Kristlus ja vägivald

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1537 kommentaari.

Njah, Next day 12:56, 2005-01-08 04:35:52

"No vaata, hää b-b, fundamentalism ükskõik millises maailmavaates on marginaalne ja äärmuslik."

Kui pääseb võimutüüri juurde, siis on ka fundamentalism marginaalsusest kaugel. Juhtunud ajaloos (ka tänapäev) korduvalt...

Njah, andrus 19:03, 2005-01-08 05:10:47

"keskajal ei saa öelda et inimest ei väärtustatud
aga väärtustati inimest igavikuolendina seetõttu võidi ta ajalikku ihu tappa küll.
"

Aga kas needsamad teiste igavikolenditena “väärtustajad” väärtustasid ka iseennast sellisena koos sellest järelduvaga? V elasid nad ise silmakirjalikult ainult käesolevale hetkele?

öelda et kirik on vägivaldne tähendab aga kitsamalt tänase mätta otsast keskaega hinnata ja päris nii ka ei saa.

Eksid. Aus hinnang keskaegsetele ei teeks küll neid tegusid olematuks, kui annaks tänapäevale pisukesegi kindluse, et mineviku vigadest oldaks vähemalt õpitud ja neid enam tänapäevasel kujul võimaluse tekkides ei korrataks. Niiet adekvaatne hinnang ajaloole pole ainult ajaoolise väärtusega, vaid omab tugevaid järelmeid ka tänapäeva...

Vastseliina Toomas, 2005-01-08 06:52:56

Tere hommikust!

Mina eile õhtul kell 19:49:
...mitte ainult kristlus kui usk, vaid täpselt minu isiklik kogemus Eesti Vabariigist aastal 1993:

riik (ametnike kujul) ja suguvõsa (teiste pärijate
kujul) lepivad minu arvelt kokku, kes ma olen 1993-2003 näiliselt kaotaja

osutan aga siis võitjate võitjaks (veel pole juhtunud, aga varsti juhtub!)

Birgitta 60 Nunna! Püha Vadilane!
/tegelikult: Duud ei rohkem hihhih!/

Vaat selle teksti kirjutada saamise pärast on tasunud siin kommentaariumiruumis kõik need poolteist aastat kirjutada küll!

Kui see pole sublimatsioon, siis mis on sublimatsioon!

Olen uhke ja õnnelik!

/s.t. uhkust tuleb edasi sublimeerida!/

Vastseliina Toomas, PL, 2005-01-08 06:59:39

PL, 2005-01-07 22:52:47

Ohh küll me võime seda kristlust siin närida. Ju siis on hästi tähtis ja aktuaalne õpetus, mille najal end poolt või vastu mõõta.

Aga minu jumalad - Jung ja Wilber? Miks keegi neid ei näri?. Nii jäängi nende vangi veel väga kauaks. Ja see vangla on magus ja hää.

Mis viga kristlust dekonstruida.

Peeter, Sa oled priima! :))))

Vastseliina Toomas, 2005-01-08 07:17:24

Ja üldse tundub, et kogu eilehilisõhtune-öine produktsioon on nii huvitav, et ühe korra lugemisest ei piisa. Aitäh kõigile kirjutajatele!

Käin missal ära ja naasen.

Tänan kõiki ja palvetan missal meie eest siin!

Tsäuki!

andrus, 2005-01-08 09:37:48

tere
asutan end Crestpilsi sõitma

või Krestpilssi

andrus, 2005-01-08 09:46:41

Jumala tegu? Eri usku inimeste vaated

Hindu Rani Moorthy

•• Hindude jaoks tõstatab tsunami nii isikliku kui kollektiivse saatuse küsimuse. Viimase osas on selge – oleme sündinud hävingu ajal, mida nimetatakse Kali Yuga ja mis kestab võib-olla tuhat aastat. Me peame läbima terve rea tagasilööke, takistusi, kannatusi, nagu aids, ja looduskatastroofe. Inimkond läbib selle, et uueneda.
Isiklikust saatusest rääkides aga peab igaüks ise kujundama oma arusaamise, tuginedes uskumisele, et ükskord pääseme kõik lõputust sünni ja surma tsüklist ning naaseme oma looja juurde. Minu usk on, et kuigi ma leinan tsunamis hukkunuid, ei tunne ma kurbust nende pärast. Nende surmad on karma avaldumiseks.

