioonilt, saab ta tulemuseks, et elul pole väärtust ega mõtet.

Nn idealist aga vaatleb mateeriat sellelt positsioonilt, kus ja kes ta on - elu positsioonilt, eluna. Ja sellelt positsioonilt mateeriat vaadeldes leiab idealist, et temal enesel ja mateerial, millest ta on osa (vähemalt kehaliselt ja teadvuslikult) on ikka mõte olemas küll, see eluna olemas olemine pole mõttetus, ja pole mõttetus ka mateeria, millest see elu sündis - seesama mateeria on ju loonud idealisti enese koos idealisti enesemõtestatusega.

Materialist pole päris tema ise - see, “kes” ta on - ta üritab pingsalt olla “miski” ja “teine” - elutu mateeria ja sellelt elutu mateeria pinnalt end elutuks kujutledes (mis on aga elu enese võimalus materialistile – see võime kujutleda!) midagi väärtustada. On loomulik, et elutult pinnalt elavat väärtustades ta elule väärtust ei leiagi - elutus on tema eeldus ja alus ja kuipalju tahes ta ka ei fantaseeriks, elutust elusale väärtust ei saa anda, sest väärtused on vaid elusa pärisosa.

Idealist aga leiab mateeriale - ja ka enesele - alati mõtestatuse. Mis tähendab eesmärke ja ideaali – mille kõrgus ja hõlmavus oleneb muidugi ennastmõtestava elu arengutasemest.

Ma vaatan, et materialist, püüdes olla selle asemel, et olla “elav keegi”, hoopis “elutu miski”, tegeleb tõesti mõttemängudega, kust ta enam väärtust leidma pole suuteline. Idealist aga osutub sellena, kes ta on - “elav keegi” - märksa adekvaatsemaks oma lähtealuselt - ta ongi, kes ta on - elusolend, elu, ja sellena vaatleb ennast ja kõiksust. Ja nii on sel kõiksusel ka väärtus. Ja väärtus on tal eneselgi. Sest vaid elule on väärtused olemasolevad ja üha enam avanevad. Elutule pole neid aga olemas...

Õnnest – teemast! – aga seda, et mida oleks elutusest lähtuval materialistil üldse öelda vaid elule omase õnne ja selle õnne väärtuse kohta, kui materialist ei saa oma positsioonilt üldse mingitest reaalsetest väärtustest – õnnest kaasaarvatult – rääkida? Ta peab õnne paratamatult tunnistama illusiooniks, nagu ta peab paratamatult tunnistama illusiooniks kõik väärtused, sest mateeriast ta neid ei leia ega saa oma positsioonilt elu väärtusi ka tuletada...

Ah mis sünge natüürmort on see materialisti elupilt! Õnneks on see eksisteeriv vaid materialisti enese peas ja illusioonina. Sest kui see natüürmort oleks reaalsus, siis meid ei olekski... Materialistile oleks kõige lihtsam tõestus väärtuste olemasolust teadvustamine, et ta ise on elus ja tegelikult omab nii väärtusi kui eesmärke...

Meenub Zenon oma apooriatega liikumatusest. Kui ta oli pikkades sõnalahingutes “ära tõestanud” liikumise puudumise, siis vastuseks tema pikale traktaadile... tema oponent lihtsalt tõusis, ja jalutas Zenoni ees edasi-tagasi, sõnagi lausumata...

Selline mõttekäik... eikedagi eimillekski kohustav, muuseas.

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-29 12:27:03

Padre Alfonso, 2004-12-29 12:11:47
Edasi pole mõtet jätkata, Kingo.

Õige mõte. Kui sa ei suuda välja öelda, mida öelda oli - milleks? Ja kas üldse oli midagi olulist?

b-b, 2004-12-29 12:28:03

/jalutab sõna lausumata edasi-tagasi/

Harri Kingo, b-b, 2004-12-29 12:31:47

Soovitagem seda teha materialistidel - ja nende eksistents omandab kohe mõtte, b-b.

Harri Kingo, 2004-12-29 12:37:47

Nimisõnadest ja nimetustest...

Materialist osutub meil... totaalseks idealistiks ja targutajaks - tähenduses “ideede maailmas elavaks”.

Idealist hoopistükkis... suureks realistiks ja praktikuks - võimeliseks andma oma olemisele eesmärke, ideaali ja võimeliseks nende poole liikuma...

Kuhu on materialistil liikuda, sest - “Mis eesmärk!? Mis ideaal!?”

Harri Kingo, 2004-12-29 12:47:10

Et idealist osutub “suureks realistiks ja praktikuks - võimeliseks andma oma olemisele eesmärke, ideaali ja võimeliseks nende poole liikuma”, siis on ka mõistetav, miks maailma ja inimkonna ajalugu ja toimimine pole sedavõrd sõltunud suurtest Valitsejatest ja nende vastavast võimust... kui Suurtest Õpetajatest ja nende õpetustest.

Materialistlik eksperiment, mile tunnistajateks me tahes-tahtmatult olime, tõestas öeldu paikapidavust - mõttetusest pole võimalik mõtet tuletada. Ja eks see ole samade vanade tõdede veidi teisiti ütlemine, et “Elu sünnib vaid elust” ja “Vaid vaim mõõdab vaimset”.

Sest elu ei sünni elutust ja materiaalne ning elutu ei mõõda elavat ja vaimset.

Oli kena.

Mooz, 2004-12-29 12:57:28

Materialist osutub meil... totaalseks idealistiks ja targutajaks - thenduses ideede maailmas elavaks.
Idealist hoopistkkis... suureks realistiks ja praktikuks - vimeliseks andma oma olemisele eesmrke, ideaali ja vimeliseks nende poole liikuma...

1984.

nipitiri, 2004-12-29 13:07:08

kohaliku tööalase absurditeatri tõttu olin sunnitud tegema ennelõunase jalutuskäigu...
edasi ja tagasi... :)
tuju läks paremaks...
see härmane ilm on nii mõnus...

Padre Alfonso, 2004-12-29 13:26:45

/jalutab sõna lausumata edasi-tagasi/

:-)))))

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-29 13:32:59

Jaluta, Padre. Ole elus, vaatamata oma materialistlikele veendumustele.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-29 13:46:48

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-29 13:32:59

Jaluta, Padre. Ole elus, vaatamata oma materialistlikele veendumustele.

Kas lugupeetav on täiesti ära pööranud või lihtsalt laksu all?

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-29 13:52:15

Loen Kingot ja mõtlen, et pole kurvemat vaatepilti kui ideaalideta idealist, kui mõttetu mõtleja, kui... Harri Kingo :o(((

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-29 13:53:19

Huvitav küsimus... Kuid kas just parim teema eelseisvaks päevaks?

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-29 13:55:30

Loen Kingot ja mõtlen, et pole kurvemat vaatepilti kui ideaalideta idealist, kui mõttetu mõtleja, kui... Harri Kingo :o(((

Ma küll lähen täna matustele, aga mitte oma matustele, Hodža. Seega, ma ei saa sind rõõmustada ka täna...

Kui sul on asjalikumat kui Delfi tase, siis...

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Harri Kingo, 2004-12-29 14:00:40

Kas on mul tarvis teada sinu käimisi ja tegemisi, et sa neist kogu aeg jahvatama pead?
Ma ei ole ‘Kroonika’ lugeja ja mind ei huvita sellised asjad. Ma räägin ainult sellest Kingost, kes vahutab siin ja Delfis.

Ja see Kingo on väga ebameeldiv tegelane.

***