Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

tase, 2004-12-28 02:14:15

PL

_Või ongi Jumal Sinu isiksus, kes ei kao?_

Nagu ta siin just täpsustas, pidas ta silmas isiku kadumist, isiksus pidada kella 2 paiku alles jääma.

Njah, PL 22.12 21:36, 2004-12-28 02:25:51

"Kas see ikka mahub geneetilise diktatuuri raamesse?"

Geneetika ei dikteeri kõike, sest DNA’s on kogu vajalikust infost vaid üks pool. Teine pool on kodeerituna valitsevatesse keskkonnatingimustesse ja organismi kasvatab üles geeniinfo koosmõjus keskkonnaga...

Hele, 2004-12-28 02:26:24

Tere Njah, Sind oodatakse siia:

http://www.via.ee/content/article/tahendus-radikaaltolge-ja-hagusus/comments/1

PL, Njah, 2004-12-28 02:35:59

Tore, et kasutasid jutumärke, sest teaduslikkusest saab rääkida umbes etnograafia tasemel süzeede klassifitseerimisena.

PL: Kas nt Piaget oli etnograaf?

Taaskord “ümmargune” number. Kas tõesti käib kogu maailma struktuursus 10 astmetena v on siiski tegemist antropoegotsentristliku maailmavaate 10'l sõrmel loendamise vaimuvaesuse “maagia”ga?

PL_ Täiesti juhuslik.

Näitena võiks tuua peekri täitumise:

PL: Inimarengus pole see väidetamisi nii paratamatu, ootuspärane.

“Buddhaks ei õpita, vaid ärgatakse. Inimesele otsekui „meenub“ tema järgmine, sammu võrra sügavam olemus.”

Pole midagi meenutada kui pole varasemalt meenutatavat omandatud. Ses suhtes üsna küündimatu näide. Tegelikult sarnaneb see pigem olukorraga, kus mitme varasemast omandatud teadmise/oskuse baasilt suudetakse järeldada juba uus teadmine.

PL: Usutavasti pole siin tegu järeldamise (vahendatud tunnetus), vid taipamisega (otsene tunnetus)

Kui need “järgnevad arhetüüpsused” oleks juba esialgses isiksuses täielikult olemas, siis peaks põhimõtteliselt olema võimalik ka vaheastmeid vahele jätta. Et aga väidetavalt see pole võimalik, siis peab vahepealsete “märkamatu” arengu faaside jooksul lisanduma midagi, mis koosmõjus varasemalt omandatuga võimaldab astuda järgmise “sammu”.

PL: Kui kooliprogramm (potentsiaalsus) tervikuna on ette teada, kas siis saame (selle aktualiseerimisel)
klasse vahele jätta? Võimed meis võivad olla antud ka arengus - järgmine “meenub”, kui eelmine on teostatud. Raivo ni,metas seda mudelit manifestatiooniliseks - manifesteerub see, mis on kogu aeg kõikjal olemas olnud.

“Muidugi võib mis tahes astmele ka „kinni kiiluda“ (toimub „fiksatsioon“) ja sinna kui tahes pikaks ajaks toppama jääda (ja just seda enamusega meist juhtubki).”

Võib olla nii, aga samaväärselt jäädakse püsima ka seni kuni pole veel omandatud kogu järgmisele tasemele jõudmiseks vajalik baas.

PL: Jah.

“Sest iga uue, avarama, õnnelikuma „mina“ esilekerkimisel peab vana „surema“.”

Kas jälle see väitmine, et minu eelmise millisekundi mina “sureb” ja sünnib kohe “uus”? Juba energia jäävuse seadus ei lase sel juhtuda. Arengud toimuvad ikka nii, et põhiosas jäädakse eelmise hetkega võrreldes endiseks, kuid samas toimub ka pisike muutus. Muutused võivad olla kord kiiremad, kord aeglasemad, kuid alati piiratud kiirusega mingi aja jooksul. Liblikaski vajab oma kehas toimuvate ümberkorralduste jaoks ussikesest tiivaliseni teatud aega kookonis...

PL: Võibolla oleks täpsem öelda: Sureb oma senisele juhtrollile. Sest ka edasises on see olemas, kuid nüüd juba nö kõrvalrollina.

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 03:02:09

tase, 2004-12-28 02:08:06
Isiku kadumine on veelgi suurem absurd. Kas sa oled siis oma arvates poolläbipaistvaks hakanud muutuma?

“Isiku kadumine” on surm.