Budist Lama Ole Nydahl

•• Me kõik sureme varem või hiljem. Mõnel on tingimused pika elu elamiseks ja mõnel lühikeseks eluks. See on teie karma – igaühe tegude ja käitumise täielik tulemus. Tsunami võis esile kutsuda see, et kokku tuli palju selliseid inimesi, kel oli lühikese elu karma. Mõningal määral väljendab see ka nende alade ülerahvastatust. Tektooniline liikumine on vältimatu, kuid kui kannatada saanud aladel olnuks vähem inimesi, oleks ka inimkaotused olnud väiksemad.

Muslim Iqbal Sacranie

•• Islami õpetuse järgi juhtus kõik jumala tahtel, kuid positiivne on see, kuidas inimkond on sellele reageerinud. Inimesed küll küsivad, miks see toimus, miks nii paljude inimelude kaotus, kuid see aspekt asja juures on tegelikult meile kättesaamatu. Meie kindel uskumus on, et iga õnnetus, ükskõik mis looduses toimub, on jumala tahtmine. Allah teab paremini.

Surm on alati olemas. Kui inimene sünnib, siis üks on kindel – ta sureb. Aga millisel moel, see ei sõltu meist.

Ateist Hanne Stinson

•• Religioon ei saa anda selgitust tsunamile ja kuigi palvetamine ohvrite eest võib lohutada palvetajaid, ei anna see mingit praktilist abi neile inimestele, kelle elu on hävitatud.

Teadus suudab selgitada maavärinat ja tsunamit, isegi kui me veel ei oska ette näha, kus ja millal need toimuvad. Meie vastuseks sellele ja teistele õnnetustele kaastundlike inimolenditena ja hoolimata meie usust või mitteusust, peab olema abi andmine.

Usk jumalasse ei kaitse inimesi õnnetuste eest ega anna kannatanutele seda, mida nad vajavad ellujäämiseks ja oma elamise uuesti üles ehitamiseks. Me peame otsima selliseid praktilisi lahendusi, mis aitaksid ära hoida õnnetusi. Me peame valmistuma ka õnnetusteks, mida ära hoida ei saa. Sealhulgas tsunami eelhoiatussüsteemide rajamiseks.

Me ei saa loota ühelegi jumalala maailma probleemide lahendamisel. Meie, inimesed maailmas, oleme inimkonna ainus lootus.

andrus, 2005-01-08 09:47:34

Oh jumal, miks sa seda tegid? Midagi sarnast on huulil ilmselt paljudel inimestel, lausenamik maailma rahvast on ju usklik. Küllap on see ka üks vanimaid küsimusi inimkonna ajaloos.

Mida öelda näiteks vanale naisele Lõuna-India Tamil Nadu osariigis tema hävinud kodukülas? Naisele, kes nuttes ja halades küsib, mida nii halba oleme ometi teinud, et jumal meid sedamoodi nuhtleb.

Tahtmata mõttetult liialdada, aga võib-olla teadaolevas ajaloosei olegi olnud sellist katastroofi, mis puudutas korraga nii paljusid eri religioonide esin-dajaid. Küsivad ju sedasi nii muslimid Indoneesias, hindud Indias, budistid Sri Lankal kui ka kristlased ja juudid.

