Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

Po, 2004-12-28 10:32:07

Sa võõrast aiast roosi ära murra,
vaid armununa oma aeda astu!

Misasja? Mine oma koduaeda, armastus südames võõra Roosi vastu?

Ma vist saan valesti aru:-(

PL, Njah, 2004-12-28 10:46:49

Empaatia saab alguse inimese objektiivsete vajaduste tasandilt. Armastus - selle osutamine ja selle saamine, pole pelk meie lõbu, vaid meie vajadus. Sealt lähtub ka empaatia - inimese algsete vajaduste tasandilt.

PL: Mis selle vajaduse aktualiseerib?

PL, 2004-12-28 10:51:06

Empaatia ei eksisteeri intellektuaalsel tasandil, nagu pole seda ka armastus. Püüa endale mõisted selgeks teha.

PL. Ega Harri seda ju väidagi. Aga tahe on küll intellektiga seotud. Tahta armastada, omandada sellest visiooni ja kogeda selle teostamist - selle protsessi võib käivitada ka tahe, sihikindlus. Eriti kui tahe “teab” (nt teiste kogemusest), et sel on häid vilju.

PL, Njah, 2004-12-28 11:00:25

Vaata Peeter, kujutlusvõime pole veel reaalsus. Sa võid oma solipsistlikus elevandiluutornis kuitahes vahvaid ja uhkeid skeemikesi ette kujutleda, kuid tegelikkusega ei pruugi neil vähimatki seost olla.

PL: Mõistsid mind õigesti. Nüüd aga mõistan, et eksisin - religioon (Jumal) on oma seesmise püotentsiaali järk-järguline välja projitseerimine (ka kujutlusse) ja seekaudu selle äratudnmine ning teostamine. Religioon pakub sellisteks projektsioonideks lihtsalt tavapärasest suuremaid võimalusi, ärgitades “taotlema suurimat, et saavutada suuremat” (Tuglas).

Kingoga sai juba korra vaieldud sel teemal, kas Heisenbergi määramatuse tõttu Vaatleja sekkumine vaadeldavatesse protsessidesse viib selleni, et Vaatlus “loob” maailma v on maailm mingi substantsina meie tahtest suht sõltumatult eksisteeriv ja vaatlus ainult annab meile infot selle substantsi aegruumjaotuse kohta.

PL: Müstiline traditsioon otsekui toetaks objektiivset idealismi.

Juba pisikese tolmukübeme puhul on see asukoha-impulsi mõõtmise kvantmehaaniline määramatus kordi väiksem mõõdetavatest parameetritest endist. See aga tähendab vahet mikro- ja makromaailma käsitlusmudelite vahel. Makromaailmas on kvantefektid lihtsalt sedavõrd tühiselt väikesed, et reeglina pole neid vaja üldse arvestada.

PL: Ometigi töötab maagia (kas või nt sünkroonsusprintsiibina) ka makromaailmas. Ilmselt on siiski olemas mingisugune “Maharishi efekt”, kus teadvusevälja piisava ergastamise kaudu (1%, ruutjuur 1%-st populatsioonist) mõjutatakse kuritegevust, stressi, haigestumist jms järelmeid.

Teisalt, seesama “suurte masside” inertsus on ka põhjus, miks teadvus vajab keha enesekaitsena, sest keha massi inertsus ja mahtuvus on see, mis sumbutab endasse mitmesuguseid kehaväliseid energeetilisi (karma)ahelprotsesse, takistades nõnda nende habrast teadvust lõhkuvat mõju.

PL: Just.

Teadvus on aga habras, sest moodustub põhimõtteliselt nõrkadest elektromagnetväljadest, mis aju neurovõrgu struktuuri pidi liiguvad.

Nii et maadled paljuski iseloodud tontidega. Kellelgi mehel La-Manche'st olid ka pisut tõelisemad vastased, kuigi võitlus nendega sama mõttetu...

PL: Nt hullumeelsus on paraku reaalsus - mis tõendab Sinu poolt mainitud teadvuse haprust.

v.l., 2004-12-28 11:00:35

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), jumalale, 2004-12-28 08:03:47

“Tead, jumal, on üks sihuke ütlemine, et ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled.
Vaata, kui kingo on su sõber, siis mina sinu asemel, oleks häbi pärast olemata.”

