Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

Harri Kingo, tase, 2004-12-27 02:51:08

Näide sexi kogemisest võrreldes sõnaga “sex” on väga selgitav selle määratu vahe kohta, mis on lõpmatust tähistavate sümbolitega opereerimisel ja teisalt lõpmatuse kogemisel.

Pole vaja punastada. Ja asi saab selgemaks.

Harri Kingo, tase, 2004-12-27 02:55:43

Kuidas sul, aga mul on öö.

Nagu tänane kogemus näitas - ja see on olulisem kui meie jutu sisu - on sul võimalik minuga suhelda ka täiesti normaalselt, kui jätatd oma tavalise maneeri minu suhtes - ja see pole üldse valus. Või oli valus?

Ei olnud.

Head ööd.

tase, kingo, 2004-12-27 02:58:30

_Me ei juhindu enam ka sedavõrd ühiskondlikult omaksavõetud trendidest ja suundumustest._

Seega muutub inimene “jumalat südamesse võttes” asotsiaalseks. Kõlab nagu retseptina paariaseisusesse.

_Me juhindume kõigest sellest, mida oleme teada saanud, ära tundnud ja omaks võtnud Jumalast._

See oligi mu algne kriitika. Tänapäeva ühiskonnas on see mitteaktsepteeritav ja seda ei tunnustata, kuna jumalat pole tavaelu tarvis olemas.

_Ja see tagab meile kõige parema ja suurepärasema kooskõla nii oma sisemises elus kui välistes sotsiaalsetes suhetes._

Täiesti põhjendamata väide. Näiteid vastupidisest on lademes. Kasvõi Rootsi PM mõrvar.

_Kui inimene tunneb ära tõelise õigluse, siis pole see tema süda, kust see lähtub või mis selle talle ette ütleb, vaid jumalik Vaim._

Jällegi täiesti aluseta väide. On olemas hulgaliselt mitteusklikke, kui õiglasi inimesi.

_Meie tahe on üha enam kooskõlas jumaliku tahtega - saee on inimliku südametuinistuse asendumine “Jumalaga südames”. _

Mis on jumalik tahe?

_ siisiki jumaliku tahte järgimise valik _

Mis oli see tahe sellel konkreetsel juhul?

tase, kingo, 2004-12-27 03:02:10

_Nagu tänane kogemus näitas - ja see on olulisem kui meie jutu sisu - on sul võimalik minuga suhelda ka täiesti normaalselt,_

Loomulikult on, kui ka sina kontsentreerud vaid mingi konkreetse kontseptsiooni arutamisele. Kui jutt vaid teemas püsib, siis on mul ükskõik, kellega seda teha.

Head ööd.

tase, kingo, 2004-12-27 03:03:49

_Loomulikult pole mul lõpmatuse kogemust._

Olulisem oli siinjuures küsimus
Mida sa pead silmas “löpmatuse kogemusena”?

Hele, 2004-12-27 03:10:50

tulep naeratades, särasilmil
ja istup ümisedes restiservalleee...

Harri: Õndsus pole tunne, emotsioon, mingi tuju, meeleolu või meele olu. See on totaalselt midagi muud. Kes on kogenud, see lihtsalt teab, see lihtsalt kannab seda endas...

Kui ma nüüd juhtumisi sedasama mõtlen
siis see on nii
ega ole ka
sest päris ilma tunnetetta
sääljuures kohe kuidagi ei saa
vähemalt niikaua
kui see, kes neid tundeid tunneb
ikka enamvähem on....

ent isegi täieline epifaaniline omasubjektsuse hajumine
ei päästa meid rookimast oma uksealust
ega iseloomu
(küll võivad sihukesed asjad selleks jõudu anda)
ent kui see töö siiski tegematta jätta
on pilt sama irmus kui igalühel
so
no excuse

Olles seal kordki olnu ja kogenu – nii lihtne on siis sinna tagasi minna, kui vaid on tahtmist...

oi ei käi see nii lihtsalt
et kui vaid on tahtmist siis muudkui minnakse...
jah midagi on omateha küll
ent kuitahes suurest tahtmisest ei pruugi aidata
kaua võib kesta hinge pime öö
liigsuur tahtmine on hoopis takistuseks
ja talvisesse metsa eksinuna
ei leia maasikaid ega teed
ja pingsalt maasikaid otsides
võib mitte märgata
härmas okste sädelust ja
oma säravat tähte teed juhatamas
shalallalalla lalallallaaa...

