Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

Harri Kingo, 2004-12-28 17:39:22

Kena oli, sõbrad, teiega pisut lõbutseda.

Aga elu näitas ka oma teist poolt...

Sain teada, et veel üks mu klassivend on äsja surnud. See viib mõtted veidi mujale...

Head päeva.

v.l., 2004-12-28 17:48:11

Kas ta oli maksuametnik?

Mooz, 2004-12-28 18:12:02

Peegeldatav on objektiivne, objektiivne on ka peegelduse sisu – see sõltub otseselt ja ainult peegeldatavast – mateeriast.

Tohohh? “Peegli” omadused ei mängigi mingit rolli või?

Ehk on just “peegli” moonutused need, mis ei võimalda objektist lähtuvat objektiivset infot täiesti objektiivsena edastada?
Kui “peegel” teeb infos mingeid enda omadustega määratud (ehk subjektiivseid) muutusi, siis võib tulemus vaid näida objektiivsena. Eriti kui puudub võimalus algallikaga võrdlemiseks.

Siin vist ongi see “nulliga jagamine”. Vähemalt üks neist.

Puhh in Memory, 2004-12-28 19:02:49

Kuidas küll Padre võib sedasi vassida - Puhh ja Sojuzmultfilm!!

Või järsku ei vassinudki?

Vene filmistuudio Sojuzmultfilm loobus oma hagist Winnie Puhhi nime kandvate kohukeste tootja Aleksandr Volnovi vastu.

Moskva arbitraažkohus teatas esmaspäeval, et hagi menetlemine on lõpetatud.

Hagi aluseks oli karupoeg Puhhi jooniskujutise ebaseaduslik kasutamine kohukestepakendil.

Filmi leidis, et on rikutud tema autoriõigusi, sest kohukesepakendil kujutatud Winnie Puhh oli täpselt selline nagu nõukogude multifilmis ning ainuõigused joonisfilmitegelastele kuuluvad stuudiole.

Kostja advokaat pidas Sojuzmultfilmi hagi alusetuks, sest multifilmitegelaste kujutiste autoriõigused kuuluvad kunstnikele Eduard Nazarovile ja Vladimir Zuikovile, kellega Volnov sõlmis vastava lepingu juba 201. aasta veebruaris. Sojuzmultfilmile kuuluvat aga vaid animafilmid kui niisugused.

Algul nõudis Sojuzmultfilm kohtu kaudu kohukestetootjalt 415.000 rubla kahjutasu, kuid vähendas kahjunõuet aegamööda 276.660 rublani. Stuudio loobus ka pretendeerimast mesimummi ja õhupalli kujutisele, mis kõrvuti Winnie Puhhiga pakenditel ilutsevad.

Volnovi ettevõte toodab 18 erinevat sorti Puhhi-kohukesi.

Lilleke, Harri.Kingo, 2004-12-28 19:31:30

/ Tase on meil aga subjektiivne idealist ja totaal-relativist - kuidas saaks temale üldse vastata nii, et oleks vastatud?/

Ma eile öösel ei viitsinud seda mannavahutamist kaua lugeda....
Kas sa lõpuks ütleksid , et millisest lambist sa sellise idee välja võtsid?

Harri Kingo, Lilleke, 2004-12-28 20:22:21

Pole täna tahtmist sinuga siin filosoofia lühikursust läbi võtta, Lilleke. Üldiselt - tase enese tekstist, oleks vastus. Kuid ma ei tahaks jätkata - vt. mu 2004-12-28 17:39:22.

Lilleke, Harri.Kingo, 2004-12-28 20:55:32

/Pole täna tahtmist sinuga siin filosoofia lühikursust läbi võtta, Lilleke/

Väga mõistlik sinust.....pealegi ei osutuks ma heaks õpilaseks(vahiksin tunni ajal ringi ja tegeleksin kõrvaliste asjadega)

Vastseliina Toomas, Lilleke, 2004-12-28 20:57:56

Apsoluutselt Sinuga nõus!

