Kunst olla õnnelik

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1427 kommentaari.

Hele, 2004-12-22 09:43:36

Tere hommikust, teelised!

PL: kuni peadpööritava Lõpuni välja. Aga sellest me täna ei räägi – milleks rikkuda inimeste und.

Räägi ikka äratusjuttu, päike juba paistab, üks õigel ajal ärganu ei lase ka teistel sisse magada :)
/küll on hää kohata endast ‘ullemat fänni, kohe normaalse inimse tunne tekib

„hüpe“ järgmisele arengutasandile pole õpitav, vaid mingil suvalisel hetkel, kui eelmine tasand ammendatud, see „lihtsalt juhtub“.

Kas vaimsed revolutsioonid pole siiski vaimse evolutsiooni suhtes “jäämäe veepealne osa”? Ma arvan, et inime saab ikka midagi ka ise ära teha, et “see juhtuks”. Areng toimub iga hetk ja ükskord saab nähtavaks.

Aga mõned (James’i “ükskordsündinud”) liiguvad ju hästi ilma restartidettagi. Või võib “see juhtuda” ka nii, et ise tähelegi ei pane, peapööritusest rääkimatta?

Muidugi võib mis tahes astmele ka „kinni kiiluda“ (toimub „fiksatsioon“) ja sinna kui tahes pikaks ajaks toppama jääda (ja just seda enamusega meist juhtubki).

Ei tea miks nii? Kas on Looja süsteem siis juba loomu poolest vigane, et põhiliselt kinnikiiluvaid mutreid toodab?

andrus, 2004-12-22 09:46:57

Riided veel mahtusid kohvrisse

siis pidi minema.........

õnnest niipalju

andrus, 2004-12-22 09:48:51

õnn on turvatunne elus ja suhtes

andrus, 2004-12-22 09:49:25

õnn on väljakutse

siis kui ise sees oled

andrus, 2004-12-22 09:55:41

1. Füüsilised vajadused: õhk, toit, vesi, uni, harjutused jne

2.Turvalisus: turvalisus, stabiilsus, kaitse, kord, vaba hirmudest

3. Ühtekuuluvus: head suhted, tunda ennast pere liikmena ning olla aktsepteeritud omavanuste hulgas Perekonnad, sõbrad, omavanused, noorteorganisatsioonid Toakaaslased, oma rühm,

4. Enesehinnang: saavutused, adekvaatsus, meisterlikkus, kompetentsus, enesekindlus Õpitud oskused, tunnid, praktiline tegevus, teiste hinnang

5. Eneseteostus: maksimaalselt oma võimete ja loovuse kasutamine Vabadus valida ja otsustada, võimalus enda eest vastutada

Vastseliina Toomas, 2004-12-22 09:56:05

Tore lugu. Ja julgustav!

andrus, 2004-12-22 09:57:08

Inimese vajadused Rahuldamata vajadustest põhjustatud nähud
1. FÜSIOLOOGILISED Janu, nälg, nõrkus, väsimus, valu
2. TURVALISUS Ebakindlus, hirm, kartused
3. EMOTSIONAALSED Üksildus, endassetõmbumine, kibestumine, eemaletõugatus
4. ENESEHINNANG Süütunne, läbikukkumine, kimbatus, ‘mind pole kellelegi vaja’
5. ENESETEOSTUS Frustratsioon, mõttetus, kasutus, igavaus, stagnatsioon

andrus, 2004-12-22 10:07:32

Tavaliselt aga inimesed ei saa alumisi tasandeid täidetud ja nii tulevadki säuksed eesti moodi väiklase ingega tarkpead.

Kes on targad aga mitte leebed vaid kannatavad kõikseelu oma kalamaksaõli võtmise all lapsena.

priit kelder, 2004-12-22 11:12:55

Pole see “kunsti” sõna ühti nii pelustav, nagu PL arvab. Vrdl. kreeklaste “techno”. See käis loomuilkult kvaliteedinäitajana mitmesuguste inimtegevuse aspektide juurde, andes mõista, et tegemist pole nadi isetegevusega. Veelgi mõistetavam on sarnaste sõnade kasutamine hiina kultuuriareaali aspektist: on ju maailmaski tuntud sõnad “kung fu”, mis löömafilmide poolt lörtsituna külvavad valearusaamist valgele publikule. Sisuldasa on “kung fu” tõlgendatav kõige hüvamini kui “midagi hästi, meisterlikult tegema /valdama, oskama/” ning see määratlus võib käia inimtegevuse igasuguse tahu jurude - söögitegemine, ehitustöö, sõjakunst, enesekaitse, maalikusnt jne jne. Kui inimene üldse midagi hästi teeb, on see KUNG FU.
Nõnda ka meiekeelne (ehk saksa derivatsioon) kunst. Ärme siis pelgame seda sõna, olgu tegemist arstikunsti, teatrikunsti või elamise kunstiga.
Head elukunsti!

nj, 2004-12-22 12:31:22

Ise oma astmed nikerdan,
ei vilusoof’e pealt ma spikerda.

Täna mõistsin-tuleb tappa Buddha,
et siis oma silmad vaaataks...
minna kuda*

*eesti keeles ’kuidas’
vene keeles ’kuhu’

nj, 2004-12-22 12:32:01

Ise oma astmed nikerdan,
ei vilusoof’e pealt ma spikerda.

