kujdas kilpplased ninameesstvalivad

igasuguste tegelaste kusskile kellekski vxj millekski valimiseks vxj "valimiseks" on välljamxéldud suur ullk erinevajd valimisnippe erineval kujul. valimist ennast vxjb vaadata kuj vahendit, mis sisestatud ’äälitöödeldes väljastab minngi tulemuse. tulemus omakorrda sxlttub loomulikult ni värgi kuj ka töödeldava tóorajjne kxllblikkusest. kuidas üks selline valimiselukas sxlttuvalt tóorajjnest töödatavxjb, vaattame öhe lihtsustatud näjttä ja 4 pisikese tabelivaral. m’äärab ju valimise ning valimiss’ääduse väärttuse énnekxjkke selle vasstupanuvxjme musstadele juhhtudele ja tojjmimisvxjme nende korral. síinjuures pole sisuliselt oluline, kas Suurtt Juhhti valib rahvas (nagu Vraanssis ja Rassìias) vxj klikk (nagu Eestis).

vxjtta vxjb ka viimane

alustagem tagantpooltt – et kxjkk vxjmalused juba ette téada. oletame, et éesisstujat (< latìina praesidens:praesidentis) valib 9 valijat 4 valitavaulgast. olgu valitavate nimed Arnold, Lennart, Rejjn ja Lagle. et näha kxjkki vxjmalusi, tuleb lähhtuda enimnxúdvast anndmestikust, milleks laseme igal valial reasstada kxjkk valitavad.

tabel 1 valimiseelistused ja kohapunnid

valia \ valitav

Arnold

Lennart

Rejjn

Lagle

Ma.tts

1

4

3

2

Ju.ss

1

4

3

2

Ku.tt

1

4

3

2

Sa.ss

1

4

3

2

Kalev

4

1

3

2

Olev

4

1

3

2

Sulev

4

1

3

2

Villi

4

3

1

2

Tommi

4

3

1

2

Σ

24

25

23

18

1. vxjimalus (tabel 2) – igal valial 1 ääl, vxjttja sellgub lihhtääläenamuse pxhjal. nagu se onn olld seni mejjl ja mujal. 9’st valiast onn Arnoldit eelistand 4, Lennartit 3, Rejjnu 2, Laglele ajnueelistusi ej jättkund. taóline lihhtajnueelistus annaks vxjdu Arnoldile.

tabel 2 valimised pxhimxttel: 1 ääl, lihhtääläenamus

valitav \ voor

1.

Arnold

4

Lennart

3

Rejjn

2

Lagle

0

2. vxjmalus (tabel 3) – igal valial 1 ääl, vxjttjaks osutub üle poole äältäst kogunu. kujj enim ’äälikogunu saab álla poole äältäst, p’ääsäb 2. vóoru 2 enam ’äälikogunut ning vxjduks on vajalik lihhtäältäenamus (mis 2 valitavakorral on samane 1. vooru vxjdutinngimusega - üle poole poolttäältäst). 1. voorus jääb parima – Arnoldi – 4 äältt nxuttud 5’le álla ning koos 3 äälttkogund Lennartiga jxuttakkse 2. vóoru.

nagu ükks vxjdetud lahing ej pea vel illmtinngimatta tähändama vxjttu sxjas, nii ka siin. 1. vooru tulemus lubab vajd éeldada, et 2. voorus vxjb kumppki valitav lootta enamvähäm samapaljudele poolttäältäle. púudujäävad ääläd tuleb välljapetta välljalanngend valitava(te) póoldajatelt. anttud näjttäs onn otsustav sxna Rejnupóoldajatel, Laglelt pole vxtta midagi (seda mujdugi tagantjäräle txdedes). Villi ja Tommi poolttääläd tagavad sedakorrda 1 enamääläga vxjdu Lennartile.

seda vxtet on vxjmalik lihtsustada ka 1’vooruliseks. tarvitseb vajd 1 ääläasemel annda valitavate järjästamiseks igale valiale 2 äältt ning 2. vóoru asendab lihhtsalt 2. ääl.

tabel 3 valimised pxhimxttel: 1 ääl, esmavoorust 2 paremat, 2 vóoru

valitav \ voor

1.

