Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

andrus, 2004-12-27 17:13:58

Mati Unt
http://www.sirp.ee/Arhiiv/13.11.98/Sots/sots1-3.html
Et isased oma päeva puhuks emaslooma eritist ohverdasid, viitab selgelt ohvritalitusele. Mõne etnoloogi arvates domineeris maailma kombestikus küll meeste ja muude isasloomade ohverdamine, kuid ka naisohvritest on siiski palju teada. Tihti ohverdati ju kaunis neiu! Kas pole see kõrgelt energeetiline kaubavahetus jumalatega, läbi viidud sakramentaalses tõsiduses? Võibolla seda ei tahetud teha, kuid eks siin ole nõiaring: püha olendit on kuritegelik tappa, kuid ohver ei saa pühaks, kui teda ei tapeta (Rene Girard).

andrus, 2004-12-27 17:16:36

http://theol.uibk.ac.at/cover/links/#10@1

Harri Kingo, Lilleke, 2004-12-27 17:18:33

Lilleke, 2004-12-27 17:07:37
Kui ta ise ei tea, et ta õnnetu on siis kelle / milliste kriteeriumite järgi ta seda on???

Kas sina pole reaaleleus näinud inimesi, kes oleksid õnnetud seda ise teadmata?

Ma arvan, me kõik oleme õnneta ühel või teisel määral. Seda tõendab kasvõi lihtne tõsiasi - me võime alati olla õnnelikumad, kui me hetkel oleme - ja pole muud piiri või tõket, kui meie ise, et see õnn meis õieti jutt, siiski sõnaga “õndsus”.)

Kas õnnel on mingi kvalitatiivne piir olemas, milest rohkem ja sügavamalt õnnelik olla pole võimalik?

Ei ole.

Järelikult - igaüks meist on selles mõttes alati õnnetu. Religioonid seda enama õnne (õndsuse) võimalikkust ja teed ka õpetavad, ja õpetavad meid mitte rahulduma oma olemasoleva “staatilise õnne ja selle määraga”.

Kriitilisus oma olemasoleva õnne suhtes ja oma potentsiaalide mõistmine enamaks on esmatingimus enamaks õnneks, kui meil hetkel on.

Lilleke, Harri.Kingo, 2004-12-27 17:30:27

''Kas õnnel on mingi kvalitatiivne piir olemas, milest rohkem ja sügavamalt õnnelik olla pole võimalik?''

Kas sa pole vahel tundnud, et ‘'rohkem ja sügavamalt õnnelik olla pole võimalik?'’

‘'Kas sina pole reaaleleus näinud inimesi, kes oleksid õnnetud seda ise teadmata?'’

Ei, selliseid ei ole näinud.
Tavaliselt ollakse oma õnnetuses teadlikud, ainult põhjuseni ei osata jõuda.
Kahtlen, kas sellisele õnnetule on võimalik midagi selgitada...
Arusaamine peab tulema inimesest enesest....teistel on seal vähe kaasa rääkida?

DiaTheo, 2004-12-27 17:30:31

Kas sina pole reaaleleus näinud inimesi, kes oleksid /on?/ õnnetud seda ise teadmata?

Õigus, Kingo! Kõnnid mööda tänavat ja näed ridamisi inimesi, kes ennast targaks peavad. Tegelt lollid mis lollid, ainult peavad ennast targaks ja õnnelikuks. Nad on niiiiiiiiiiiiiii lollid, et ei saa sellestki aru, kuiiiiiiiiiii õnnetud nad on!

Kes küll ütleks nendele seda, otse ja näkku, jumalikult positsioonilt, ahh, Kingo?

Harri Kingo, Andrus, 2004-12-27 17:31:08

Girardi sõnul piirab religioon vägivalda ühiskonnas kahel moel - läbi keeldude käskude ja läbi kunagise algmõrva religioosse/rituaalse taas läbimängimise.

See määratlus taandab religiooni võrdseks seaduse ja välise tseremooniaga... ja ainult. Kuid religioon on enamat kui vaid üks ühiskondliku reguleerimise viis või auruventiil.

