Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

DiaTheo, Hele, 2004-12-28 00:44:11

Et siis armumine on vabavara või koguni viirus, aga usuõndsus on litsenseeritud soft piiratud kasutajate arvuga? Nu tõ dajošš...

Kuda ta siis nii ei ole?? Armumiseks pole kedagist lunida vaja ... /"Vat, kui õnn ei ole su eesmärk, siis võib juhtuda selline “õnnetus”, et ta tababki sind." - Unetu/

Aga mäletad, Kyllit tabas õndsus alles ristimisega seoses ... vähemalt shareware, seega:-))

unetu, Harri Kingo, 2004-12-28 00:55:32

*
unetu: Ära siis nõua mult pärast seda, et ma tõestaksin jumala olemasolu.”

Vat jah, siin on sul õigus küll- väljendasin end tõepoolest halvasti.
Oleksin pidanud ütlema, et kui kirjutan luuletuse, milles on sees sõna ‘Jumal’, siis ära järelda sellest, et jumal minu jaoks olemas on. Või teispidi: süüdista selles, et kasutan luuletust, milles on sõna ‘Jumal’, ise tema olemaolusse uskumata.

/no nüüd sai küll vist kõvasti ‘üleseletatud’/

Olen aegade algusest peale seletanud, et pole võimalik Jumala olemasolu või olematust tõestada...

Vatsiis..
Ja mina arvasin siiamaani, et filosoofid olid juba ammu enne sind selles kokku leppinud (eriti peale Kanti).. :))

Hele, unetu, 2004-12-28 00:59:44

Sinus on Külaline ja samuti minus,
sa tead ju, et igas seemnes sisaldub võrse.
Keegi ei ole meist kuigi kaugele jõudnud.
Kõrkusest loobu, kui otsid Teda
ja sisimas vaata ringi.

Sinitaevas seal avaneb, avardub üha,
arginurjumiste palavik kaob,
puhtaks saavad ja paranevad kõik haavad,
miljoni päikese valgusetulvas
istudes kindlana.

Kuulata kelli, mida keegi ei helista!
Armuküllusest joobu!

Vihm sajab alla, kuigi taevas on pilvitu, hele,
voolavad valgusejõed.
Maailma viimset kui punkti läbistab ainuarm,
kuigi vaid vähesed seda lõpuni kogevad.

Pime on lootus näha mõistuse valgel;
mõistus teeb nähtavaks ainul erinevused...
Miilide kaugusel asub Mõistuse Maja!
Küll õnne on alles Kabiril,
et kesk seda rõõmuküllust
kiikuda, laulda omaenese paadis!

Ta laulud on kahe hinge kohtumisest,
ta laulud on surma ja kaotuse unustamsest,
ta laulud tulvavad üle sisenemise ja väljumise.

Kabir

Ja veel oli... Yunus Emre:

Sa võõrast aiast roosi ära murra,
vaid armununa oma aeda astu!

unetu, Hele, 2004-12-28 01:03:32

*
Mhmhm..
Aitäh, Hele.
Kabir jah, sündinud koostöös Haljand Udami ja Andres Ehiniga ning (sic!) Doris Kareva valimisel-vahendusel :)

Harri Kingo, unetu, 2004-12-28 01:06:01

Tegelikult on kaks asja, mida ei saa põhimõtteliselt tõestada:

1. Jumala olemasolu või olematus
2. Jumalakogemus ja selle olemus.

Nagu ütlesin, need tõestuvad inimeses, ja saavad elutõeks inimesele läbi tema elupraktika, sellest saadava kogemuse ja läbi selle kogemuse järgitavuse oma elus.

Kõrvalseisjale aga ei pruugi see olla mingil moel märgatav või arusaadav...

sa ju tead, et lääne ja ka ida kultuurides on kõikides leida teemat, kus rumalateks, veidrikeks, isegi hulludeks peetud inimesed osutuvad äkki hoopis pühadeks...

