Via.ee

DiaTheo, 2005-08-08 14:47:58

Eitea, mitte ei tea ...

Tagasi tullakse ikka sinna, kuhu on meeldiv tulla.

Koju, kodumaale, on ikka enamasti meeldiv naasta. Teisalt, koduigatsus ei allu kohe millelegi - ta lihtsalt on. Niiet, mida ilmsemalt tuleb suur osa minejatest koju tagasi.

Mingi osa minejatest jääb kõhklema kaotatava heaolu ja kojuigatsuse ängi vahel. Need jagunevad pooleks. Jäävad need, kel koduigatsus kui niisugune pole geenimustrisse kootud. Las siis need hakkavad kosmopoliitideks.

Egas sestki miskit halba pole - tahame me ju, ka EW-na, ikkagi üksikisiku teostumist iseenda silmis väärtustada.

Või järsku nii väga ei tahagi, kui valik eestluse jätkusuutlikkuse ja antsu-malle hüvaolemise vahel lõhkikärisema kipub?

Tean inimest, kel nii mitmestki aspektist lähtudes, oleks loogiline ehk jäämine olnud. Aga ei tulnud kõne allagi! Koduigatsus määras kõik! Aga oli see häste või halvaste? Ma arvan, et ei seda ega teist. Loodus paneb asjad paika.

Nendele aga, kel eestluse säilimine südamelähedane ülesanne on, neile tuletaks meelde, et ülejäänud maailma ringi teha ei anna, isegi inimest mitte, küll aga saab koju naasmist meeldivamaks teha! See on ainus, mis meie võimuses.

Mocca, DiaTheole, 2005-08-08 15:53:55

Jah, igatsus on üks vajalik asi... Aga kui mul on tõesti tõenäosus, et ma lähiaja jooksul EV-s lihtsalt meditsiiniteenuste puudulikkuse tõttu otsad annan, siis eelistan niikaua elada selles ühiskonnas siin, kus nii füüsiline kui vaime tervis on hinnas (jah, ka sõna otseses mõttes) ja mul on lootus siin oma igatsusi täide viia. KUI aga EV niikaugel on, et meditsiin jm sotsiaalsüsteemid kättesaadavad, kvaliteetsed ja stabiilsed on, siis ei ole miskit kui pakin oma asjad. Muidugi igatsen Eesti järele... Kuulan Jaan Tättet ja igatsen soolasest mere lõhnast... C'est la vie.

DiaTheo, 2005-08-08 16:01:31

Mis kultuuride vahekorda puutub, siis ega siin ilma teatud “omakultuurse” arrogantsita anglikaniseerumise-amerikaniseerumise eest pääsu pole.

Prantslased, inglased, sakslased pole omavahel päris eristamatuseni segunenud just tänu vastastikusele arrogantsile. Sama meie ja vene kultuuridega. NL aegu hävisid need rahvad ja kultuurid, mis/kes nii avaliku arvamuse kui tipptegijate tasemel vene kultuuri enda omast kõrgemaks pidasid. Ja täna seisame meie tatarlaste ning komide-maridega sarnase dilemma ees - Lääs heiastub meile kõrgema kultuurina!

Niiet, wellkamm-tu-estoonia - vii-aa-de-best! Laulu- ja tantsupeod lahku - et rohkem neid oleks - ja igaastaseks, et veeeeel rohkem oleks. Kitš ausse, et kultuuri ikka vaadataks-nauditaks ka väljaspool pohmellis elitaarseltskondi. 10% RKP-st kodueestlaste kultuuri promomiseks-tõlkimiseks-tutvustamiseks, et needsamad elitaarid väljamaalt pohmellihakatist pommimas ei käiks etc, etc:-))

33338, 2005-08-08 16:21:32

se kadumine ej käjj ülttse kultùurakaúdu. ooppis segunemine ja keelekasutuse ahenemine on see miss rahhvusejdähvardab. rú.sse on täjjs terve Rassìia ja russikeel on ka suhhtlemise su.nttkeel. aga Tojttslandis ja Vraanssis vxjmutseb vel nende oma keel ja rahhvuski on valldavas enamuses. lähitulevikus pole nejjlgi ohhtu.
mejjega on lood kehvemad. öhestküljest küll rússide ja tejste oluliste muukkate osatähhtsus vähäneb, kujd mejje orjaméelne rahhvusméelsus onn ise vallmis enesetapuks. ja káasa°ajttab igati mejje uus kremml Pr'üsselis. jusst ESVL'is nään ma mejje kiirenevat nxrgenemist.

Hele, 2005-08-08 16:26:12

33338: mejje uus kremml Pr'üsselis. jusst ESVL'is nään ma mejje kiirenevat nxrgenemist.

elame üle ka selle võõrvõimu nagu kõik eelmisedki

DiaTheo, 2005-08-08 18:10:47

Heameelega jagaks Hele optimismi.

Numbrimees, paljukest ma su pudinast nüüd aru sain, aga tahaks targutada, et keel ja kultuur käivad käsikäes. Usbekid tegid tähestiku ringi ja panid oma lapsed vene kooli, sest alistusid vene kultuurile.

Saksa vrs inglise vrs prantsuse on eelkõige ikkagi kultuuride küsimus - keele kandepind liiga suurte miljonitega kindlustatud, et sealtkaudu allutada.

Meist, pisikestest, saadakse keel+kultuuriga jagu. Kui saadakse!

toomas, 2005-08-08 18:20:25

Aga võib-olla on see keel+kultuur-allutamispüüd just vastupidi meile boonuseks: asi läheb nii räigeks kätte, et me ei saa seda lubada, isegi kui tahaks.