Eelmiste kirjatükkide moraaliks oli et tänases maailmas peaks kirik taunima ka iseend kui kunagist vägivalla seadustajat ühiskonnas.

Nõus, kuid vaja pole vaadata mitte vaid tagasi, aga ka edasi. Ja kui on tehtud vigu, siis peab vigadele järgnema ka korrektsioon. See nõuab suurt enesekriitilist ja loovat ümberhindamist.

Kuivõrd kirik oma hiigelmehhanismiga on aga selleks võimeline? Kas üldse on?

Ka Gorbatšov soovis oma sotsialismis vaid imepisikest muutust, et see oleks sutike “inimnäolisem”... Kuid kogu väär ja vale hiigelehitis varises... ja variseb senini – tänane Ukraina.

Harri Kingo, Lilleke, 2004-12-27 17:35:13

Alati on võimalik rohkem. Kuid just kas antud hetkel minule? Jah, piir enamale õnnele olen ma ise oma suutmatuse ja oskusega, kuid õnn ei oma kvalitatiivset piiri. Nagu ei oma mingit kvalitatiivset piiri tarkus... On’s mõeldav, et tarkuse piir ongi saavutatud? Kui keegi nii arvab, siis on see piir vaid tema jaoks selles hetkes saavutatud...

Me lihtsalt pole kogenud seda enamat, seda lõpmatut võimalikkust, ja me ei oska seda isegi soovida... Kuid alati on olemas “veel parem ja suurem HEA” kui see, milles hetkel oleme.

Harri Kingo, Lilleke, 2004-12-27 17:54:18

Kuid alati on olemas “veel parem ja suurem HEA” kui see, milles hetkel oleme.

Ja sellele enamale HEA-le innustavad meid kõik religioonid - vaimset ideaali ning teed selleni esitavad õpetused.

Harri Kingo, 2004-12-27 17:55:04

Eelmine mu kommentaar oli KA Lillekesele... aga KA kõigile teistele.

Lilleke, Harri.Kingo, 2004-12-27 18:00:49

''Ja sellele enamale HEA-le innustavad meid kõik religioonid''

Seal peab olema veel mingi saladus..
Religioon võib viia meid ideaali suunas ja võib ka viia täiesti vastassuunas...
Mis on see miski, mis ühelt ja samalt stardipositsioonilt, samu vahendeid kasutades viib ühe ühes suunas ja teise teises suunas?

tase, kingo, 2004-12-27 18:11:35

_Ja sellele enamale HEA-le innustavad meid kõik religioonid - vaimset ideaali ning teed selleni esitavad õpetused. _

Kuid see mis hea tähendab on individuaalselt suhteline.

Seega võivad religioonid ka halvale innustada.

PL, admin, 2004-12-27 18:33:49

Ei tohiks olla midagi niisugust kadunud. Kui tõesti, siis äkki miski tehniline aps. Siirad vabandused.

PL: Kardan, et pean ise vabandama oma tähelepanematuse või hajameelsuse pärast (pole varem midagi sellist juhtunud)

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2004-12-27 19:00:58

Harri Kingo, Andrus, 2004-12-27 17:31:08

See nõuab suurt enesekriitilist ja loovat ümberhindamist .
—————————————————————-

Mul on hea meel näha, et just sellega Sa tegeledki.

Valgust Sulle!!!

Olev:)))

PL; HK, 2004-12-27 19:09:17

Nõus, kuid vaja pole vaadata mitte vaid tagasi, aga ka edasi. Ja kui on tehtud vigu, siis peab vigadele järgnema ka korrektsioon. See nõuab suurt enesekriitilist ja loovat ümberhindamist.

PL: Millist korrektsiooni pead silmas lisaks vabandamisele?