Hea meelega juhin sinna igaühe. Ka sinu, kui sinust on tulijat.

ent juhatada teisi
ammugi kättpidi kohale viia...
ja veel igaüht...
ma ei tea, kas see üldse on võimalik
igaljuhul
viljast tuntakse puud
eks maasikalle tule see
kes tahab käia teejuhi jälgedes
ja saada sellekssamaks
olla seesama...

Harri Kingo, tase, 2004-12-27 03:11:55

Kumb sõna sulle arusaamatu on? Sõna “kogemus” peaks sulle olema tuttav, et mida see tähendab.

Ise väitsid, et inimene on võimeline aru saama, mis on “lõpmatus”.

Sul on kaks sõna, mille tähendusi sa väidad end teadvat... ja sa ei tea, mida need koos tähendavad?

Mina tean, mis on kogemus, aga ma ei saa sulle vastata lõpmatuse kogemuse kohta, sest mul pole lõpmatuse kogemust.

Teadmiseks, millest sa üldse räägid: lõpmatuse kogemus on vaid Jumalal. Ära päri minu käest, mida teab vaid Jumal. Küsi temalt, kui oled vastuse saamiseks võimeline.

Harri Kingo, Hele, 2004-12-27 03:18:40

See on kõik väga lihtne. Sedavõrd lihtne, et seda lihtsust leida on ülikeeruline...

Kuid sa ei pööranud piisavalt tähelepanu ühele väga olulisele detailile... Ma kirjutan selle nüüd boldis:

Hea meelega juhin sinna igaühe. Ka sinu, kui sinust on tulijat.

Eks sama ütle ka Jumal - tule! Kuid takistuseks tulemisel pole mitte Jumal, vaid see, kes tulema peab.

Pole maasikavälu, mis takistaks kellelgi sinna jõudmist!

Harri Kingo, 2004-12-27 03:20:18

ÖÖ TULI

Hele, 2004-12-27 03:35:27

On maailma metsades kõiksugu marju
ja marjulisi
hea on käia silmad lahti
vähemasti
enamasti

unetu, Harri Kingo, 2004-12-27 03:39:16

Et inimene jätab üha väähemaks juhindumise oma isiklikust sotsiaalsest õiglustundest ja üha enam juhindub jumalikust tahtest, mida on edastanud suured religioossed õpetajad - see toimub iga päev su ümber, tase. Oska vaid märgata. Sest see on iga uskliku elu - loobuda enesest ja oma egost ning võtta üha täeilikumalt vastu ideaal ja elkada selle kohaselt.

Et siis jätta oma isiklik õiglustunne, võtta vastu ideaal ja juhinduda suurtest religioossetest õpetajatest ning ‘õnn tuleb meie õuele’?
Võib-olla tuleb ka nii, a võib-olla tuleb hoopis vastupidi.
Räägitakse, et kõik teed viivad tõeni: kristlase, hindu, muhameedlase ning kõik kohtuvad ühe sama ukse juures.
Aga öeldakse ka, et tõel pole mingit teed ja selles ongi tõe ilu, et see on elav. Surnud asja juurde viib tee, sest see seisab paigal..

Aga kui tõde on tõesti miski, mis elab ja liigub, siis ei saa ta asuda üheski pühakojas ega kirikus, selle juurde ei saa viia ükski usund, õpetaja ega filosoof.
See elav asi saan olla vaid ma ise: oma vihas, julmuses, vägivallas, meeleheites, kannatuses, ahnuses ja.. armastuses, milles elan.