Täna mõistsin-tuleb tappa Buddha,
et siis oma silmad vaaataks...
minna kuda*

*eesti keeles ’kuidas’
vene keeles ’kuhu’

Padre Alfonso, 2004-12-22 12:47:06

Tubli, tubli...

Wilber... on
Jung... on
OSHO... on
arhetüüp... on
peapööritus... on

mida inimesel veel õnneks vaja?
:-)

Vastseliina Toomas, nj, 2004-12-22 12:47:19

las jäävad luulerütm
ja luuleriim
et anda teada
Sinu suurist sammust

ja sõnad nimed kadugu
nüüd nendega siin olgu
piir
————PIIR———-
siin taga Buddha
juba ammust

Hele, nj, 2004-12-22 12:58:30

kuda keegi lääb
kas veeredes või üpetega
vilusoof’ega või praktiktega
eks see tule sest
kuda ta loodu' om

Padre Alfonso, 2004-12-22 13:06:46

kuda keegi lääb
kas veeredes või üpetega
vilusoof’ega või praktiktega

Üks tilluke
erinevus
siin siiski
on
nimelt praktikud
läävad,
filusoofid
räägivad minekust
aga ülejäänus
jah
pole vahet
sest Kõik on Üks
vähemalt seni
kuni Kõike
Ühest Punktist
vaadeldakse

PL: Hele, 2004-12-22 13:21:18

Kas vaimsed revolutsioonid pole siiski vaimse evolutsiooni suhtes “jäämäe veepealne osa”? Ma arvan, et inime saab ikka midagi ka ise ära teha, et “see juhtuks”. Areng toimub iga hetk ja ükskord saab nähtavaks.

Ma arvan ka, et tunnetus tekib tegevuse käigus ja selle tarvis.

Iga uus tegevusaste, millele teatud viisil pühendume, on alul kütkestav (Eerose printsiip), siis neutraalne ja lõpuks tüütav, ammendunud - aga teisalt ka hirmu tekitav (Tanatose printsiip). Mõnikord päädib see nö puhtasse automatismi, uppumisse rutiini (inimene kordab end lõputult, ehkki see endalegi enam lõbu ei paku), teinekord tühisuse kogemusse ("Tühi vaev ja vaimu närimine..." jne)

Hirm võib tekkida sellest, et ei teata, mis tuleb edasi, kui sellest lahti lasta; teisalt sellest, et sisemas aimatakse paratamatut “suremist” vanale, millega ollakse oldud nii harjunud.

Seega - et “mõtlemist ületada”, peab tundma, mis tähendab mõelda vaid puhtratsionaalselt; mõnikord kestab see aastaid ja rohkemgi. Ent kui on toimunud “hüpe”, märkame, et ratio pole kuskile kadunud, vaid asetunud avaramasse konteksti, kus ta pole enam kõikmäärav.

Või kui mehes aktualiseerub tema seesmine naiselikkus (Kentauri tasand), ei kao mehelikkus kuskile, vaid avardub. Naisel vastupidi.

Loomulikus arengus vana ei heideta ära ega eitata, vaid see rakendub uues tervikus senisest veel viljakamalt.

Hele: Aga mõned (James’i “ükskordsündinud”) liiguvad ju hästi ilma restartidettagi. Või võib “see juhtuda” ka nii, et ise tähelegi ei pane, peapööritusest rääkimatta?

PL: Kui mulle meenub midagi olulist, siis kuivõrd see on “restart” või kuivõrd tähelepandamatu sündmus?

Muidugi võib mis tahes astmele ka „kinni kiiluda“ (toimub „fiksatsioon“) ja sinna kui tahes pikaks ajaks toppama jääda (ja just seda enamusega meist juhtubki).

Hele: Ei tea miks nii? Kas on Looja süsteem siis juba loomu poolest vigane, et põhiliselt kinnikiiluvaid mutreid toodab?

PL: Paistab, et Looja on võtnud suure riski.

andrus, 2004-12-22 13:25:03

see arengu idee on valgustusajast pärit

areng kui ekpansioon

ja nüüd muudkui arenetakse kuhu ja milleks?
miks areneda?

kas ei oleks parem

olla valmis? just nüüd ja präägu?

Vastseliina Toomas, 2004-12-22 13:25:15

No teate, kui õnnelik ma olen.
Ma lihtsalt pean teatama, et olen väga õnnelik, et sain kirjutatud naisjüngrile nii hea luuletuse.
/mõnulep rahulolus: njammmm!/

PL, 2004-12-22 13:31:13

Nii et kasv toimub enamasti läbi kriiside (mida kinnitavad nt ka usundipsühholoogilised uuringud), millest osa on loomuldased ealised “identiteedikriisid” (nt Erik Eriksoni kaheksa ealist kriisi).

Kriis saabub “astme” lõppfaasis, mil meil pole enam panna sellesse algset innukuse energiat, mil see on haavatavam välise kriitika poolt jne.

Mil ilmub mitmeid märke, et miski on mäda.

Müstikud räägivad mäletamnisi “vaimu pimedast ööst”, kus variseb kokku kogu senine maailmaehitus ja mis saabub enne lõplikku valgustumist.

PL, 2004-12-22 13:35:05

kas ei oleks parem

olla valmis? just nüüd ja präägu?

PL: Mu meelest kuulub see asja juurde - olla “ühtaegu nii süüdimõistetu kui ka armusaanu”.

Täius on protsess.

P:S. Aga see räägib naiselik pool Sinus - mehena rabeled ikka, et “usuliselt kasvada”? Või mis?

***