Kui vahetusüliõpilane koju tagasi jõudis, oli eesti rahvas juba välja surnud
« Tagasi artikli juurde Artiklile on 843 kommentaari.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-843]
Maila, Ti, 2005-08-13 20:35:31
Ma mõtlesin, et meile on iseloomulik, et kärss on kogu aeg kärnas ja maa on külmand, mis ei ole ju tegelikult meeldiv. Aga oma on sellegipoolest oma.
Mul on tükk aega kripeldanud Jüri Saare mõtted rahvusliku identiteedi teemas, aga hoopis teise nurga alt, kui Hele on maininud. Vist oli, et ta ema on keelest ja päritolust hoolimata üks õige eestlane, et tal on nii ja niisugused kiiduväärt omadused. Mina mõtlen, et vastupidi. Maailmas leidub kindlasti palju kenasid ja tublisid inimesi, kes on seda, kuigi on eri päritolu ja/või kõnelevad erinevas keeles. Aga eestlased on omad eestlased, sõltumata oma mitmetest mitte niiväga meeldivatest joontest.
Maila, 2005-08-13 20:53:09
Hele
eestluse põhikomponent on eesti keel.
Olen sama meelt.
Oli siin näide väliseestlaste kohta. Oma suguvõsast tean, et järgmine põlvkond, need, kes on juba sündinud ameerikas ja kes kunagi ei ole koduse keelena eesti keelt rääkinud, teavad küll oma vanema eesti päritolust, aga ei pea ennast enam eestlaseks.
33338, 2005-08-13 20:53:14
Amèerika liittriigi elanikel pole rahhvust, on päritolu. rääkkisin sellest eesspol. vesstlesin s'äälvíibides paljude láadiatega sadamates. kxjkk lugesid riikklikuks kúuluvuseks ämèrikän aga kuj jutt läkks RAHHVUSELE (/nässön`älitile ehk oritsinile), sis läksid kxjkk üle päritolule ehhki paljud enam oma kunagist emakeelttki ejj osand.
espanjòllirääkkiad aga ennast espanj"okkideks ülttse ej pidand. ikka olid nad Mehhikost vxj Puertorìikost. juu oli nejjle lajjaltlevind espanj"o.ll sedavxrrd ühine et eristamiseks kasutatti jusst mälujärkksät koduriikki.
Ti, Hele, 2005-08-13 20:54:10
*
Aga Jüri Saare kohta pooleestlane ütlen ma mitte tema päritolu pärast, vaid sellepärast, et ta ei saa aru, et eestluse põhikomponent on eesti keel.
Ahahh, et siis keelesse suhtumise pärast.
Selge. Hea, et täpsustasid.
Jüri Saare artikli all oli sul üks kommentaar, millest mulle jäi teistsugune mulje- et päritolu loeb..
Ju ma siis ei saanud aru.
Ehk võiksid eestlust defineerida ikka eestlased ise, kui nad selleks vajadust peaksid tundma. Kui ma juhtuks poolenisti kreeklane olema, vaevalt küll ma kreeklust oma eelistuste kohaselt ümber defineerima asuks.
33338, 2005-08-13 20:56:30
espanj"okkideks > espanj"ollideks
Maila, 2005-08-13 21:10:40
33338
aga kuj jutt läkks RAHHVUSELE (/nässön`älitile ehk oritsinile), sis läksid kxjkk üle päritolule ehhki paljud enam oma kunagist emakeelttki ejj osand.
See on lihtsam siis, kui vanemad on ühest kohast pärit, aga kui mitte, siis oleneb, millise (vana)vanema päritoluga inimene end seostab.
kaak, 2005-08-13 21:13:51
Kui näiteks Maila vanavanaema oli juut, siis ka Maila tütretütrepoeg on juut.
Hele, 2005-08-13 21:15:23
Ehh, Ti, ei rääkind ma ju päritolust seal kusagil.
Ju ma siis ei saanud aru.
Said aru ikka, aga omamoodi. Ega ma enam imestagi.
tsukts, 2005-08-13 21:17:59
Aga eestlased on omad eestlased, sõltumata oma mitmetest mitte niiväga meeldivatest joontest.