Harri Kingo, 2004-12-28 01:07:36

Kabir on ka minu laual, Hele, kuid ma pole seda veel avanud.

Kui loen, siis ka arvamus sellest...

Hele, 2004-12-28 01:18:10

DiaTheo, Hele, 2004-12-28 00:44:11
Aga mäletad, Kyllit tabas õndsus alles ristimisega seoses ... vähemalt shareware, seega:-))

Aga see polnud ju ometi kellegi teise arvel, rääkimatta sandikestest. Egas ristimisvesi ilmast otsa saanud. Ja Vaimu jagatakse muide ka enne vett, DiaTheo arvates siis järelmaksuga :)

1. Ap.10,47. “Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?"

Kedagi tabab õndsus seoses ristimisega, kedagi seoses mõne maali või luuletusega, kaasinimesega, lumesaju või plekktaldrikuga või üldse ”lambist"...
Ja paljusid ei tabagi ja pole ka viga midagi...

unetu, Harri Kingo, 2004-12-28 01:25:11

*

Tegelikult on kaks asja, mida ei saa põhimõtteliselt tõestada:

1. Jumala olemasolu või olematus
2. Jumalakogemus ja selle olemus.

Nagu ütlesin, need tõestuvad inimeses, ja saavad elutõeks inimesele läbi tema elupraktika, sellest saadava kogemuse ja läbi selle kogemuse järgitavuse oma elus.

Jah, täiesti nõus sinuga, et läbi kogemuse ja elupraktika.

Eks Kantki jõudnud loogilise mõtlemise tulemusena järeldusele, et kumbagi pole võimalik tõestada - ei seda, et on (jumal) ega seda, et pole.
Samas v a l i s ta ise endale esimese seisukoha, sest see sobis paremini tolleaegse kultuuritraditsiooniga ja võib-olla ka tema isiklike vaadete ja kogemustega.

Nohja, kui juba ANNI- luuleklubiks läks, siis lootuses, et küll küllale liiga ei tee ( aga sageli siiski teeb! :), õhtu lõpetuseks veel üks luuletus Kabirilt:
*
Pole pühades järvedes midagi muud peale vee.
Küll ma tean, olen kümmelnud seal.

Ükski puust või luust jumal ei kõnele ainsamat sõna.
Küll ma tean, olen hüüdnud ja palund.

Pühakirjades pole muud kui vaid sõnad.
Olen kergitand kaant, küll ma tean.

Millest räägib Kabir, on vaid see, mis läbi on eland.
Ta teab hästi, et miski muu ei tähenda midagi.

Hele, 2004-12-28 01:38:21

... maksimaalne õnnetunne, millest suuremat õnne tunda inimese aju füüsiliselt ei võimalda.

PL, 2004-12-28 00:26:01: Jah, aju põleb läbi. Aga teda saab väidetamisi treenida - just mõtlemisega.

Õnneks pole see neuronitekärsatamine nii lihtne juhtuma, vastasel juhul me siin enam ei looks ega leffitaks, right? Ent need, kel kehvemini läinud, ei tule ju siia hoiatamma...

tase, 2004-12-28 01:43:29

kingo

_Kui sa arvad, et olen olnud siin midagi tõestamas, siis oled algusest peale olnud eksituses._

Sel juhul mida sa üldse vaidled, pane oma jutt maha ja lase olla.

Samas ka see oleks suhteliselt mõttetu, kuna seda on siin kõik juba niikuinii lugenud.

tase, 2004-12-28 01:45:09

kingo

_Isiksus on see, mis ei kao. Kui isiksus kaoks, poleks enam seda, kes vaimset arengulist teed jätkab._

Alles sa rääkisid, et su isiksus kaob.

Kas poleks mõtekas mingi ühe väite juurde vähemalt üheks päevakski jääda?

tase, 2004-12-28 01:46:51

kingo

_1. Jumala olemasolu või olematus
2. Jumalakogemus ja selle olemus.

