Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

tase, kingo, 2004-12-27 21:31:02

_Sa ei pea kusagile pea ees sisse hüppama ja ma ei pea sulle millegi headust tõestama._

Sel juhul muutub ju sinu siin kirjapandud tekst MÕTTETUKS. Sest mis mõte on sul siin oma isiklikest tunnetest kirjutada.
Samas muidugi oleks sul seejuures vajalik hoiduda kategoorilisest stiilist.

Sinu arvamus ju ei ole tõde.

_Milline on maasika maitse, selle saad teada, kui seda koged._

Mu küsimus oli kas maasika maitse on HEA.

tase, kingo, 2004-12-27 21:32:11

_Seda aga poleks, kui koguduses poleks kohal alati ka Teda, kes on koos nendega, kes Tema nimel koos on..._

Kas poleks mõttekam sellistest spekulatsioonidest hoiduda?

tase, kingo, 2004-12-27 21:32:54

_Sul ikka veel seletamata see segadus. Ei saa sind tõsiselt võtta, kuni nii otse enesega vastuolus oled._

Samad sõnad käivad sinu kohta.

tase, kingo, 2004-12-27 21:35:29

_See tee enesele enne selgeks, kui hakkad oma “Tõesta!” korrutama._

Kui inimene midagi tõestada ei suuda, siis kas valitseb tas segadus, või ta valetab.

Kumba teed sina?

Hele, 2004-12-27 21:45:41

muusa, Hele, 2004-12-27 16:49:41

Olen üsna sageli kogenud, et õnnetut ei tohi lohutada sellega, et peale tema on ka teisi õnnetuid.

Mõtlesin hoopis seda varianti, kui keegi teiste hädasid otsides iseennast lohutada püüab.

Kastes teisi, saad ise kastetud. Oled kogenud?

ikka... ja siis tekib küsimus, et kas ma nüüd ikka tõesti teisi ka aitan või põhiliselt iseennast?

Kylli, delfikylli@hot.ee, 2004-12-27 22:07:51

Lilleke, Harri.Kingo, 2004-12-27 17:30:27

Ma vastaks neile, vist Harri esitatud kysimustele, oma arusaamade kohaselt.

''Kas õnnel on mingi kvalitatiivne piir olemas, milest rohkem ja sügavamalt õnnelik olla pole võimalik?''

Ma arvan, et see piir ei ole niivõrd õnnel, kuivõrd eelkõige inimeses ja ta õnnetaju võimes.

Kas sa pole vahel tundnud, et ‘'rohkem ja sügavamalt õnnelik olla pole võimalik?'’

Olen tundnud, kuid olen yhtlasi tundnud ka seda, et mu ‘õnnetaju võime’ lihtsalt ei võimalda enamat õnne tunda/endas tuntavalt läbi elada.

‘'Kas sina pole reaalelus näinud inimesi, kes oleksid õnnetud seda ise teadmata?'’

Olen ja ysna palju. Mitte kyll ‘kurbusest nõretavaid’ nende eneste teadmata/tajumata, aga siiski õnnetuid - st ilma õnneta. Selliseid on maailm täis, imho.

Kylli, delfikylli@hot.ee, 2004-12-27 22:09:07

Mu eelmine oli vastuseks kommipostis 481-500 leiduvale.

andrus, 2004-12-27 22:10:38

“Under the label of Islam, we find a will to rally and mobilize an entire third world of those frustrated, victims in their relations of mimetic rivalry with the West. But the towers destroyed had as many foreigners as Americans.”

R.G.

Padre Alfonso, 2004-12-27 22:17:07

Kingo, miks üritad ikka tõsistest küsimustest mööda hiilida ja urgitsed kõrvaliste kallal?

Kordan: ära kujuta ette asju, mida pole, ning ära jäta tähelepanuta neid, mis on.

Hele, 2004-12-27 22:19:54

Harri Kingo, Lilleke, 2004-12-27 17:18:33
Ma arvan, me kõik oleme õnneta ühel või teisel määral. Seda tõendab kasvõi lihtne tõsiasi - me võime alati olla õnnelikumad, kui me hetkel oleme -

Et kas klaas on pooltäis või pooltühi...
Aga miks mitte nii: Me kõik oleme õnnelikud ühel või teisel määral. Seda tõendab kasvõi lihtne tõsiasi - me võiksime alati olla õnnetumad, kui me hetkel oleme.

Kas õnnel on mingi kvalitatiivne piir olemas, milest rohkem ja sügavamalt õnnelik olla pole võimalik?

On võimalik olla nii õnnelik, et midagi enamat ei ole vajagi...

tase, kingo, 2004-12-27 22:24:14

_On võimalik olla nii õnnelik, et midagi enamat ei ole vajagi..._

mmmm... heroiin.

Lilleke, tase, 2004-12-27 22:30:07

''mmmm... heroiin.''