Po, 2005-08-08 18:31:17

Kunagi oleks mind lintšitud mõtte eest, et eesti keel ja kultuur säilivad ja arenevad kõige paremini välise surve tingimustes. Eriti siis kui on lootust surve nõrgenemisele. Aga need ärkamisaegsed vungid kipuvad maha käima kui vabadus käes...

DiaTheo, Toomas, 2005-08-08 18:33:09

Ega seda “allutamispüüdu” tänapäeval väljaspool Venemaa diktaati enam esinegi. Vallutamine toimub kapitali kaudu, kaude.

asi läheb nii räigeks kätte, et me ei saa seda lubada, isegi kui tahaks.

Ei eestlasele mõistus piiri ette pane. Saksaaegu oli ju asi hullemast hullem. Kel vähegi kael kultuurivallas kandma hakkas, tahtis kohe saksakeelseks hakata.

Või olen valesti aktsendi maha pannud? Teen liiga eestlusele?

Tänu taevale on tänaseks inglise keel saksa keele välja tõrjunud. Inglastel ambitsioonid pisemad ja piirgi kaugemal.

DiaTheo, Po, 2005-08-08 18:37:44

Kunagi oleks mind lintšitud mõtte eest, et eesti keel ja kultuur säilivad ja arenevad kõige paremini välise surve tingimustes.

Vaat just siin see “kõrgema-madalama” kultuuri wärk välja lööbki.

Vene keelt mitteosata on lausa popp, aga kui meie riigimehed ingliši asemel tõlgile toetudes maakeelt räägivad, oi kuis siis on häbi-häbi tegijaid. Ja sealt see hoiak alguse saab! Ja võõra võidukäik!

ahvgepards, 2005-08-08 18:47:31

kui miski rahvas on välja surnud, ju siis polnud teda vaja. elu läheb edasi.

ahvgepards, 2005-08-08 18:51:26

see allutamispüüd on väljamõeldis antud kontekstis. põhiline “oht” on allumistahe. oht jutumärkides selles mõttes, et kui miski asi ei oma väärtust enam, siis ka sellest loobutakse. samas ei ole eesti rahvuslased siiamaani harjunud mõttega, et nad elavad iseseisvas riigis. paljud arvavad siiamaani, et eesti pealinn on Moskva. Noh, Ok, mõni ehk arvab, et Moskva on Brüsselisse kolind.

Po, DiaTheo, 2005-08-08 18:57:50

Räägiksid nad siis korralikku maakeelt, saaksid korralikult aru venest/inglišist/jm ja kasutaksid tõlgi antud aega mõtete kogumiseks ja vastuse formuleerimiseks! Aga ei, enamusele on tõlk lihtsalt tõlk kes tõlgib arusaamatu keele arusaadavaks.

tsukts, 2005-08-08 19:03:58

Huvitav, kui kehva elu siin maamuna peal oleks kui kõik oleksid maakad, ja abudkriallistid ja räägiksid esperantot?

Või eestlus see on üle kõige, üle kõige ilma peal?

toomas, 2005-08-08 19:04:30

Olgu mis on, aga “nutt ja hala” eesti rahva kestmise küsimuses mulle ei meeldi, Kuidas see Martin Luterus olevat öelnudki: “Isegi kui tean, et maailm homme hukka läheb, istutan ma täna ikkagi uue õunapuu.”

(See on mul rohkem enda nõrga koha kaitsmine - olen loomult kosmopoliitne - ...kui mingi eneseohverdus või midagi!)

ahvgepards, 2005-08-08 19:09:24

nojah, mina olen ka kosmopoliit, isa ahv, ema gepard, ise lätlane.

DiaTheo, 2005-08-08 19:26:15

Räägiksid nad siis korralikku maakeelt ...

Ses suhtes sinuga igati nõus.

Seal ma küll püüdsin hoopis väita, et rahvas tunnistab ühe kultuuri endast ülemaks ja teise alamaks - sellest sõltub aga otseselt assimileerumise kiirus.

DiaTheo, 2005-08-08 19:39:26

Küsimus pole ju tegelt selles, et eestlust tuleks poputada, kuivõrd eestlane on parim vms.

Küsimus on hoopiski kaitses. Eestlaseks sündinu on ainult Eestimaal kodus, muu maailma jaoks jääb ta ikkagi üheks lindpriiks.

Mina tunnen küll ainult Eestimaal end kodus olevana, teatud õigusi omavana, võrdsena võrdsete seas olevana. Ja seda õigust tahaks ma jagada ka ainult kas eestlastega või eestlaste sekka assimileerunutega. Mis ei tähenda muidugi seda, et ma peaksin mitteassimileerunud mitteeestlast kuidagi vaenama. Üldsegi mitte.

toomas, 2005-08-08 19:52:01

Eestlaseks sündinu on ainult Eestimaal kodus, muu maailma jaoks jääb ta ikkagi üheks lindpriiks.

Eks ta ole nii jah.

tsukts, 2005-08-08 19:55:52

DiaTheo, 2005-08-08 19:39:26

Oli see Hemingway, kes rääkis, et igas sadamas leiduvat üks eestlane ja kas need on seepärast siis lindpriid, kellele igaüks koera kallale võib ässitada?

Aga rahvuslus on iga inimese sisemine tunnetus, sina tunned nii, Nd naa ja Joagup kolmandat moodi, arvan et mingit normatiivi siin ei ole.