Kas see on mingi pahempidi pööratud natsionalism? Millised on need jooned, mis kõigil eestlastel ühised on ja milliseid teistel ei ole?
Muide, kõigi maade oinad pidid olema ühesugused.
Maila, 2005-08-13 21:18:48
kaak
Kui näiteks Maila vanavanaema oli juut, siis ka Maila tütretütrepoeg on juut.
Et emaliini pidi? A tütretütrepojapoeg?
Ants, 2005-08-13 21:22:12
Kas keel on siis tõesti paksem kui veri?
Maila, 2005-08-13 21:23:18
tsukts
Kas see on mingi pahempidi pööratud natsionalism?
On või? Sry, ma ise ei märganudki.
kaak, 2005-08-13 21:24:58
Juutidel pärandub see värk ainult emaliini pidi...nö.X-linked.
Kui ema on juut, on ka poeg juut ja ka poja tütar on juut...jne.
Maila, 2005-08-13 21:26:39
Ants,
Kas keel on siis tõesti paksem kui veri?
Mkm. Seda mitte. Aga kui eesti rahvas on laiem grupp kui minu suguvõsa, siis millise tunnuse järgi on veri eesti veri.
Hele, 2005-08-13 21:31:49
Ei keel ega päritolu määra suhtumist konkreetsesse inimesse. Aga eesti rahvuse määrab mumeelest keel, mitte usk ega päritolu nagu mõne teise rahvuse korral. Neeger või moslem võib vabalt eestlane olla.
tsukts, 2005-08-13 21:31:51
On või? Sry, ma ise ei märganudki.
Su iroonia on kohatu. Pole mina seda välja mõelnud, et mõnel rahvusel teatud ühiste joonte leidmine on natsionalism.
Hele, 2005-08-13 21:35:06
kaak, 2005-08-13 21:24:58
Kui ema on juut, on ka poeg juut ja ka poja tütar on juut...jne.
Minuteada - kui poja tütre ema ei ole juut, siis ei ole ka poja tütar juut.
Maila, tsukts, 2005-08-13 21:37:23
Ei olnud irooniline. Lihtsalt ei mõelnud niimoodi. Kui ütled definitsiooni järgi, et ühiste joonte leidmine on natsionalism, siis on kogu meie jutt selles teemas natsionalism. Mis siis ikka teha.
kaak, 2005-08-13 21:42:05
Minuteada - kui poja tütre ema ei ole juut, siis ei ole ka poja tütar juut.
Seda küll, ka poja naine peaks olema juut.
Kui aga juudist ema tütre väimees on tsukts, siis on tema tütrelaps ikka juut, mitte tsukts.
Tsuktside suhtes ei oska öelda.
Seal on vist nii, et kui on pilukil silmad, peseb end harva ja elab jurtas või nartas...siis ongi tsukts.
Vaata: [1-20] [21-40] [41-60] [61-80] [81-100] [101-120] [121-140] [141-160] [161-180] [181-200] [201-220] [221-240] [241-260] [261-280] [281-300] [301-320] [321-340] [341-360] [361-380] [381-400] [401-420] [421-440] [441-460] [461-480] [481-500] [501-520] [521-540] [541-560] [561-580] [581-600] [601-620] [621-640] [641-660] [661-680] [681-700] [701-720] [721-740] [741-760] [761-780] [781-800] [801-820] [821-840] [841-843]
Hele, 2005-08-13 20:27:07
Ti, 2005-08-13 16:47:46
Jüri Saarel on perfektne keel, aga mitte päritolu.
Hele ütleb ta kohta ‘pooleestlane’..
Ma ei tea, kui perfektne tema keel on, sest ma pole temaga rääkinud. Minu keel küll perfektne ei ole, ma räägin mõnikord meelega “valesti”.
Aga Jüri Saare kohta pooleestlane ütlen ma mitte tema päritolu pärast, vaid sellepärast, et ta ei saa aru, et eestluse põhikomponent on eesti keel.