Lilleke, 2004-12-28 22:33:24

Korbatil on vahva saba siin lk'l
http://www.neopets.com/allpets.phtml

Hele, 2004-12-28 22:39:36

igaüks on see, kes ta olla oskab ja julgeb
igaühel on oma valgus ja vari
üle oma varju on väga raske hüpata

http://www.parnu.ee/raulpage/prohvet/2.html#12
http://www.brainwashed.com/common/sounds/mp3/the_pilot_ships-a_song_by_your_campfire.mp3

Lilleke, 2004-12-28 22:54:42

Fallen

Heaven bend to take my hand
And lead me through the fire
Be the long awaited answer
To a long and painful fight
Truth be told I tried my best
But somewhere along the way
I got caught up in all there was to offer
And the cost was so much more than I could bear

Though I’ve tried I’ve fallen
I have sunk so low
I’ve messed up
Better I should know
So don’t come round here and
Tell me I told you so

We all begin with good intent
When love was raw and young
We believe that we can change ourselves
The past can be undone
But we carry on our back the burden time always reveals
In the lonely light of morning
In the wound that would not heal
It’s the bitter taste of losing everything
I’ve held so dear

I’ve fallen
I have sunk so low
I’ve messed up
Better I should know
So don’t come round here and
Tell me I told you so

Heaven bend to take my hand
With no where left to turn
I’m lost to those I thought were friends
To everyone I know
Oh they turn their heads embarrassed
Pretend that they don’t see
That it’s one missed step, one slip before you know it
And there doesn’t seem a way to be redeemed

Though I’ve tried I’ve fallen
I have sunk so low
I’ve messed up
Better I should know
So don’t come round here and
Tell me I told you so

I’ve messed up
Better I should know
Don’t come round here and
Tell me I told you so

http://www.sarahmclachlan.com/

tase, kingo, 2004-12-29 00:44:28

_Kena oli, sõbrad, teiega pisut lõbutseda._

Meeldiv, et sa lõpuks oma tõelise rolli oled leidnud.

tase, kingo, 2004-12-29 00:50:09

_Tohohh? “Peegli” omadused ei mängigi mingit rolli või?_

Teoreetiliselt oleks ju ka see moonutus objektiivne, kuid olulisemana tuleb rõhutada seda, et inimese seisukohast vaadatuna pole maailma objektiivsusel mitte mingit tähtsust, kuna ta ei käsitle ennast objektina.

tase, kingo, 2004-12-29 00:52:50

_Üldiselt - tase enese tekstist, oleks vastus_

Peab mainima, et sul tekivad alati kuidagi väga ettaimamatud seosed, mida sa kahjuks hiljem isegi ära seletada ei oska, nagu ka seekord.

Samas on muidugi imelik, et sa mu teksti oma materialistliku feodaalkristluse aspektist kritiseerid.

??, 2004-12-29 01:57:52

Kas keegi saab aru, mis siin toimub?

Näiteks inimestega, kellel on nimed, mis liiguvad ülevalt alla? Mõned nimed vahelduvad paariti - ikka üks ja teine, üks ja teine. Nime taga on tekst. Kuid mis on teksti taga?

Kas see on see, mida nimetatakse eluks?

Kui üks (nimetame teda tinglikult inimeseks) vaidleb lõputult teisega

Püüdes teha head või kurja nägu

Vastavalt hetke jõuvahekorrale

Kord üks all, siis jälle peal

Nagu armuvahekorras

Siis see, nagu aru saan, ongi elu kui sellise sisu?

Või milleks muidu üldse elada?

Kas keegi selgitaks mulle?

Ma ei saa aru, mis siin toimub.

Kusjuures ma ei saa ka aru, mis võiks või peaks toimuma.

Ma saan ainult aru, et midagi peab toimuma.

Sest kui midagi ei toimuks, poleks ka elu.

Kas ma saan õigesti aru?

Ja ma ei saa aru, kuidas olen sattunud selles osalema - osalema elus - elama?

Näiteks kirjutama neid ridu?

Kas siin on keegi, kes oskaks selgitada, miks ta on olemas?

Või kas ta ikka on olemas, kui seda väidab?

Küsimusi kerkib üha uusi ja uusi, kusjuures mitte uudishimust.

Aga võibolla elada tähendabki küsida elamise järele? Küsimus tekitabki tunde küsitavast?

Kuskilt - ei tea kust - ilmub keegi, kes küsib - ja me tajume teda olemasolevana?

Kusjuures tema küsimus sünnitab ka meid, vastajat?

Pole küsijat, pole vastajat?

Kes ma olen?

???, 2004-12-29 02:10:18

Ekraanile ilmub tekst.