Kuivõrd see on absurdne...? Ilmselt sa ei saanud aru, millest ma kirjutasin.

Mida peaks mittekristlasele tähendama, midda mingi JK rääkis? Ei ole temagi mitte mingi autoriteet, nagu pole ka sina.

Ilmselt sa ei tea seda, et Kuldreeglist juhindub praktiliselt terve inimkond. Ilmalikud kaasaarvatult ja enesestmõistetavalt. Sa vist ei tea, milest on jutt, kui räägitakse Kuldreeglist? (Piibel.ee-st pole nüüd mõtet otsima tormata...)

Ja lugeda on, et sa pole midagi isegi kuulnud Kanti eetilisest imperatiivist...

Eks siis ole jah raske mõista Kuldreegli ja Kanti imperatiivi suhet, kui mõlemad on tundmatud tähekombinatsioonid.

Mõistan.

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 03:05:13

tase, 2004-12-28 02:10:16
Tagasi tulles aga selle mõtte juurde, tõendab see vaid seda, et headus on SUHTELINE väärtus.

Enne kirjutamist on mõtlemine väga hea tegevus. Kui Hera oleks suhteline, siis oleks meist igale olemas ise Hea ja me ei diskuteeriks sel teemal üldse. Kas on igale ise Hea olemas? Kuidas sa seda tõestad, et Hea on puhtalt inimese väljamõeldis ilma vähimagi objektiivse aluseta?

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 03:08:37

PL, 2004-12-28 02:07:29

Oma kohustuste ja vastustuse äratndmine ja omaksvõtt.

PL: Ja mitte empaatia? Käsu (ja kohustuse) korras vaevalt et kedagi armastama hakkad.

Aga millest sünnib empaatia?

Emotsionaalsel tasandil jah, empaatia.

Intellektuaalsel tasandil aga oma kohustuste ja vastutuse mõistmine ja omaksvõtt.

Empaatia saab alguse inimese objektiivsete vajaduste tasandilt. Armastus - selle osutamine ja selle saamine, pole pelk meie lõbu, vaid meie vajadus. Sealt lähtub ka empaatia - inimese algsete vajaduste tasandilt.

Harri Kingo, PL, 2004-12-28 03:18:06

Viimane vastus empaatiast oli siiski Peetrile.

tase, kingo, 2004-12-28 03:25:01

_“Isiku kadumine” on surm.

Kuivõrd see on absurdne...? Ilmselt sa ei saanud aru, millest ma kirjutasin._

Mul pole sinust arusaamisega probleeme. Seega väidad sa siis, et sa oled poolsurnud, kuna oled jumala oma südamesse võtnud?

Su jutt läheb üha absurdsemaks.

_Ja lugeda on, et sa pole midagi isegi kuulnud Kanti eetilisest imperatiivist..._

Seda pole mitte kusagilt lugeda, see on kas sinu segadus või tahtlik vale, mida sa siinkohal väljendad.
Ma ei pidanud seda vajalikuks käsitleda, selles kommentaaris oli jutt sinu argumentide olemuse puudulikkusest, mitte nende sisust.

_Mõistan. _

Nagu ma veendusin, ei mõistnud sa mitte midagi, ehk see kommentaar aitab sul aru saada.

_Kui Hera oleks suhteline, siis oleks meist igale olemas ise Hea ja me ei diskuteeriks sel teemal üldse. _

Midagi nii ebaloogilist pole jälle ammu lugenud.

Tegelikult on olukord sootuks vastupidine, kui mingis küsimuses ollakse ühel nõul, siis puudub vajaddus diskussiooniks, mitte vastupidi.

Lühidalt: sa eksid.

_Kas on igale ise Hea olemas? Kuidas sa seda tõestad, et Hea on puhtalt inimese väljamõeldis ilma vähimagi objektiivse aluseta?_

Väga lihtsalt, näidetega elust.
Olen kindel, et ka sina suudaksid oma elukogemusele tuginedes neid hulgim meenutada.
Kuid tooks siia ühe drastilisema ja elulisema, Iraagi sõda.

Seda aga, kas heal on mingisugunegi objektiivne alus pead tõestama sina, sest selle mittetõestamine on võimatu, nagu on võimatu tõestada, et sa Riias pole käinud.

tase, kingo, 2004-12-28 03:26:58

_Intellektuaalsel tasandil aga oma kohustuste ja vastutuse mõistmine ja omaksvõtt._

Empaatia ei eksisteeri intellektuaalsel tasandil, nagu pole seda ka armastus. Püüa endale mõisted selgeks teha.