Templites, mošeedes, kirikutes ja sünagoogides aga peavad küsimusele vastama vaimulikud – kuidas võib armas jumal lihtsaid, vaat et süütuid inimesi niimoodi nuhelda? Vastused on muidugi mõneti erinevad, kuid nii-öelda traditsioonilised religioonid, muidugi oma esindajate suu läbi, annavad ikka enam-vähem ühesuguse vastuse: häving on osa jumala plaanist, tõestuseks tema kõikvõimsusest ja karistuseks inimeste pattude eest.

“See väljendab jumala raevu maailma vastu,” ütleb näiteks Iisraeli pearabi Shlomo Amar Reutersile. “Maailma karistatakse pahategude eest – olgu selleks siis inimeste tarbetu viha üksteise vastu, ligimesearmastuse puudumine, moraalne nurjatus,” on juudi usujuhi arvamus.

Kurjus pääses valla

Pandit Harikrishna Shastri, Delhi hiiglasliku marmorist ja liivakivist Birla Hindu templi preester, peab katastroofi põhjuseks “tohutut kogust kitsasse ruumi kokku surutud inimeste loodud kurjust siin maa peal”, mille vallandas planeetide seis.

Islamivaimulik Azizan Abdul Razak, kes ühtlasi on Malaisia islamistliku opositsioonipartei (Parti Islam se-Malaysia) üks liidreid, ütleb, et häving oli meeldetuletus jumalalt, et “tema lõi maailma ja võib selle maailma ka hävitada”.

Teadagi usutakse paljudes religioonides, et õnnetused ennustavad maailma lõppu, aga ka lunastaja, päästja, messiase tulekut. Paljud kristlased usuvad, et piiblis ennustatud kaos ja häving on millalgi siiski tulemas.
Näiteks Maria, 32-aastane jehoovatunnistaja Küprosel, on nüüd veelgi enam veendunud apokalüpsise lähenemises. “See on märk viimsest päevast,” ütleb ta inimestele, kes tema nina all ukse kinni löövad ega kuule teda.

Nii mõnelgi puhul võivad taolised katastroofid tähendada kas usu poole pöördumist või hoopis sellest ära pöördumist. Näiteks võib Briti ajalehest Guardian lugeda pehmelt öeldes usuleige Martin Kettle’i arvamust, et tsunami peaks sundima inimesi “küsima, kas selline jumal, kes selliseid asju teeb, on ikka olemas?” Või pole jumalat ning on üksnes loodus.

“Teaduslikule uskumiste süsteemile ei tekita see mingeid probleeme. Selle kohaselt on ju tegemist puht loodusliku juhtumiga, mis hävitas ühtmoodi nii hindusid kui muslimeid,” kirjutab ta. “Mitteteaduslik uskumiste süsteem, eriti kui tugineda ükskõik millisele jumaliku tahte tunnistamisele, peaks aga mõningaid selgitusi püüdma anda,” jätkas ta.

Igapäevane küsimus

Ameeriklasest rabi Daniel Isaak Portlandis aga tõdeb, et sellistele küsimustele peavad vaimulikud vastama päevast päeva, mitte ainult suurte katastroofide aegu, vaid ka igapäevaelu õnnetustes lohutust pakkudes. “Tõesti on raske uskuda jumalasse, kes mitte ainult ei tekita tsunamit, mis tapab kümneid tuhandeid inimesi, vaid loob ka sünnitraumaga, puuetega lapsi,” märgib ta. “Isiklikul pinnal küsivadki paljud inimesed esimesena just selle küsimuse, nagu too India naine. Miks jumal seda mulle teeb?”

Rabi Isaak jätkab, et ühe moodsama vaatenurga kohaselt ei sekku jumal oma loomingu toimetamisse. Mis loodud, see loodud ja edasi elab see juba omasoodu. Sellistel õnnetustel nagu tsunami on looduslikud põh-jused, nagu teadlasedki ütlevad. “See pole miski, mida jumal tegi. Jumal pole valinud välja mingit rühma inimesi ühes maailma kandis ja öelnud: “Ma neid nüüd karistan!”” usub rabi.