Jumal on kõiges - isegi Kingos. Ja kui sina, Hodža, ei armasta Kingot nagu iseennast, siis on sul raske ka Jumala silmis armu saada.

Padre Alfonso, 2004-12-28 11:01:01

Sellest “minu pakutud veest”...
Kui sa ei proovi seda, mis mul on, sa ei saagi teada, mis mul on.
Alati on lihtne lüüa kruus veega pakkuja käest maha ja nimetada pakutut mürgiks...

Selle vastu on üks lihtne moodus: kui pakkuja ISE ka kruusist rüüpaks...
aga vat sinu puhul, Kingo, pole seda rüüpamist teps mitte märgata...
hoiad kruusi endast nii kaugel kui võimalik ja aina kiidad selle headust.

Kahtlane värk...

DiaTheo, 2004-12-28 11:01:15

Ei jõua Taset ja Njahhi ära imetleda! Ja mitte ainult nende kannatlikkust silmas pidades.

Kingoga on tavavõimelisusega varustet inemesel lausa võimatu pikemalt asjade üle arutleda kolmel põhjusel.

1. Kingo ei saa kohe väga paljust aru.

(Tase oleks võinud nats “armulisem” ta vastu öösel olla ja ta kättpidi sinna tagasi viia, kust üks tema mittearusaamisi alguse sai - seda va Kanti imperatiivi-lugu pean silmas. Aga Tase on varemgi põikpäine olnud - omast lollusest peab tema järgi ikka igaüks ise läbi järama:-). Njah on ses osas Kingo vastu ikka armulikum - viitab koos selgitustega konkreetsetele vastuolulisustele jms:))

2. Kingo ei püsi appsoluutselt teemas. See on tal lausa patoloogiline puudus.

(Või hoopis enesekaitse vorme? Minesateda tea! Valedelt tabatuna on ta oma demagoogiates vägagi leidlik ja püsib teemas, lausa ühes lauses kinni päevade kaupa!)

3. Ja laast patt nott liist - maailmavaateline kaos vaesekese peas. Maailmavaade, milles transtsendents on lausa “objektiivse reaalsuse” rolli omandanud, võimaldab inimesel, temale endale näiliselt õnnestunult ja objektiivselt, vahelduva eduga nii omaenda isikust kui isiksusest lahti öelda - muutes mehe kord läbipaistvalt nähtamatuks (surnuks??), kord Appsoluudi Lõpliku Tõe maiseks kehastuseks.

Tulemuseks on see, et asendadades oma ego ideaalse Jeesusega, jääb mehel märkamata, kuidas seeläbi alles tõeline Ego temas maad võtab! Ei aita isegi Rootsi kohtu verivärske pretsedendi meeldetuletamine, kuigi juristiharidusega mehele peaks selline tõsimeelne keiss praktikast ikka tõsiseks signaaliks olema.

Näiliselt sai jutt nagu Kingost kokku pandud, tegelt on tegemist ikka Kingoga väitlemise üldalustest.

unetu, nipitiri, 2004-12-28 11:37:49

*
aga kui...
inimsüda on on (ainuke?) lill...
siis ikka...

Sa võõrast aiast roosi ära murra,
vaid armununa oma aeda astu!

Ei pea tingimata murdma..

Kui roos õitseb, võib mööduja teda nuusutada, aga võib ka ükskõikselt mööda astuda..
Roos õitseb kõigi jaoks, kes võtavad vaevaks lõhna nautida ja tema olemasolust rõõmu tunda. Ta on lõhna tulvil ja jagab seda igaühega.., sest ta on roos on roos on .. :))

Vastseliina Toomas, DiaTheo, 2004-12-28 11:40:34

Maailmavaade, milles transtsendents on lausa “objektiivse reaalsuse” rolli omandanud, võimaldab inimesel, temale endale näiliselt õnnestunult ja objektiivselt, vahelduva eduga nii omaenda isikust kui isiksusest lahti öelda - muutes mehe kord läbipaistvalt nähtamatuks (surnuks??), kord Appsoluudi Lõpliku Tõe maiseks kehastuseks.

Apsoluudi Lõplik Tõde.

See väljend on Sul väga negatiivse varjundiga.

Mis oleks Sul positiivne väljend tõe kohta?

