Kui vahetusüliõpilane koju tagasi jõudis, oli eesti rahvas juba välja surnud

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 843 kommentaari.

33338, 2005-08-08 06:28:00

loosst ülejoosstes arrvan esiallgu lühidalt et keeruline pole mejjejaokks mxlemapóolne avatus, vajd selle talutava piiri ületamine. ning paugupaneb see kuj kaob mejje värsskus ja isemxttlemine. iseotsustamisest juba oleme reetturite eesstvedamisel ja tallalakkujate toel suuresti ilma, kujd see vxjb selle tobeda liidu lagunemisega péagi ka taasstuda.

Jaagup, 2005-08-08 08:38:24

Artikli autor tõi välja meid ohustavad tegurid, kuid on nende suhtes paraku liialt leebe. On kaks asja, mida väike rahvus ei saa endale lubada - need on multikultuursus ja kollektiivselt eluviisilt individualistliku eluviisi poole liikumine.

Esmalt teiselt. Rahvus on kollektiiv. Kui me tahame säilitada rahvust, siis peame me kärpima indiviidi õigusi oma rahvuse ja identiteediga vabalt ringi käia. Me peame tooma mängu sellise mõiste nagu kohustus rahvuse ees. See kohustus peab olema primaarne. Siin on esmase tähtsusega kodune kasvatus. Olen veendunud, et rahvuse nõrkus saab alguse rahvusliku kasvatuse nõrkusest kodus. Lapsele tuleb sisendada piiritut uhkust oma rahvuse üle juba paariaastasest east peale. Vaid nii kasvab üles noorsugu, kes suudab seista vastu multikultuursusele.

Multikultuursusele saab aga vastu seista vaid uhkusega. Kogu meie kultuurikontseptsioon tuleb ümber kirjutada - mitte väärtus ega koht maailmaajaloos ei pea olema oluline, vaid see, et asi oleks meile OMANE. Mida ütleb eestlasele Shakespeare, antiikautorid või tänapäeva väliskirjandus ? Kordi vähem kui meie endi autorid, kes räägivad meie endi rahvast. Kogu kooli kirjanduse ja muusika programm tuleb ringi teha, nii et 80% oleks oma kirjandust, kunsti, muusikat, ajalugu ning sinna juurde siis veel 15-20 % välisriikide oma - üksnes niipalju kui on minimaalselt vajalik.

Eestlus säilib OMA tunde tugevnemisel ning hävib kui see tunne kaob.

33338, 2005-08-08 08:43:04

ja tuleb vel eristada et ÄMÈRIKÄN tähändab énnekxjkke riikklikku kúuluvust, EESSTLANE aga rahhvuslikku. mejjl ej suudeta nendevahel vahetkiteha.

history, 2005-08-08 09:05:37

kohustus rahvuse ees

See oli esimene loosung, mis rahvale peale läks.

vihmane, 2005-08-08 11:14:52

tantsuneiu jutt on täitsa sümp, a jaagupi kommentaarist “Kui me tahame säilitada rahvust, siis peame me kärpima indiviidi õigusi oma rahvuse ja identiteediga vabalt ringi käia. Me peame tooma mängu sellise mõiste nagu kohustus rahvuse ees. See kohustus peab olema primaarne” õhkub õõvastavat fundamentalismi

prrr

33338, 2005-08-08 12:04:41

pigem tahi Jaagup 'öölda et mejjl vxjkks ólla suurem ausstus ise ennda (kujj eesstlase)vasstu.

onn ju mejl lahendamatta küsimus, kass eesstlust ülttse väärtustada? ja kujj, sis kujdas. on sellge et paljud vahendid pole paljudele vasstuvxettavad. aga kuj need onngi ajjnsad txhusad vahendid?