Sama meelt paistab olevat ka kreeka õigeusu teoloog Costas Kyriakides Küprosel. “Isiklikult ei omista ma sellele mingit teoloogilist tähtsust. Ma kuulan seda, mida ütlevad teadlased,” ütleb õigeusklik ja kuulutab lõpetuseks: “Jumal on alati kaotaja. Me süüdistame teda aga alati ebaõiglaselt.”

Aga kes siis on süüdi? Kui n-ö tavalise üleujutuse puhul kurjustaksid keskkonnakaitsjad, et ülemaailmne soojenemine ja nii edasi, siis nüüdse tsunami tekkes pole ju seegi süüdlane.

+++, 2005-01-08 10:34:30

Oudekki Figurova,
/vadja laul Peigmehele/,
2005-01-07 19:35:28

kuulõ kuulõ vellojaani
kuulõ kuulõ vellojaani
kac ko nõizõd naimaa
tunnõd võttaa tunnõ pittää
elä lüü sisaruttani
elä peeksä peenüttäni
õpõta omenuttani
elä lüü üheessä süüssä
eläkö kõikkina kahõssa
lüü va süüssä chümmenessä
ku rikop parvõõ patojaani
tõizõõ parvõõ tooppijaani
ja terve lauto ruukkoi
siiz võta õlkinõ kuvõssa
siittä varsinõ valõlõ
võta niitti va letissä
siittä siimanõ sitõlõ
sellä lüü sisaaruttani
elä lüü chülää kujala
eläkö vallaa vainijoilla
salppaa saunaa salamittaa
seelä lüü sisaaruttani
seelä peeksä peenüttäni

*

Vastseliina,
2005-01-08 09:58:46

Oudekki Figurova oli väga legendaarne kuju.

Kui Paul Ariste mulle mu koolipoisipõlves vadjalastest pajatas, siis temast rääkis ta erilise respekti ja solidaarsusega.

Oudekki oli nõid selle sõna Teadja-tähenduses.

Paras paar Aristele endale.

Oudekki - Püha Vadilane.

Püha. Looduspüha.

*

Oudekki Figurova,
sündinud 1892 paiku, elas Rajo külas,
2005-01-08 10:26:10

Enne aina tehti tüütä kunnis sünnütti.
Enne tehti ikka tööd sünnitamiseni /=kuni sünnitas/
I nain sei kõikka. Mõnikaz ep saanut kõikka
Ja naine sõi kõike. Mõni ei saanud kõike
süüvvä, õhsõni. Ko alki vaivattaa naissa,
süüa, oksendas. Kui naisel hakkasid valud,
selchä vaivattaa, siish chüläz õli mokom
selg hakkas valutama, siis oli külas niisugune
ämmä, kump võtti lahsii vassaa. Siis
ämmamoor, kes kõttis lapsi vastu. Siis
kucuttii se ämmä. Minuu maam võtti kõlmõt
kutsuti see ämmamoor. Minu ema võttis kolm
sattaa lassa vassaa. Ämmä pesi lahzõõ. I
sada last vastu. Ämmamoor pesi lapse. Ja
kapaloitti huntuisõ. Kump sünnütti, sitä
mähkis mähkmeisse. Kes sünnitas, seda
kucutti meil aina saunnain. Jutõlti, kump
kutsuti meil ikka saunanaiseks. Öeldi, kes
techi lahzõ, se sai sauna. Lauttaa sünnütti
sünnitas /=tegi/ lapse, (et) see sai sauna. Laudas sünnitati /=sünnitas/
kõikka enepii. Siiz veeti saunaa. Lauttaza
kõige enam. Siis viidi sauna. Laudas
õlti õlgõd alla. Lehmijee välis sünnütti.
olid õled all. Lehmade vahel sünnitas.
Siiz lämmitetti sauna. Õlgõt pantii maalõ.
Siis köeti saun. Õled pandi maha.
I nain veeti sauna. Siis nätelipäiväd õli
Ja naine viidi sauna. Siis oli nädalapäevad
saunaz. Sinne veeti süüvvä. I chülä naizõt
saunas. Sinna viidi süüa. Ja küla naised
chäütii kaccõlaisii. Siis tooti kõikka
käisid katsikul. Siis toodi igasugust /=kõike/
süümiss, liharooka i võirooka. Lahs toozh
toitu, liharooga ja võirooga. Laps kaa
õli emääka. Saunnaizõ piti valaa pikari
oli emaga. Nurganaine pidi valama peekri
viinaa, libo kahs, ku tulti kaccõlaisii.
viina, või kaks, kui tuldi katsikule.
Sitä kucutti tjitjivarpaad. Juuti
Seda kutsuti titevarvasteks. Joodi
tjitjivarpait. Sitä vart õli tootu
titevarbaid. Selle jaoks oli toodud
chetvertnoi viinaa. Üüsii meez õli aina
setvertnoi viina. Öösel oli mees ikka
dovarisshan. Õli üütä. Chen õli taloz,
seltsiliseks. Magas öösel /=oli ööd/. Kes oli talus (kodus),
se lämmitti saunaa. Siiz nätilpäiväd õli,
see küttis sauna. Siis oli nädalapäevad,
siis tooti kottoo. Enne pessiis i lahs
siis toodi koju. Ema pesi enese ja laps
pestii. Emä ko tuli saunass, siz jo nõisi
pesti. Kui ema tuli saunast, siis hakkas juba
techemä töötä.
tööd tegema.