Usu, võib olla ka nii, et pole teejuhti, õpetajat ega autoriteeti. Olen vaid mina ja minu suhe teiste inimeste ja maailmaga. Muud ei midagi..
Ja kui seda mõista, siis..siis tuleb ka mõistmine, et ainuüksi ma ise vastutan maailma ja enda eest, selle eest, mida mõtlen ja tunnen, kuidas tegutsen. Igasugune enesehaletsus kaob.. ja ma jään vastamisi iseendaga. Ja kuna ei otsi ega toetu kellelegi väljaspool, siis olen ise vaba teada saama..
Ära arva, et see on mäss- eiii! See on vabadus, mis toimib oma keskmest, ei tee kuja ja elab ilma hirmuta.. Ja just seetõttu, et ilma hirmuta, suudab tunda armastust..
A kui on armastus, võib hing teha, mida tahab..

Vat sellised pikad ja lohisevad pärastpühised mõtted su ‘jumaliku tahtega kooskõlas elamise’ peale..
Ise olen neist mõtetest ja olemisest veel vääääga kaugel, aga umbes niimoodi, ma kujutan ette, võiks ju kaa olla.. :)

Harri Kingo, tase, 2004-12-27 03:47:17

Kõige lihtsam selgitus sulle, tase, on aga selle inimliku südametunnistuse asendumise kohta jumaliku tahtega see sõna: armastus. Ja see reaalsus: armastus. Seda Jeesus õpetas. Ja andis selle mõõduks meile Kuldreegli. Ja ütles, et selles on koos kogu käsk ja prohvetid.

Vaata inimese südametunnistust. Seal on igal meist armastust... kuid kas see armastus seal on ikka sama puhas ja selge, kui jumalik täiuslik armastus? Või on seal palju kõike muudki lisaks?

Armastus pole inimese enese leiutis või and iseendale. See on tulenev jumala Vaimu kohalolust inimeses. Igas meist. Seeläbi on igaüks võimeline armastuseks. See on meie maist päritolu südametunnistus - meie ‘trash'i’ täis süda, mis selle jumaliku Vaimu ainuvalitsemist armastusena meis takistab, varjutab, moonutab, kõverdab, tuhmistab.

Inimlik südametunnistus on meie kark, mille abil me komberdame, ja meile väga vajalik kark. Kuid nagu lind taeva all ei vaja lendamiseks karke, nii ei vaja neid see, kes on vaimust sündinud:

_”Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!"._

Kas tuul on kunagi vale, ekslik, väär, kuri, halb, paha jne? Või on see ikka ja alati inimlik hinnang ja ikka ja alati on viga sellise hinnangu puhul inimeses?

Ma olen vaadanud elus palju loodusmaale. Kuid ei ükski neist ega ka nad kõik kokku ühena (kui see oleks võimalik) ei ole seda väärt, mida ma olen näinud looduses. Kui maalil võib olla valesti pilv, meri, taevas, kuu, tähed, mets, mäed, värvid, kompositsioon - mistahes... siis kas sa oled näinud, et kunagi oleksid pilved valesti taevas, ja vale kujuga? Et lained oleksid vääral teel? Et loojangu kompositsioon oleks oskamatu, taeva värvid vääralt valitud, või metsa varjudemäng labane, kuri, rumal, andetu...?

Kui harmoonia jumalikuga on sedavõrd õige, kuidas siis saab selles harmoonias elav inimene olla valesti? Kui armastus on jumalik and ja teeb meid puhtaks, kuidas siis armastus meid valeks ja vääraks saab teha?

Meie ebatäiuslikkus ja selle ülimaks pidamine teeb meid ekslikeks. Kui meie valikud ei juhinduks meist endist, vaid äratuntud ja omaksvõetud jumalikust tahtest - me oleksimegi täiuslikud.

Harri Kingo, 2004-12-27 03:50:15

Räägitakse, et kõik teed viivad tõeni: kristlase, hindu, muhameedlase ning kõik kohtuvad ühe sama ukse juures.
—————

Teedest ma ei tea midagi, need on nagu paigal ega liigu... või kuidas me neid mööda käia saaksime, kui täna on tee siin, aga homme hoopis seal? Täna sedapidi, aga homme teistpidi?