Po, 2005-08-08 12:10:17

Kogu kooli kirjanduse ja muusika programm tuleb ringi teha, nii et 80% oleks oma kirjandust, kunsti, muusikat, ajalugu ning sinna juurde siis veel 15-20 % välisriikide oma - üksnes niipalju kui on minimaalselt vajalik.

Ei viitsi vihastadagi sellise jutu peale....

toomas, 2005-08-08 13:31:49

Väga heas tonaalsuses kirjutatud lugu.

toomas, 2005-08-08 13:42:16

"Eesti väärikus seisneb tema väiksuses," arvab Daniel Vaarik (Vaarik, 2004). “Olles küll väikesed, peame samas laiendama oma mõttelist maailma igas suunas vähemalt 2000 kilomeetri võrra või rohkemgi, sest enesekesksuseks pole meil jõudu."

Mina arvan vastupidi: enesekesksuse olemasolu on meie rahva püsimajäämise eeldus. Enesekesksus tähendab maailma lahtimõtestamist iseenda seisukohalt. Sellesse võib tõesti ”kinni jääda", nii et muu maailm tähelepanuta jääb - see on muidugi halb variant. Kuid enesekesksus võib tähendada ka programmilist suhtlemist maailmaga niihästi “MEIE vs. TEIE”-positsioonilt nendega meie ümber, kes meid täisväärtusliku subjektrahvana tunnistavad (nt. Euroopa Liidu projekti sees), kui ka kiretult “MEIE vs. NEMAD”-positsioonilt, kes seda meie väiksusele või tähtsusetusele tuginedes seda ei tee (nt. suhetes Venemaaga).

toomas, 2005-08-08 13:47:48

Peame adekvaatselt määratlema oma positsiooni ja rahvuslikud huvid: Eestist peab saama “Euroopa-suurune” väikeriik, kelle isiklikuks huviks on nüüdsest ka Euroopa hea käekäik. Vaid niiviisi kaasa töötades ja reaalseid tegusid tehes, anname võimaluse EL algse eesmärgi täitumiseks – siinsete rahvuste kultuurilise eripära säilitamiseks globaalse universaalkultuuri vastu.

Väga hästi öeldud. Euroopa Liidul on kindlasti palju negatiivseid aspekte, kuid idee 25 Euroopa natsioonist ja Eestist ühena täisväärtuslikuna teiste kõrval, keda respekteeritakse... see on lihtsalt ülev! Ei vähem.

toomas, 2005-08-08 13:53:26

Maailm on täidetud huvitavate riikidega, millel on oma kultuuriline mitmekesisus. Usun, et meil on rohkelt õppida ja samas olen näinud, et on ka omalt poolt vastu anda. Eestlastena omame ju nii palju ilusat, mida hoida, kaitsta ja jagada – emakeel, tantsu- ja laulukultuur, loodus oma mitmekesisuses, traditsioonid, kombed, ühine ajalugu, mis on voolinud meid inimestena tagasihoidlikeks kuid töökateks. Meil on omapärane huumor ja terav taju. Seda kõike ei ole üldsegi vähe.

Nii on.

mina, 2005-08-08 13:59:33

Toomas

Kuna Pirital missa on ja kas sinna pääseb vabalt sisse?

Next day, 2005-08-08 14:03:38

Kas oleks ühel eesti noorel siis piisavalt motivatsiooni avastada maailma, uurida ja katsetada, kui sellel puuduks kaugem eesmärk: kogutud teadmised koju tagasi tuua?

Hmmm...
Kas ühe noore motivatsioon ja oma tulevikunägemine peaks olema raudselt pühendatud ja omistatud kodumaale, seotud mitte tema enda iskliku õnne ja vajadustega, vaid kohustusega kodumaa ees?