Lõpmatu Tõde?

nipitiri, unetu, 2004-12-28 11:50:12

aitäh... abi eest... :)

ma just murdsin pead, kuidas Pole vastata...
aiast ja selle rajamisest...
lilledest ja murdmisest...
jne

/Väikese Printsi planeedile roos lihtsalt ise kasvas... :)

Padre Alfonso, 2004-12-28 12:00:19

Näiliselt sai jutt nagu Kingost kokku pandud, tegelt on tegemist ikka Kingoga väitlemise üldalustest.

Imestan veidi minagi, et on veel inimesi, kes Kingoga tõsimeeli vaielda viitsivad.

Mu meelest on mõtet läheneda asjale taoistlikult, osutades lakooniliselt mõnele tema lapsusele ja lasta asjadel omasoodu kulgeda. Kingo oskab küll- ta omistab sulle oma mõtted ja lükkab neid siis kangelaslikult ümber.

Kui hoog raugema hakkab, tee väike märkus ja Perpetum Uljanov-Mobile undab jälle täie hooga.

;-)

DiaTheo, 2004-12-28 12:38:32

Phil. D. TH kitjutab:

Apsoluudi Lõplik Tõde.

See väljend on Sul väga negatiivse varjundiga.

Muidugist on ta “negatiivse varjundiga”, sest ... jäme ortograafiline figa on austet Doktoril sisse lipsanud! Ai-ai-ai...:-((

Ikke Appsoluudi Lõplik Tõde peab olema. Nüid on ta hoopis positiivne ja sinu kord on talle negatiivne küljeluu otsida:-))

DiaTheo, 2004-12-28 12:40:31

Ma ei imestanud, Padre, ma imetlen siiralt!

Oleme me ju mõlemad seda vaevalist teed käinud ... :-)

Padre Alfonso, 2004-12-28 12:46:32

Ma ei imestanud, Padre, ma imetlen siiralt!

Oleme me ju mõlemad seda vaevalist teed käinud ... :-)

Nojah, aint et vasikaga võidu jooksmine kipub end mingil hetkel ammendama.

A vahel mõne käbi võib kepsutava vasika poole visata, seda küll.

Kena kohe vaadata, kuis issanda loomake uut indu saades Ideaali poole kappab, olgu see sihtmärk nii imaginaarne kui tahes.

PL, Njah, 2004-12-28 12:54:36

Neid “juhuslikke” “ümmargusi” arve satub kuidagi liiga sagedasti olema. Palju sagedamini kui seda teaduslike maailmamudelite puhul. Seal tunduvad normiks olema hoopiski mitteperioodilised murdarvud.

PL: Küsimus küllap diferentseerituse astmes

N:"Näitena võiks tuua peekri täitumise:"
P:"Inimarengus pole see väidetamisi nii paratamatu, ootuspärane."

????

PL:Me ei tea kunagi, millal mõni “inimpeeker” täis saab.

Eelmine kord väitsid siiski “meenub”. Meenumisel pole midagi pistmist järeldumise/taipamisega.

PL: Järeldumine (loogiline), taipamine (intuitiivne) on minu jaoksa eri asjad. Mõtlesin “meenumist” kui taipamist, siis jällegi veidi metafoorselt.

Aastaid koolipingi nühkimist on ka selle kooliprogrammi raames võimalik vahele jätta kui õppeprogrammi materjal kiiremini omandatud saab.

PL: Just - mõni omandab kiiremini, mõni aeglasemalt, aga teatud järjepidevus peab olema.

“Võimed meis võivad olla antud ka arengus - järgmine “meenub”, kui eelmine on teostatud.”

Ei saa meenuda midagi, mida pole kogetud...

PL: Psühhoosis nt ka arhetüübid “meenuvad” - ehkki neid pole kunagi isiklikult kogetud. Kusjuures igal pool üsna ühesugusel moel.

Harri Kingo, 2004-12-28 13:01:18

Ah jah. See mu öine muutumine “materialistiks” teenis siiski üht väga kindlat ja selget eesmärki. Nimelt oli eneselgi huvitav end materialistiks mõelda teada saamaks ja läbi mõtlemaks, kas puhtalt materialistlikelt positsioonidelt Head ja Kurja vaadeldes osutuvad Hea ja Kuri subjektiivseteks mõisteteks või on need ka materialismi eeldustest lähtuvalt objektiivsed kategooriad ja objektiivne reaalsus oma objektiivse materialistliku sisuga.