Ka Gorbatšov soovis oma sotsialismis vaid imepisikest muutust, et see oleks sutike “inimnäolisem”... Kuid kogu väär ja vale hiigelehitis varises... ja variseb senini – tänane Ukraina

PL: Kuhu ta siis “varises”? Kas eelistad oligarhiat türanniale? Ehkki juba antiigis teati, et see läheb rahvale kallimaks ülal pidada.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2004-12-27 19:11:11

PL, admin, 2004-12-27 18:33:49

Hea Peeter...kardan, et Sul õigus on. Samas arvan, et Ta Sinu reaktsiooni mõistis. Eks ole, Lilleke?

Olev:)))

PL; HK, 2004-12-27 19:18:09

Me lihtsalt pole kogenud seda enamat, seda lõpmatut võimalikkust, ja me ei oska seda isegi soovida... Kuid alati on olemas “veel parem ja suurem HEA” kui see, milles hetkel oleme.

PL: Küllap ikka kogeme aegajalt seda enamat, ainult ei jää sinna pidama - “loodusmüstikat”, “jumalikku müstikat”, isegi “vormitut müstikat”. Selline tipp-kogemus on siis vaid ajutine seisund, mitte teadvuse uus püsistruktuur, sündinud läbi transformatsiooni.

Aga mu maailmavaade on ilmselt nii “manifestatsiooniline”, et “lõpp-heast” (mitteduaalsest Viimsest) usutavasti paremat siiski pole. Seal ring sulgub (nii lühike see oligi?).

PL, 2004-12-27 19:21:01

Seal peab olema veel mingi saladus..
Religioon võib viia meid ideaali suunas ja võib ka viia täiesti vastassuunas...
Mis on see miski, mis ühelt ja samalt stardipositsioonilt, samu vahendeid kasutades viib ühe ühes suunas ja teise teises suunas?

PL: Küllap religiooni võimalus olla individuatsiooniline, initsieeriv - ja teisalt oht osutuda psühhootiliseks “Vaimu alla sattumiseks”.

Harri, mida Sinu jaoks tähendab “mitte Sina, vaid Kristus Sinus”?

muusa, PL, 2004-12-27 19:21:43

Ära väga põe, eks?!
Minul on läinud delfis hulga kommentaare ja mis hullem, ka kirju “korstnasse ” läinud. Ääretult vastik ja jõuetukstegev tunne!:(
See on siiski virtuaalne ühendus ja kui üheski lülis tekib tõrge, siis on kõik tuksis.
Selle vältimiseks tuleb pikem kommentaar või kiri enne saatmist seivida, et siis on vajadusel käepärast kohe võtta.

PL, 2004-12-27 19:37:18

Nii nagu Andrus on kütkestatud Girardist (hetkel rohkem kui Jeesusest?), panen mina oma pada apostel Pauluse “mitte mina, vaid Kristus minus” teemal.

Kui Nelipühil olid jüngrid “vaimust purjus”, kui neil oli spiritus peal, siis polnud nad enam mitte nemad ise, vaid millestki suuremast “vallutatud”.

Ütleme nii: kurjast vaimust ("deemonist") oleme “vaevatud”, heast vaimust ("inglist") “vallutatud”. Kummalgi juhul kaotame iseenda. Kummagi eest hoiatab küps religioon.

Nüüd: religioossed praktikad tõepoolest kasutavad sellist “kõrgemasse vaimusse sukeldumist” ka teadlikult (nt läbi visuliseerimise), kuid mitte selleks, et ennast sinna ära kaotada (ehkki alul võib see ikka juhtuda), vaid et selles lõpuks iseendana - nüüd juba antud, kõrgemal tasandil - pinnale kerkida.

Seda nimetan siis vastavalt psühhootiliseks ja individuatsiooniliseks religioossuseks. (psühhoos - teadvuse “vallutamine” alateadvuse (arhetüüpide) poolt). Siit ka mõiste - “usuhull” (hull - psühhoosi langenu).

Kas Andrus, Harri, Toomas jt oleks huvitet sel teemal kaema?

Lilleke, Olev, 2004-12-27 19:41:05

Lillekesel on halb suuvärk.....ta ise on selles teadlik...
Vabandab, et vahel ennm ütleb ja alles siis mõtleb..

***