Njah, PL 22.12 22:12, 2004-12-28 03:35:12

"See on kujutlusvõime küsimus - kui kõrgele suudad oma kujutluse kergitada."

Vaata Peeter, kujutlusvõime pole veel reaalsus. Sa võid oma solipsistlikus elevandiluutornis kuitahes vahvaid ja uhkeid skeemikesi ette kujutleda, kuid tegelikkusega ei pruugi neil vähimatki seost olla.

Kujutlus loob sellise maailma, millist su keha uneski ei oskaks näha.>”

Kingoga sai juba korra vaieldud sel teemal, kas Heisenbergi määramatuse tõttu Vaatleja sekkumine vaadeldavatesse protsessidesse viib selleni, et Vaatlus “loob” maailma v on maailm mingi substantsina meie tahtest suht sõltumatult eksisteeriv ja vaatlus ainult annab meile infot selle substantsi aegruumjaotuse kohta.

Heisenbergi määramatusel on üks pisike lisatingimus juures, mida esoteerikahullutajad oma fantaasialendude kõrgpilotaazhis kahe silma vahele jätta armastavad, sest see lõhuks nende õhulossid.

Jah, vaatlus mõjutab tõesti vaadeldavaid protsesse, kuid see mõju on hästi väike (energeetiliselt ~Planck'i konstandi suurusjärgus, mis on väga väike suurus). Nii väike, et omab märgatavat mõju ainult üksikute elementaarosakeste mõõtu objektide puhul.

Juba pisikese tolmukübeme puhul on see asukoha-impulsi mõõtmise kvantmehaaniline määramatus kordi väiksem mõõdetavatest parameetritest endist. See aga tähendab vahet mikro- ja makromaailma käsitlusmudelite vahel. Makromaailmas on kvantefektid lihtsalt sedavõrd tühiselt väikesed, et reeglina pole neid vaja üldse arvestada.

Kui meil on tegemist 2m ja 100kg inimesega, siis pole vahet, kas ta asub vähem kui pikomeetri võrra paremal v vasakul. Joonlauadki hakkavad alles 1mm täpsusega.

See aga tähendab seda, et inimene ise asub ühe ja sama koha peal sõltumata sellest, kas me teda vaatleme v mitte. Vaatlus annab vaid meile endile teavet selle inimese sealolu kohta.

Teisalt, seesama “suurte masside” inertsus on ka põhjus, miks teadvus vajab keha enesekaitsena, sest keha massi inertsus ja mahtuvus on see, mis sumbutab endasse mitmesuguseid kehaväliseid energeetilisi (karma)ahelprotsesse, takistades nõnda nende habrast teadvust lõhkuvat mõju.

Teadvus on aga habras, sest moodustub põhimõtteliselt nõrkadest elektromagnetväljadest, mis aju neurovõrgu struktuuri pidi liiguvad.

Nii et maadled paljuski iseloodud tontidega. Kellelgi mehel La-Manche'st olid ka pisut tõelisemad vastased, kuigi võitlus nendega sama mõttetu...

Harri Kingo, 2004-12-28 03:48:57

Mind paneb alati imestama siinsete materialistide kaljukindel väide, et Hea on vaid ja ainult midagi subjektiivset. Needsamad materialistid näivad unustavat sootumaks, et kogu inimese subjektiivsuse taga, ka subjektiivsete hinnangute taga, on objektiivne materiaalne reaalsus ja kõik subjektiivne on ainult ja üksnes objektiivset päritolu, objektiivse ja objektiivsete suhete peegeldus subjektiivses inimteadvuses. Mis muuseas on taas objektiivne, täiesti materiaalsel kandjal ja mateeria seadustele alluv. Seeläbi ei saa olla puht subjektiivne see, mis on inimese jaoks Hea. Selline arusaam on lausa välistatud materialisti jaoks, sest on vastuolus tema alusteesiga mateeria objektiivsusest ja primaarsusest.

Headuse subjektiivsuse rõhutamine asetab meie materialistid aga totaalselt filosoofilisse suunda, mida nimetatakse subjektiivseks idealismiks. Subjektiivne idealism on aga teadupärast totaalne (objektiivse) materialismi otsene vastand...

Ma pole senini aru saanud sellisest totaalsest ebajärjekindlusest, mida materialistlikelt positsioonidelt (justkui) lähtuvad kommentaatorid siin viljelevad – subjektiivse idealismi segu materialismiga... millele nimetustki ei oska anda.