Selle on kirjutanud näiteks keegi Kingo.

Selles tekstis väidab ta olevat mingi mõtte.

Ekraanile ilmub teine tekst, mille on kirjutanud näiteks keegi tase.

Ta väidab, et tekstis nimega “Kingo” on kõik vale.

Kust ilmuvad need kaks teksti?

Kas nad on omavahel kuidagi seotud?

Kas “Kingo” ja “tase” tähistavad kedagi või midagi?

Keda? (mida?)

Ja kui nad on olemas, siis kas omaette või ainult teineteise najal - õige-vale kaardimajakesena? Kui kaob Kingo, häibub ka tase?

Kumb kumma tekitab?

Kumb oli enne?

Ma ei saa aru.

Kas keegi selgitaks?

Kas mu küsimus tekitaks kellegi, kes vastaks?

Hele, 2004-12-29 03:41:55

??, 2004-12-29 01:57:52
Nime taga on tekst. Kuid mis on teksti taga?

Teksti taga on mõtted ja tunded, nende taga inimene.

Kas see on see, mida nimetatakse eluks?

See on osakene elust.

Kas siin on keegi, kes oskaks selgitada, miks ta on olemas?

Või kas ta ikka on olemas, kui seda väidab?

Ma olen olemas,
sest ma olen enese väljaspool ennast ära tundnud.

Harri Kingo, ???, 2004-12-29 07:36:04

Küsimärk (sul pole lihtsalt teist nime - sa võiksid mingi valida, kui oma nime ei taha kasutada), sul on palju küsimusi. Vastata saan vaid ühele: ma olen Harri Kingo, 49 aastat vana, töötan Perekonnaseisuametis, olen täiesti olemasolev inimene. Mu tekstid ilmuvad eksraanile, kuna ma neid kirjutan ja siia saadan.

Väga tavaline. Ei midagi erilist. Miks keegi mulle vastab... eks sa pead temalt küsima. Mõni vastab mu mõtete peale, mõni vastab mu nime ilmumise peale, mõne vastamise põhjuseid ma ei tea ega mõista - vastused na siuksed, et saa sa aru...

Kena, et kirjutad, aga nii suurtele ja sellisele hulgale eksistentsiaalsetele küsimustele korraga vaevalt, et sa siit ammendavat vastust saad.

Harri Kingo, 2004-12-29 09:07:38

Kui siinne eilne vaikus juhtumisi oli tingitud teatavast pieteeditundest, siis ilmaasjata. Ütlesin mujal sellise mõtte: Nii kristlased kui budistid ütlevad küll erinevas sõnastuses, kuid sama: “Tark õpib kõigest, ja leiab kõigest enda ja maailma jaoks Hea üles”. Minu pärast muretseda pole vaja - ma olen ka sellest kurvast sündmusest selle Hea leidnud. Hea sõna eest Olevile tänud.
——————
Mis aga puudutab seda “lõbutsemist”, siis ma vaatlesin lihtsalt materialisti silmadega probleemi, kas Hea on meile, inimestele objektiivne või subjektiivne kategooria ja reaalsus. Ja lähtudes oma “mängus” nö. “puhtast materialismist” jõudsin järeldusele - ja ehk ka näitasin sellele, kes kaasa viitsis “lõbutseda”, olgu või lugedes - et Hea mõiste ja Hea kui reaalsus on nii materialismi kui objektiivse idealismi vaatepunktist paratamatult objektiivsust tähistav kategooria ja meie reaalsus.

Me võime Heaks oma intellektiga postuleerida mille tahes - ja kes saaks meid segada meie mõttemängudes? - kuid veidi edasi arutledes selgub, et see, mida peame Heaks, omab täiesti objektiivset alust ega ole seeläbi juhus või meie vaba tahte otsustada.

Kõige suuremal üldistusastmel võime öelda, et mateeriast pärineval elul on kaks ilmset reeglit, mida ta järgib: enesesäilitamine ja areng. Elul ei ole ükskõik, kas ta on olemas või teda pole olemas, ja elu püüdleb alati enama korrastatuse poole. Ja kui elul pole see ükskõik, kas ja kuidas ta olemas on, ja kas ja kuhu ta liigub, siis selline säilimise ja arengu “eelistamine” pole elu enese suva, vaid mateeria teatavate seaduste kajastus ja ilming eluslooduses. Ja materialisti jaoks pole mingeid muid seadusi kui need, mis mateeriast enesest tulenevad. Mis tähendab – Hea on objektiivne elava looduse jaoks, sama objektiivne, kui need mateeria olemise seadused, mille kohaselt mateeria olemas on ja mis elava jaoks Hea heaks teevad – annavad teatavad reeglid ja eelisused elava olemasoluks.