Nagu ütlesin, need tõestuvad inimeses, _

Sa ei saa väita, et nad tõestuvad inimeses, sest sul pole mitte mingit kinnitus, et tegu oleks jumalaga või jumalakogemusega.

Sama hästi võib tegemist olla ka saatanakogemuse, päkapikukogemuse või millega iganes.

tase, 2004-12-28 01:51:14

Hele

_Egas ristimisvesi ilmast otsa saanud. _

Ristimisvesi saab maailmast enne otsa, kui fantaasia.

Harri Kingo, tase, 2004-12-28 02:01:15

tase, 2004-12-28 01:45:09
Alles sa rääkisid, et su isiksus kaob.

Sa eksid - ma rääkisin isiku kadumisest. Need on kaks eri mõistet. Ole tähelepanelikum.

Sa ei saa väita, et nad tõestuvad inimeses, sest sul pole mitte mingit kinnitus, et tegu oleks jumalaga või jumalakogemusega.

Juba Jeesus seadis inimesele Hea mõõduks inimese isikliku kogemuse - mõtle Kuldreegli peale - see on olnud ka Kanti eetilise imperatiivi aluseks.

Huvitav on siinkohal märkida, et Kant jõudis oma imperatiivini terve oma elutöö tulemusel... Kogu Jeesuse õpetus aga alles algab seal, kus Kant lõpetas...

Eks see näita ka kvalitatiivselt vahet inimliku filosoofia ning filosofeerimise ja teisalt jumaliku õpetuse sügavuse vahel.

Harri Kingo, 2004-12-28 02:02:32

Kuid olgu. Head ööd. Homme ka päev.

Njah, Petsi jutuke, 2004-12-28 02:03:30

"kui juba on olemas täiesti kaasaegne „teadus õnnest“ – isiksuse arengupsühholoogiad? /—/ Mida kostavad selle kohta „arenguteadlased“?"

Tore, et kasutasid jutumärke, sest teaduslikkusest saab rääkida umbes etnograafia tasemel süzeede klassifitseerimisena.

Integraalse filosoofia rajajaid Ken Wilber Ameerikast, uurides inimarengu kümmet astet, tuvastas seaduspära:

Taaskord “ümmargune” number. Kas tõesti käib kogu maailma struktuursus 10 astmetena v on siiski tegemist antropoegotsentristliku maailmavaate 10'l sõrmel loendamise vaimuvaesuse “maagia”ga?

„hüpe“ järgmisele arengutasandile pole õpitav, vaid mingil suvalisel hetkel, kui eelmine tasand ammendatud, see „lihtsalt juhtub“

Juhtub lihtsalt see, et vahepeal tasapisi “märkamatult” juurdetilkunud teadmiste/oskuste mittelineaarsete kombineerumiste tõttu tekkivate sünergiliste seoste lisandumine muudab varasemat struktuuri nõnda, et võib rääkida juba uuelaadsest kvaliteedist.

Näitena võiks tuua peekri täitumise: algul tilk tilga järel lisandub sinna vedelikku, kuid midagi põhimõtteliselt ei muutu peale “märkamatult” tasapisi kerkiva vedelikutaseme. Ühel hetkel aga saab peeker nõnda täis, et üks tilk veel ja hakkab üle ääre voolama. Peale pikaaegset stabiilse evolutsioonilise arengu faasi toimus kiire revolutsiooniline muutus.

Buddhaks ei õpita, vaid ärgatakse. Inimesele otsekui „meenub“ tema järgmine, sammu võrra sügavam olemus.

Pole midagi meenutada kui pole varasemalt meenutatavat omandatud. Ses suhtes üsna küündimatu näide. Tegelikult sarnaneb see pigem olukorraga, kus mitme varasemast omandatud teadmise/oskuse baasilt suudetakse järeldada juba uus teadmine.