Aga ma tean seda, et kõik teelised ei jõua samasse kohta - seda ma tean küll.

unetu, Harri Kingo, 2004-12-27 03:57:07

*
Aga ma tean seda, et kõik teelised ei jõua samasse kohta - seda ma tean küll.

Mhmhm..
A kuda sa seda tead?
Etsiis keegi jõuab lõpuks paremasse kohta? Ja teine kohe kudagi ei jõua? Ja on õnnetu sellepärast, või kuda..

/No norip nats, noh .. :))

Harri Kingo, unetu, 2004-12-27 03:57:12

Et sa ise teed ja ise vastutad - seda küll. Kuid kui sa oled oma tehtuga päri - mis vastutus siis? Aga kui sa teed, eks sa oled siis ju päri oma tehtavaga... ja vastutus on völistatud - või mis?

Aga pole ju nii.

Kas tõesti pole midagi sinuvälist, mis su tegemised ära hindab ja sulle ja su otsusele ja teole sinust sõltumatu hinnangu annab - kasvõi kannatuse läbi, mis ei sõltu sinu tahtmistest, mis saabub omatahtsi ja vääramatult, kui sa oled eksi?

Kust on pärit need reeglid, mida rikkudes on sul halb, valus, raske?

Ja oled sa vaba, kui sa neid reegelid ei arvesta?

Harri Kingo, unetu, 2004-12-27 04:02:29

Kui sina lähed kodust välja ja otse, ja mina lähen kodust välja ja otse, siis ei jõua me samasse kohta. Ja mis siis, et teid on palju, ja kõik on käidavad, aga ükski ei vii... Me ei jõua samasse kohta.

Harri Kingo, unetu, 2004-12-27 04:06:09

Kui mina lähen kirikusse, sina lähed aga kõrtsi, siis mina jõuan kirikusse, sina jõuad aga kõrtsi. Kuidas siis kõik teed meid samasse viivad, kui kirikutee viib kirikusse ja kõrtsitee viib kõrtsi? Ja mina olen tee lõpuk kirikus, sina aga oma tee lõpul kõrtsis?

Harri Kingo, unetu, 2004-12-27 04:07:49

Huvitav avastus, kas pole - kõik teed ei vii samasse kohta... Ammugi ei jõua kõik teelised samasse kohta!

Head ööd.

unetu, Harri Kingo, 2004-12-27 04:15:06

*
Et sa ise teed ja ise vastutad - seda küll. Kuid kui sa oled oma tehtuga päri - mis vastutus siis? Aga kui sa teed, eks sa oled siis ju päri oma tehtavaga... ja vastutus on völistatud - või mis?

Muidugi tahaks päri olla oma tehtavaga. A kui ei ole, siis vastutan iseenda ees..
Ja, ui-ma-kujutan-ette!-, see saab olema paalju rängem vastutus kui kellegi endast välise - näiteks jumala- ees.. Juhul, kui finišisse jõudnult endaga rahul pole..

Aga jõuda tahaks ikkagi kuidagi nii nii, nagu ütleb poeet:

Siia ilma sündides nutsid
ja rõkati rõõmust su ümber.

Ela siis nii, kui saad,
et surres sama ei juhtuks

unetu, Harri Kingo, 2004-12-27 04:24:37

*
Aaga, Harri, mina ütlesin hoopis muud, kui et ‘kõik teed viivad ühte kohta’.. :))
Mina ütlesin hoopis niii:

Räägitakse, et kõik teed viivad tõeni: kristlase, hindu, muhameedlase ning kõik kohtuvad ühe sama ukse juures.
Aga öeldakse ka, et tõel pole mingit teed ja selles ongi tõe ilu, et see on elav

Ja kogu minu järgnev jutt, kui sa mäletad, oli ikka rohkem sellest, et mina ise rohkem seda teist teetut teed pooldan..
Etsiis rohkem ikka Tammsaare sõnadega: “Kui armastus ei aita, ei aita miski..”

Ja nüüd ei lähe mina kõrtsi ega kirikusse, vaid ühte kolmandasse kohta / a seda mina sulle ei ütle/.. :))

Häädööd!

***