2.

Arnold

4

4

Lennart

3

5

Rejjn

2

-

Lagle

0

-

3. vxjmalus (tabel 4) – igal valial 4 äältt (e samapalju ’ääli kujj onn valitavajd), vxjttja sellgub üks öhevasstu pxhimxttel. kuna oma olemuselt on tegemist turnìiriga, on vxjmalik ka kohhtade jagamine, kujd suure ulga valiate ja rea abieelistustetxttu on surrd ringi txénäósus nullilähädane. näjttäs selgub üllatusena, et senisele punasele laternale – Laglele – ej saa vasstu ejj Arnold, Lennart ega Rejjn. ja sellgub, et senistest välljavalitutest on soovitum ka Rejjn.

tabel 4 valimisturniir: üks öhevastu

Arnold

4:5

4:5

4:5

0

Lennart

5:4

3:6

3:6

1

Rejjn

5:4

6:3

2:7

2

Lagle

5:4

6:3

7:2

3

tulemus on loogiline. 1942.a. tuli Eesti malemejsstriks Paul Keres, vxjttes kxjkk 15 männgu. ja kuj súurmejsstri ülldvxjdus kéegi ej kaheld tollal ega kahhtle täna ja tulevikuski, sis mikks peakks Lagle täjjäliku vxjdukorral kehhtima tejsedréeglid?

innang

1. vxtet kasutatakse tavaliselt ülldvalimistel, mille éesmärgiks on valimised 1 vooruga kujdagi kaelast ärasáada ehk valimised valimistepärast. valimise sisuline arukus ejj uvita kedagi, sest valitavajd on palju ning valitakkse ikkagi nn omi ehk tunttumajd erakonndade klikkikúuluvajd. korrd Piibelehht all, korrd Piibelehht pääl. vahemärkkusena: seda vxtet kasutatakse ka Eesti riigikogu valimistel, kujd lisaks níigi jaburale 1 äälä pxhimxttele on säädustatud ka läänälik valimistulemuste vxlttsimine - selle ajjnsa äälä ülekanndmine tejse arrvele. Eesti pxhis’äädusésse kavandasid samasugust éesisstujavalimist oma éelnxúdes ka ALepps, IKrääsin, ETalvik ja JKaljuve.

2. vxtet onn eelistatud "p’äädä"valimistel, kus kohhti onn 1 ja valitavajttki tajutavalt vähä. see p’öörab kül suuremat tähälepanu isikutele, kujd sisuline eelistus vxjb selgitamatta j’ääda síingi. tunttumatest riikkidest kasutavad sellist ajuvaba tóortoodet éesisstujavalimistel Rassìia, Vraanss ja éesisstujavalimistel Eesti. Ostr"ejjlias muuttub aga 2. eelistus 1.’ks ja nii edasi kuni lxpuks saab kéegi üle poole. Simbàbves lanngeb igas voorus vällja viimane kuni viimases sellgub parem 2’st. selline nxkks küll vähändab ekksimist, kujd ej välista seda. kuna mejjenäjttäs lanngeks Lagle kuj tegelik eelistatujm ikkagi vällja, on se vajd vähäm viletsam senistest nürikirrvenippidest. samas arimatud paganausulised soona ja ndebèele lóoduslapsed 1 valitavakorral valimisi ülttse ej korraldagi - sest valikut ju pole. nagu pole ka tejsst vxjmalust vxj "välkku sellgest taévast".

ehhki 3. viis erineb éelmistest just sellepoolest, et paneb kxjkk omale kohale ning ajttab välljaselgitada valitavate tegeliku eelistatuse valiateulgas, täppsält sellise vxtte ametliku kasutamisekohta kxrkktasemel anndmejd pole. Österrajhh ja Eeri kasutavad küll valitavate reasstamist, kujd ka tejneääl ej suuda pettust välistada. tegelikkusele lähämal on Norhhvolki saar ja Tsibròoltä, kuss äälätaja vxjb kasutada vasstavalt kuni 4 ja 8 äältt.

txjkk, et 3 erinevat valimisvíisi vxjjb annda 3 erinevat tulemust, peakks senise näjttämängu pxhjendatuses kahhtlemapanema mitte ajnult asjaomasejd isikujd, vajd ka púupäjsst valiat.

näjttäjd elust enesest

Rassìia éesisstujavalimistel saj VPuutin 53%, mis välistab igasuguse 2. vooru, sest ka mis tahes vxlur ejj ajttaks 10 kaottanul kokkukoguda 50% mitte öheski ülaltoodud 3’s viisis.