Olles sel kombel veidi aega materialist ja meenutades endale materialismi ABC-d, selgus sellise mängu tulemusena, et materialist ei saa rääkida Hea ja Kurja subjektiivsusest – see viib materialisti paratamatult materialismile vastandlike seisukohtade juurde – puhtasse subjektiivsesse idealismi.

Kokkuvõtvalt: mateeria on primaarne, teadvus on sekundaarne – tegemist on vaid mateeria enesepeegeldusega. Peegeldatav on objektiivne, objektiivne on ka peegelduse sisu – see sõltub otseselt ja ainult peegeldatavast – mateeriast. Ka suhe peegeldatava ja peegelduse vahel ei saa olla materialismist lähtuvalt midagi subjektiivset, vaid on täiesti mateeria enese seadustele alluv. Seega on subjektiivse peegelduse objektiivseks sisuks reaalsed, mateeria enese objektiivsed sisemised suhted. Subjektiivsusest teadvuse juures saame rääkida vaid sel määral, et peegeldatav ja peegeldus ei lange 1:1 kokku, kuid see ei tähenda, et peegeldus oleks peegeldatavast kuidagi sõltumatu ja subjektiivsus, millest räägime inimteadvuse puhul, olekski kuidagi mateeriast ja selle seadustest eraldiolev ja sõltumatu. Viimast arvata on juba idealismi sissevõtmine materialismi ja materialismi eeldustega otsene vastuollu minek.

Eelnev tähendab ka seda, et mistahes teadvuse tegevus ja selle ilmnemine subjektile omab küll subjektiivset vormi, kuid objektiivset sisu ja see objektiivne sisu on olemas ka materialismis Heal ja Kurjal. Hinnangud on vaieldamatult subjektiivsed – teadvuse toimimise tulemus, kuid hinnangute sisu peegeldab objektiivseid suhteid mateeria enese raames.

Teisalt, tuletagem meelde seesama katse rottidega, kus rotid kogesid Heana oma ajupiirkonna ärritust, mis neile seksuaalse rahulduse tagas. Rotid “hindasid” seda mehhaanilist ärritust sedavõrd heaks, et lausa surid sellese “headusesse”. Jutt on aga ei millestki muust kui väga materiaalsest nähtusest – elektrist. Sama katse annaks ka inimese puhul ilmselt sama tulemuse – elektrist põhjustatud ärritus osutuks inimesele objektiivselt heaks, see poleks vaid subjektiivne, materiaalsest objektiivsusest kuidagi “eraldiolev” ja põhjustamatu hinnang või kokkulepe vms.

Hea ja Halva objektiivsus ja selle objektiivne sisu teadvuse tasandil ilmneb ka väga selgelt, kui vaatleme loomade teadvust ja nende reaktsioone erinevatele materiaalsetele situatsioonidele. Pole kahtlust, et enesealalhoiu instinkt on objektiivne, materiaalse alusega instinkt elavas looduses. Vaadelgem siis mistahes loomse elu reaktsioone olukorrale, kus elu kestmine on ohustatud. Näeme, et puhtmateriaalne instinkt “hindab” elu kaotamist “halvaks” ja püüab igati elu säilitada.

Igaüks on toas kärbest püüdnud ja teab, et isegi nii algelise “teadvuse” jaoks nagu kärbsel on, ilmneb tema “teadvuses” objektiivne hinnang destruktsioonile kui millelegi halvale. Ja näiteid sellest, et Hea ja Halb pole materialismi raames vaadeldavad kui mingid puht-subjektiivsed reaktsioonid, on terve elav loodus täist – taimedki, tundese end ohustatuna, levitavad keemilisi ühendeid, mille tulemusena nad edastavad informatsiooni teistele taimedele millestki “halvast”, ja teised taimed hindavad seda infot väga üheselt signaalina ohust kui just Halvast. Ja mitte kunagi signaalina Heast mingi “taimede kokkuleppe” vms alusel.