Sa ära võta neid Harri ‘'patsient-arst...haiguste avastamine-ravi'’ nii üheselt;)
Õnn on saavutatav ka ilma ravimiteta

Lilleke, Kylli, 2004-12-27 22:32:31

/Olen ja ysna palju. Mitte kyll ‘kurbusest nõretavaid’ nende eneste teadmata/tajumata, aga siiski õnnetuid/

Ja nad ei taju/tea, et on õnnetud???

tase, 2004-12-27 22:32:32

_Õnn on saavutatav ka ilma ravimiteta_

Nojah, kuid sedasi on lihtsam ja kiirem, biokeemia jääb ikka samaks.

Kylli, delfikylli@hot.ee, 2004-12-27 22:33:45

DiaTheo, 2004-12-27 17:30:31 (481-500)

Peale ristimist, kui ma esmakordselt tundsin ära oma kohtumise Jumalaga, kui ma tundsin, et võin alata Jumala ees uuesti, uue inimesena, nö valge lehena... kui ma kogesin, et Jumal oli mu tõesti uueks loonud, kõrvaldades mu sydamest yhe hetkega kogu prahi, mille sinna oma elu vältel korjanud olin... mille tulemusel kogu mu olemine kummaliselt kergeks muutus, nagu oleks mitu kg solki minust välja visatud, isegi mu fyysiline hingamine muutus hoopis kergemaks... Siis sain kontrasti järgi aru, et olin enne oma ‘suurt kohtumist’ elanud koorma all, mis mind rusus, kuid millega olin nii harjunud, et ei osanudki ennast sellest häirida lasta.

Kui ma siis yhistransporti siirdusin, uuena, oma uue enesetundega, tekkis mul meeletu vajadus hakata võhivõõraid inimesi evangeliseerima, sest mul oli kahju näha isegi tavapäraseid nägusid, mornidest rääkimata, kui ma ise olin just leidnud Kellegi, Kes loob inimese uueks, andes elule ja olemusele täiesti uue kvaliteedi. Sel hetkel ma tundsin eriti eredalt ära, et troll oli täis ilma õnneta inimesi, kes seda ise ei tajugi. Vist ei oska puudust tunda, kui parema kogemus puudub.

Hiljem olen mitmetel kordadel analoogse äratundmiseni jõudnud veidi teisel tasandil - suhetes oma tuttavatega, kes ei ole Jumalaga suhtestunud. Nad otsivad tegelikult, iga omal kummalisel moel, teadmata kust ja kuidas ja enesele isegi aru andmata mida/keda täpselt... aga mõnelgi korral olen tundnud, et nad otsivad tegelikult Jumalat, enesele sellest aru andmata. Ka need, kes oma igapäevases elus on harjunud Jumalat ja usku pilkama.

See on muidugi vaid minu kogemus ja tunnetus, mida kuidagi selgitada ega tõestada ei oska.

Lilleke, tase, 2004-12-27 22:35:19

/Nojah, kuid sedasi on lihtsam ja kiirem, biokeemia jääb ikka samaks./

:o)))
Mis kergelt tulnud see kergelt läinud(muidugi ma ei tea kui ‘'kerge'’ sest ‘'õnnest'’ (heroiin) lõpuks vabaneda on:)

George Bernard Shaw, 2004-12-27 22:36:49

Eluaegne õnn!
Ükski elus inimene ei suudaks seda taluda, see oleks maapealne põrgu.

/"Inimene ja üliinimene"/

Padre Alfonso, 2004-12-27 22:37:07

On võimalik olla nii õnnelik, et midagi enamat ei ole vajagi...

Tuletavad sarnased õhkamised meelde ühe katse rottidega, kes said käpakesega teatud nuppu vajutades oma aju mõnukeskust ärritada.

Õnnelikud rotid kaotasid tõesti huvi kõige vastu peale mõnutekitava nupu ning vajutasid seda, kuni kokku varisesid ja koivakesed sirgu lükkasid.

Padre Alfonso, 2004-12-27 22:40:07

Eluaegne õnn!
Ükski elus inimene ei suudaks seda taluda, see oleks maapealne põrgu.

See on tõsi mis tõsi.

Hele, 2004-12-27 22:43:04

Lilleke, Harri.Kingo, 2004-12-27 17:30:27
Kas sa pole vahel tundnud, et ‘'rohkem ja sügavamalt õnnelik olla pole võimalik?'’

Kylli, delfikylli@hot.ee, 2004-12-27 22:07:51
Olen tundnud, kuid olen yhtlasi tundnud ka seda, et mu ‘õnnetaju võime’ lihtsalt ei võimalda enamat õnne tunda/endas tuntavalt läbi elada.

Mõtted veel enama õnne võimalikkusest tekivad mul alles tagantjärele. Suure õnne hetkel ei oska küll millestki enamast unistada...

***