Wilber väidab, et need olemused otsekui ootavad oma järjekorda meie sisimas (mida ta nimetab „alus-teadvustamatuks“) otsekui mingi algusest peale ette antud arengumaatriks, arhetüüpika.

Kui need “järgnevad arhetüüpsused” oleks juba esialgses isiksuses täielikult olemas, siis peaks põhimõtteliselt olema võimalik ka vaheastmeid vahele jätta. Et aga väidetavalt see pole võimalik, siis peab vahepealsete “märkamatu” arengu faaside jooksul lisanduma midagi, mis koosmõjus varasemalt omandatuga võimaldab astuda järgmise “sammu”.

Muidugi võib mis tahes astmele ka „kinni kiiluda“ (toimub „fiksatsioon“) ja sinna kui tahes pikaks ajaks toppama jääda (ja just seda enamusega meist juhtubki).

Võib olla nii, aga samaväärselt jäädakse püsima ka seni kuni pole veel omandatud kogu järgmisele tasemele jõudmiseks vajalik baas.

Sest iga uue, avarama, õnnelikuma „mina“ esilekerkimisel peab vana „surema“.

Kas jälle see väitmine, et minu eelmise millisekundi mina “sureb” ja sünnib kohe “uus”? Juba energia jäävuse seadus ei lase sel juhtuda. Arengud toimuvad ikka nii, et põhiosas jäädakse eelmise hetkega võrreldes endiseks, kuid samas toimub ka pisike muutus. Muutused võivad olla kord kiiremad, kord aeglasemad, kuid alati piiratud kiirusega mingi aja jooksul. Liblikaski vajab oma kehas toimuvate ümberkorralduste jaoks ussikesest tiivaliseni teatud aega kookonis...

PL, 2004-12-28 02:07:29

Oma kohustuste ja vastustuse äratndmine ja omaksvõtt.

PL: Ja mitte empaatia? Käsu (ja kohustuse) korras vaevalt et kedagi armastama hakkad.

Aga millest sünnib empaatia?

tase, 2004-12-28 02:08:06

_Sa eksid - ma rääkisin isiku kadumisest. Need on kaks eri mõistet. Ole tähelepanelikum._

Isiku kadumine on veelgi suurem absurd. Kas sa oled siis oma arvates poolläbipaistvaks hakanud muutuma?
Loomulikult ei tulnud mulle pähe, et sa midagi sedavõrd mõttetut oleksid kirjutanud.

_Juba Jeesus seadis inimesele Hea mõõduks inimese isikliku kogemuse_

Mida peaks mittekristlasele tähendama, midda mingi JK rääkis? Ei ole temagi mitte mingi autoriteet, nagu pole ka sina.

_Eks see näita ka kvalitatiivselt vahet inimliku filosoofia ning filosofeerimise ja teisalt jumaliku õpetuse sügavuse vahel._

Sul pole mitte mingit tõestust, et JK oleks isegi millegi selliseni jõudnud, nagu pole sul ka teada kui kaua kellelgi millegi selliseni aega läks.

Seega su väide “jumaliku õpetuse” sügavusest on tühine.

tase, 2004-12-28 02:10:16

_Juba Jeesus seadis inimesele Hea mõõduks inimese isikliku kogemuse_

Tagasi tulles aga selle mõtte juurde, tõendab see vaid seda, et headus on SUHTELINE väärtus.

PL, 2004-12-28 02:11:00

Isiksus on see, mis ei kao. Kui isiksus kaoks, poleks enam seda, kes vaimset arengulist teed jätkab. Isiksuse kadumine tähistaks teisisõnu lõpu postuleerimist, kõiksuse lõplikkuse tunnistamist, lõpmatuse tunnistamist lõplikuks...

PL: Samas kirjutasid, et Sina taandud, et Jumal saaks Sinus koha sisse võtta.

Või ongi Jumal Sinu isiksus, kes ei kao?

***