Vastseliina-Krustpils, 2005-01-08 10:52:06

andrus, 2005-01-08 09:37:48

tere
asutan end Crestpilsi sõitma

või Krestpilssi

Tere tulemast!

nj, Njah, 2005-01-08 13:52:49

Igatahes vaatasid nad fakiiride peale kõõrdi, et polevat õiged joogid, vaid ainult joogaoskustega efektitsejad...

Ma ikkagi julgen arvata, et tõelised joogid konstateerisid seda kui fakti, hinnanguline moment toodi sisse kolmandate isikute poolt.

Sest Sinu arusaamad maailmast pole veel maailm ise. Vastupidiselt egokesksest tajust tingitud eksiarusaamale, mis karjakaupa solipsiste taastoodab.

Kelle see asi on, õgvendada eksiarusaamu? Kus ja kellel on see ainuõige mõõdupuu?

‘Maailma’ mõistel on sedavõrd võimas tähendusväli taga, et esoteerikud selle võimsust enda vähemvõimsatele arusaamadele külge tõmmata püüavad.

Mis juhtub ookeaniga, kui sealt võtta peotäis vett? Aga kui võtta pesemata kätega?

Pole ju lihtlabased igapäevased tunded midagi erilist. Küll aga kõlab palju uhkemalt, kui tunnete endi asemel tundemaailmast rääkida, andes sedasi eristades veel mõista, et see justkui midagi tavamaailma enda välist ‘teispoolsust’ olla.

Mis asi on lihtlabased igapäevased tunded? Miks on (ei) midagi erilist?

Just seda pidasin silmas, et mitte mõiste ‘maailm’ põhjendamatu üleekspluateerimisega maailma enda tähendust lörtsida...

Ei Sina, ei mina ei saa maailma enda tähendust lörtsida. Mürgitada saab vaid iseenda maailma, kaotades rahu sellega, et üle idealiseerida mõistet ‘maailm’ lausa näidates kes ja kuidas konkreetselt ei tohiks sellega opereerida.

Ülalpool olevate lausetega oled end asetanud kohtumõistja rolli. Oled kõigeteadja või õigeteadja?

DiaTheo, 2005-01-08 14:36:13

Andrus (siin ja edaspidi ma loodan, et suured ja väikesed andrused teevad ise omavahel vahet) on kogunud huvitava kollektsiooni tsunaamijärgsetest mõtteavaldustest.