Oleks kena, kui sellise ühepajatoidu asemel meie materialistid tutvuksid veidigi filosoofia koolkondade ja nende põhiseisukohtadega. Muidu ei saa neid kuidagi tõsiselt võtta, sest nimetatud kaks filosoofilist suunda välistavad teineteise.

tase, kingo, 2004-12-28 03:52:32

_Mind paneb alati imestama siinsete materialistide kaljukindel väide, et Hea on vaid ja ainult midagi subjektiivset._

Ma arvan, et jutt ei käi optimaalsest temperatuurist ja söögivajadusest, vaid nn. vaimsetest väärtustest.

Seega on su pikk tiraad jällegi täiesti mõttetu, kuna lähtus valest eeldusest.

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 03:52:46

Sõnasta see Kanti mõte, mida sa väidad end teadvat ja millele viitasin. Ühtlasi pane kirja ka Kuldreegel, tase. See saaks aluseks nende kahe võrdlemisele ja see oleks huvitav teema jätk, sest viiks meid filosoofia ja religiooni sisuliste piiride võrdlemisele...

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 03:55:11

"Ma arvan, et jutt ei käi optimaalsest temperatuurist ja söögivajadusest, vaid nn. vaimsetest väärtustest."

Kui sa ei seleta, mis on simu jaoks see “vaimne väärtus”, siis selle seletuseta on mul seda võimatu ära arvata.

Sa kasutad vist sõnapaari “vaimne väärtus” üldse esmakordselt... ja seda enam on võimatu ära arvata, mida selle all mõtled...

Njah, PL 02:35, 2004-12-28 03:55:39

"Täiesti juhuslik."

Neid “juhuslikke” “ümmargusi” arve satub kuidagi liiga sagedasti olema. Palju sagedamini kui seda teaduslike maailmamudelite puhul. Seal tunduvad normiks olema hoopiski mitteperioodilised murdarvud.

OSHO ühe nelikastmestiku kohta väitsid seda hoopis metafoorne olema. Kas Sul juhtub ka meelde tulema mõningaid selliseid arvparameetreid, mis esoteerikas nõnda “ümmargused” poleks.

N:"Näitena võiks tuua peekri täitumise:"
P:"Inimarengus pole see väidetamisi nii paratamatu, ootuspärane."

????

Usutavasti pole siin tegu järeldamise (vahendatud tunnetus), vid taipamisega (otsene tunnetus)

Eelmine kord väitsid siiski “meenub”. Meenumisel pole midagi pistmist järeldumise/taipamisega.

Kui kooliprogramm (potentsiaalsus) tervikuna on ette teada, kas siis saame (selle aktualiseerimisel) klasse vahele jätta?

Aastaid koolipingi nühkimist on ka selle kooliprogrammi raames võimalik vahele jätta kui õppeprogrammi materjal kiiremini omandatud saab.

Võimed meis võivad olla antud ka arengus - järgmine “meenub”, kui eelmine on teostatud.

Ei saa meenuda midagi, mida pole kogetud...

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 03:56:14

Filosoofilises plaanis ei saa ma aga seda sinu ja su kaaslaste-materialistide subjektiivse idealismi ja materialismi pudru tõsiselt võtta.

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 03:58:20

Ja ma pole kindel, et sa üldse aru saad selle vastuolu olemusest, mida siin pikemat aega ja tänagi väga selgelt oled esindanud. Siinsamas lehelgi, tase!

tase, kingo, 2004-12-28 04:02:09

_Filosoofilises plaanis ei saa ma aga seda sinu ja su kaaslaste-materialistide subjektiivse idealismi ja materialismi pudru tõsiselt võtta._

Polegi vaja, sest see on sinu järekordne segadus ehk vale, vali ise kumb.

Samas on siin piisavalt “materjalistide” kommentaare, mille alusel oleks sul lihtsasti võimalik oma seisukt ka ära tõestada.

Ootan.

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 04:02:18

Kui sinult ei tule vastavatasemelisi selgitusi oma vastuoludele, ja tuleb taas vaid mingi abitu üleolev minu lolliks sõimamine... sa saad minult loobumisvõidu. Ole õnnelik, kuid mul pole aega raisata sellise peale, kes omaenese vastuolulisust iseendaga isegi filosoofia põhiküsimuse tasemel ei suuda märgata.

***