Need olid vaid näited tõestamaks, et inimteadvus ja selle hinnangud omavad materialismi jaoks väga üheselt objektiivset materiaalset alust millegi heaks või halvaks pidamise kohta, seda materialismi enese vaatepunktist ja eeldustest lähtuvalt. Elavale loodusele on mateeria enese seaduste alusel destruktsioon halb, säilimine hea. Ja selline elu hinnang mistahes elu keerukuse tasandil iseendale ja oma olukorrale ei saa materialisti jaoks olla tulenev kusagilt mujalt kui mateeriast ja selle seadustest. Hea ja halb on elusloodusele objektiivsed mõisted ja reaalsused, mitte kokkulepped vm subjektiivne, mateeriast ja selle seadustest sõltumatu hinnang.

Kokkuvõte oleks, et nii selle filosoofi jaoks, kes asub objektiivse idealismi seisukohtadel kui ka materialisti jaoks on Hea ja Halb objektiivse sisuga reaalsused ja kategooriad. Vaid subjektiivne idealism võiks Hea ja Halva objektiivse reaalsuse kahtluse alla seada, kuid teadaolevalt et tee isegi subjektiivne idealism seda, sest ka selle filosoofilise suuna esindaja möönab teadvuse enese olemise seaduste teatavat objektiivsust ja seeläbi ka teadvuse reaktsioonide objektiivsust. Ja see ongi siin nii tavaline materialistide eksimus omaenese materialismi aluste vastu – segada kokku materialism materialismi otseselt eitava, isegi juba äärmusliku subjektiivse idealismiga.

Harri Kingo, Toomas, 2004-12-28 13:08:43

Toomas, mõiste ja filosoofiline suund “subjektiivne idealism” oleks lähim tähistamaks sinu pakutud “relativismi”, mõiste ja filosoofiline suund “objektiivne idealism” aga tähistab seda, mida “absolutismiks” eelpool nimetasid.

Kui ennast kuhugi paigutan, siis asun samuti Toomase klassifikstsiooni järgi “absolutismi” seisukohtadel - teise ja traditsioonilisema ning filosoofia põhiküsimusest lähtuva eristuse alusel aga olen “objektiivne idealist”.

Relativismil on üldjuhul se kapitaalne häda, et tema jaoks pole absoluutset tõde olemas ja see asetab iga relativisti äärmiselt lolli olukorda: väites oma põhiväidet - “Kõik on suhteline!” - osutub ka see põhiväide ise suhteliseks... ja seeläbi iseennast eitavaks, ja relativisti selline aluslause tähendab tegelikult, et ta jaatab absoluudi olemasolu!

Harri Kingo, Märkus iseenda kohta, 2004-12-28 13:17:17

Pean nentima, et kasutan suht ebajärjekindlalt põhimõistete paari. Märkasin, et kord kasutan mõistepaari “Hea-Kuri”, siis aga “Hea-Halb”.

Et siit mitte diskussiooni tõsta, siis tuleks need samatähenduslikeks lugeda. Halva ja Kurja suhet ja tähendusi pole mõtet siin lahkama hakata.

Harri Kingo, Märkus iseenda kohta, 2004-12-28 13:29:53

Sõbrad, kas ei oleks parem, kui te räägiksite oma filosoofilistes vestlustes materialismist, idealismist, absolutismist, relativismist, objektiivsusest, subjektiivsusest, teadvusest, materiast, peegeldumisest, funktsioonist jne... Ja mitte Kingost.

Vaadake, kui soovite pisukest filosoofilist vestlust, siis meeledetuletuse korras: isikunimi “Kingo” ei ole filosoofiline kategooria ja selle pidev sissetoomine oma filosoofilistesse abstraktsetesse arutlustesse ja analüüsidesse pole... noh, ütleme - tark.

PL, 2004-12-28 13:38:56

Materialisti definitsioon

“Materialistid” on nt need, kes hoiavad end (oma teadvust) koos eeskätt mateeria (ärkveloleku viie meeleärrituse ja neid maailmakirjelduseks kokku paneva mõistuse) toel.

Materialisti peavajadused peaks sel juhul olema füsioloogilised (keha) ja “asjade maailmaga” (sümbolväärtus) seotud. Alles siis tulevad inimsuhtlemise ja alateadvusest kerkiva kujutlusega seotud ("vaimsed") vajadused

***