Hakkas silma, et usklike puhul jäävadki ahastavad küsimused ilma vastusteta õhku rippuma ja nende hinged kärisevad valuliselt diskrepantsist neile ettejoonistatud jumalavisooni ja reaalse elukogemuse vahel.

Vulgaarusklikud kasutavad aga katastroofi omakasupüüdlikult inimeste hirmutamiseks ja edasisele jumalakuulekusele manitsemiseks. Olid sellised parastajad sõnarohked ka 11.11 katastroofi järel. Väga madal nendest, kuid, paraku, tuleb leppida tõdemusega, et kõik ärid pole siin ilmas mitte ausale partnerlusele rajatud.

Sümpaatsed olid Kreeka teoloogi ja rabi Isaaki seisukohad - jumal ei puutu asjasse, loodus on loodus ja jumal on jumal. Täpipealt ateistiga samased seisukohad. No jumala eest, mis saaks selliste seisukohtade vastu olla. Jumal on looduse mingil viisil loonud ja edasi sellesama looduse piiritustesse avarustesse seiklema läinud - ajagu loodus ise oma asjad jonksu, nuputagu inimesed omal käel välja, kuidas täpselt jumal looduse loodud sai:-))

Pole sellisest jumalast ei inimese kiitjat ega keelajat, ei premeerijat ega karistajat. Ta ei ole seega eriti hästi müüdav kaup. Vähemalt ei osutu sellise kauba ostjateks esmajärjekorras tõeliselt hädasolijad. Ja see ON hää!

Mainitud kollektsiooni suureks puuduseks oli aga tõik, et Andruse enda kommentaar puudus! Seda muidugi eeldusel, et see Andrus on seesama kristlasest Andrus, kes artikli kirjutas ja noortele inimhingedele igapäevase leivapalukese eest kristlust õpetab.

Vastseliina Toomas, 2005-01-08 15:30:48

Eilses vaimupiikide ristamises austet DiaTheoga olen kasutanud head väljendit:

Tõe selginemisele kaasaaitamine

Tahan seda siin korrata.

Mitte Tõe selgitamine, vaid Tõe selginemisele kaasaaitamine võiks olla näiteks muuhulgas teadlase tegevuseesmärke.

PL, Njah, 2005-01-08 15:38:33

Egregor on massipsühhoosi teine, otsekui metafoorne nimetus - sisu täiesti reaalne.

Võime ka öelda, et kogu meie tajudest sõltuv meel on omamoodi psühhoosis, unes - võrreldes puhta meelega.

Next day, Vastseliina Toomas, 2005-01-08 15:30:48, 2005-01-08 15:39:15

Tõde ei pea selginema, Toomas, ta on niigi selge.
Küll on aga teadus hea eksiarvamuste kõrvaldamiseks.
See ongi ta ülesanne.
Lisaks, kergendada inimeste elu.

Kui eksitused on kõrvaldatud, pole vaja enam Tõe pärast muretseda.

Vastseliina Toomas, PL, 2005-01-08 15:52:30

Mina:
Ei maksaks karta, et usk iseeneses pole nii kõikvõimas, et ta tõde egregoridest - kahtlemata tõde, mitte valet! - ära seedida ei jõuaks.

PL:
Usutavasti aitab nt teadmine egregoridest usku puhastada, vaime kergemini ära tunda. Et vanaisa Jahve kaanonis sees on - no eks meie omausk austand kah esivanemaid.

Eks see egregor ole samuti see alternatiiv SUM-SUM-SUMISEMISE “OLEN! OLEN!”-tõlgendusele (egregor kui kõik usud, oma usk kaasa arvatud, kõrvaltperspektiivis kui mesilase SUM-SUM-SUMISEMINE).

Jahve kohta nii ei ütleks.

Mina:
Usk on kõiksus, arengulisus on ühe inimese väike tee kõiksuses.

PL:
Usk on ikka ju ühe inimese (paljude inimeste) suhe kõiksusega.