éesisstujavalimised Vraanssis pakuvad sobivamajd näjttäjd. nii kogus 1974.a. valimiste 1. voorus VMitr"aan 43% äältäst ning tema vxjdus 2. voorus oleks vxhik vaevalt et kaheld, sest p’äävastase VSEst`ääni noosiks jäj vajd 33%. kolmas kxva käsi JSDelm"ass osskas enndapaattimeelitada VSE’st juba poole vähäm toettajajd. kujd polìitikas onn aritmèetika sageli viimasel kohal ning pärast telgitagust äältä ümmbermänngimist lisandus 2. voorus VM äältäkogusse vabanend äältäst vajd neljandik - 6%, samalajal spurttis vxjdukalt VSE – 18%. 7 aasstat iljem osad vahetusid. VSEst"ään kogus siis 1. voorus 28%, VMitr"aan 26%, 3. oli SSir"akk 18% ja 4. SMarss"ee 15%. 2. voorus lisandus VM’le välljakukutatute póoldajatelt 26% VSE 20% vasstu ning Vraanss sajj uue éesisstuja. viimases näjttäs oleks 1. valimisviisijärrgi valituksosutund séega VSE, 2.’järrgi osutus aga VM. 3. víisi siin rakendada ej saa, sest valiajl oli vajd üks ajnus ääl ning minngit täppsämat eelistusjärjästust ej püüttutki selgitada. valiajl tuli rahulduda téadmisega, et tegelikku järjästust nad téada ej saanttki. kujd oletusi vxjb vabalt teha, sest loottusetult kaúgel polld 1. voorus ka SS ega SM.

véelgi kujukama näjtä saame Portugali 1986.a. éesisstujavalimistelt. 1. voorus saj TV Amar"aal 46%, MSuàariss 25%. ent vasstuolud eri rühmitistevahel olid sedavxrrd teravad, et lxppvoorus saj TVA júurde ajnult 2%, MS aga vxjdutarrvis isegi rohhkem kujj 1. voorus – 26%.

omapärase "mxttetöö" pärrliks onn aga Eesti éesisstuja valimiss’äädus. selleasemel et valiad saakks enndale ilma igasuguse sahkerdamiseta éesisstuja valida kohe 1. voorus, korraldavad rahhva "parimad" pojad ja tüttred kuu jooksul kuni 5’vaattuselise etenduse, kaasates viimases kahes pxhis’ääduse vastaselt massilavale ka mittekodanike esindajajd, ning kogu selle jandi lxpptulemus on vähämalt sama kahhtlane kujj énne éesríide avamist. elus tojjmus selline jama ligi 9 aasstat tagasi. 3 vóoru kodanikonna 101 esindaja osavxtul lahendust ej toond, 4.’sse vóoru oli osalemapalutud ka 273 mittekodanike kohalikku esindajat. 5’st valitavast p’ääsäsid viimasésse vóoru LMeri (37%) ja ARüüttel (23%). "6. voorust" ehk éesisstuja erakorralisest valimi-sest päässtis lxpuks LM suhhtega 61:39. liiast oli illmselt ka 5 vóoru, sest terrvelt 50 valimiskogu liiget kaottas lxpuks igasuguse otsustusvxjjme ega suutt esindada isegi ise°ennast.

kokkuvxtteks: kuj mittme valitavaulgast valitakkse ajnult 1, sis valial peab olema samapalju ’ääli kuj palju on valitavajd. kxjkk muu on sulasellge jama.

33338, 2005-11-17

Artiklile on 169 kommentaari. Loe kommentaare »

***