Minnakse maailma selleks, et tuua kogutud teadmised tagasi koju?
Milleks? Kas keegi hindab neid siin rohkem kui mujal? Kas keegi maksab siin nende eest rohkem kui mujal? Kas eesti riik väärtustab kuidagi su laias maailmas hangitud teadmisi ja kogemusi enam?
Mis on see tegur, mis peaks hoidma inimese kinni kodumaal, Mis on selle sügav sisu ja mõte? Miks ei või noor minna maailma, olla ja elada kusiganes, luua kodu, pere, olla lihtsalt inimene ja isiksus, rakendada end ja oma teadmisi seal, kus ta tunneb, et teda vajatakse ja talle makstakse ta teadmiste ja oskuste eest väärilist tasu. Kas on vahet mis maal ja mis keeles inimene õnnelik on?

Ja lõppude lõpuks ei määra inmese väätust tema eestlaseks, sakslaseks või inglaseks olemine, vaid tema isikuomadused, väärtushinnangud ja inimeseksolemine eelkõige. Mis maal, mis rahva keskel see aset leiab, ei oma mingit tähtsust.

toomas, 2005-08-08 14:09:23

Pirital on Pühad Missad järgmistel aegadel:

Pühapäeval Nädala tähtsaim Püha Missa - kell 10
Esmaspäeval - kell 7.30
Teisipäeval - kell 7.30
Kolmapäeval - kell 17.00
Neljapäeval - kell 7.30
Reedel - kell 7.30
Laupäeval - kell 7.30

Kõik on teretulnud, aga armulauale võivad minna ainult Rooma kiriku liikmed

Jalgvärav, millest kloostrisse sisse pääseb, on otse Pirita bussipeatuse taga.

toomas, Next Day, 2005-08-08 14:11:57

Olen Sinuga põhimõtteliselt nõus, aga mulle tundub, et siiski on olemas ka rahvuslik kohustus, mis jakobhurdalikult kasvab välja kohustusest austada oma vanemaid.

33338, 2005-08-08 14:13:26

se ühine eurokodu meenutab múlle ellget lähiminevikku - rahvaste sxppruse liittu. mitte ej taheta arusáada et igasugused üksikut allutavad liidud on kasulikud liidu klikile, mitte aga lihhtliikkmejle.

toomas, Numbrimees, 2005-08-08 14:15:34

Võivad ikka lihtliikmeile olla kasulikud kaa, ära räägi.

Next day, Jaagup, 2005-08-08 14:17:04

On kaks asja, mida väike rahvus ei saa endale lubada - need on multikultuursus ja kollektiivselt eluviisilt individualistliku eluviisi poole liikumine.
Kui me tahame säilitada rahvust, siis peame me kärpima indiviidi õigusi oma rahvuse ja identiteediga vabalt ringi käia. Me peame tooma mängu sellise mõiste nagu kohustus rahvuse ees. See kohustus peab olema primaarne.

No comments!

Või siiski, me alles vabanesime ühest sellisest ühiskonnast, kus tuli teenida vaid üht riiki ja üht parteid. Kus olid piirid kinni ja mitte mingit multikultuursust ja individualistlikku eluviisi...Inimene sai olla ja pidi olema õnnelik vaid “oma kodumaa” hüvanguks elades ja seda teenides...

Ma loodan, et tsiteeritud tekst oli lihtsalt provokatsioon.

toomas, 2005-08-08 14:17:37

Kõik on teretulnud, aga armulauale võivad minna ainult Rooma kiriku liikmed.

Aga Püha Armulaua ajal võivad kõik minna preestri ette, et saada talt õnnistust.

toomas, 2005-08-08 14:24:03

Eile saatsin m.h. Berliini lennukile - ta on Muusikaakadeemia orkestrile abiks nende Berliini Konzerthalle kontserdil - ja jäin check-ini sabas pikemalt vestlema ühe sakslasega, kes oli kolmeks päevaks Eestisse sõitnud, et “uute liikmesmaaga” tutvuda. Ma tundsin, et esindasin MEIE-t, kellesse tema suhtus aupaklikult kui TEIE-sse. Ilus kogemus. Nii peabki.

***