Reaalses looduses vastavad neile mateeriast enesest tulenevatele reeglitele (seadustele) väga konkreetsed ilmingud, mida elava looduse puhul täheldame – reproduktiivsus ja enesesäilitamisinstinkt – need oleksid näited reaalsest elavast loodusest, ilmestamaks kestvust, jätkuvust ajas ja ruumis. Silmnähtav reaalsus, mis aga iseloomustab teist mu mainitud aspekti - püüdlust arengu kui enama korrastatuse poole - on evolutsiooni olemasolu elavas looduses tervikuna.

Kumbki neist kahest mainitust ei ole vääramatu paratamatus elava looduse jaoks, mateeria pole nii jäik ja paindumatu, et ei omaks eneses teatavat vabadust – konkreetne elav organism ei pruugi teatavates tingimustes sugugi püüelda enesesäilitamise poole, ka areng ja isiklik evolutsioon pole konkreetse elu avalduse absoluutne paratamatus. Kuid kui vaatleme elu ja elavat loodust ajas ja ruumis tervikuna, siis ei saa me neid kahte aspekti ignoreerida.

Elu – nii teadvust omav kui teadvuse-eelne - peab Heaks kestvust ja arenemist. Ja see pole elu enese kokkulepe iseendaga (kas taim saab taimega, kala kalaga, loom loomaga neis asjus kokku leppida!), vaid looduse enese asjade ja toimumiste kord. Materialisti jaoks – mateeria enese seaduste ilmnemine elavas looduses, sest mujalt kui mateeriast enesest ei saa materialist mateeria seadusi tuletada, kui materialist just idealistiks ei taha äkki hakata.

Kestvus ja loovus oleks kokkuvõttes see, mida nii teadvuslik kui ka teadvuse-eelne elu looduse enese reeglina järgib ja heaks peab, kadumine ja destruktsioon on aga elu poolt hinnatavad halvana. Ja see eelistamine on pärinev mateeria enese seadustest (mida me veel lõpuni ei ole tunnetanud).

Termodünaamika II seadus - entroopia kasv - pole ilmselt looduse enese mingi “kuri ja ennasthävitav printsiip” – see näib mulle olevat inimlik, väga emotsionaalse hinnang mateeria seadustele - vaid entroopia ja negentroopia kui kahe alusprintsiibi omavaheline “mäng” on kaks looduse ja mateeria enese vabaduse avaldust, mis võimaldavad mateerial olemas olla ja areneda eluks ja elul olemas olla ja areneda üha kõrgema astme korrastatuse poole.

Kokkuvõttes: nii ON.

Idealist ei lõpeta sellega oma arutlusi, nagu materialist paratamatult teeb, sest on ise end piiranud vaid elutu mateeria ja nelja interaktsiooniga ning mulle arusaamatu “elu taandamise vajadusega elutule”...

(Vahepala: kummaline idee tõesti, kui mõelda – miks on materialistil üldse nii väga vaja elu taandada elutule – ja mitte otsida elu mõtet n.ö. kõrgemalt? Millist vastust ta loodab saada elutust mateeriast oma elu jaoks? Ei näe ju lapsevanem oma lapse olemise ja tema elu mõtet ei munarakus, ei spermatosoidis, vaid oma lapse täisväärtuslikust elust täisväärtusliku inimesena?)

Idealist siit – et nii ON - alles alustab oma eksistentsi mõtestamist. Ja religioon on see intellektuaalne vahend ja vorm ning praktiline kogemuslik tee, mis ületab materialismi kitsaste elu elutule taandavate kontseptsioonide ahistavad piirid.

Padre Alfonso, 2004-12-29 09:23:35

Loodame, et Kingo on täna rahulikum.

Selle möla, vabandust, kommentaaride kohta, mis ta siia pasteerinud on, võiks öelda programmeerijate keeles: crap in, crap out

***