See on minu jaoks liialt subjekti ja objekti lahutav väide. Usk on minu jaoks maailmapildi vaste. (Ka loodusteaduslik stsientism on ses mõttes usk.)

Vastseliina Toomas, 2005-01-08 15:58:16

Hele:
Kas pole imelik, et mõni inimene päris rõõmsalt ja pikka aega elab sellest, mida vihjaja liivakookideks peab?

Njah:
Kui ainult liivakastis toimuva tegevuse jälgimisega piirduda, siis ehk vast tõesti tundub mõnele nii. Liivakastist koju minnes aga süüakse juba hoopiski toitvamat kraami kui liivakoogid...

Aga selle toitva kraami hulgast võivad kreemist koogid ikkagi puududa!

Vastseliina Toomas, Njah, 2005-01-08 16:04:30

Pisut kummastav on, et esoteerikud armastavad mistahes pisiaspekti alusel tehtud tuletisi pärismaailma tajust eri maailmadeks nimetada. Fantaasia on fantaasia, mitte fantaasiamaailm. Samuti ka mõtete ja “vaimuga”.

Tähelepanu koondamine ühelt maailmas toimivalt aspektilt teisele ei muuda maailma enda olemust ega transtsendeeri tähelepanijat sellest väljaspool olevasse teise “maailma”...

Ometi toimivad kõik tähelepanijad ise selle pärismaailma sees, mida nad tähele panevad.

Ikkagi rekursiivne keelemaailm, nii nagu “Tähenduse ja radikaaltõlke” jutus ette panin, ja sellest vajadusel omaette mitte-keelelise osana väljaeristuv mitte-keeleline “päris”maailm?

Vastseliina Toomas, DiaTheo, 2005-01-08 16:11:16

inkognito:
Me teame ju, et teoreeriliselt oli ja ehk ongi selleks parimaks humaanseks ilmakorraks kommunism.
Kuid ainult teoreetiliselt.

DiaTheo:
Väga õige! Sejuures ei märganud kommunismi apologeedid õppust võtta oma hallihabemeliselt vanemalt veljelt, kristluselt. Oli ju kristlus enne neid ligi paar aastatuhandet vaenlase armastamist ja teise kõrva ettekeeramist misjoneerinud ... teame ju, millise tulemusega praktikas:-))

Kas see tähendab, et Sinu arvates ebaõnnestus
kommunismi projekt seetõttu, et selle aluseks olnud humanismi rakendati vägivaldselt, kuid aluseks olnud humanismil endal polnud puudusi?

Vastseliina Toomas, unetu, 2005-01-08 16:23:00

Tõeliselt suur aitäh, unetu, humanismi olemuse esitamise eest! Seda oli eriti huvitav lugeda eelkõige seetõttu, et kristlasena on “jumalata humanismi” alusväited jäänud mulle üha kaugemaks.

Tänapäeva psühholoogia on tõesti revideerinud ka humanistlikku inimesepilti ja püüdnud seda sokutada ühte ritta oma aja ära elanud religioosse, müütilise ja müstilise inimkäsitlusega. Ometi pole ükski neist päriselt kuhugi kadunud ning nende kandjaid leidub meie hulgas küllaldaselt.

Mille poolest erinevad religioosne, müütiline ja müstiline inimesekäsitlus?

Nii pole tegelikult kahtluse alla seatud ka kolme humanistlikku nurgakivi: vaimu avatust enesele, inimese ratsionaalsust ja tahtevabadust.

Vaimu avatus enesele - kas see lubab tunnistada Absoluuti või Absoluudi tunnistamine tähendab avatuse puudumist.

Inimese ratsionaalsus - aga meie irratsionaalsed teod?

Tahtevabadus - kas ja kuidas on see võimalik ilma Jumala mõisteta?

Leitakse küll, et humanistlikus inimpildis on elemente, mis arvatavasti vajavad kohendamist ja täpsustamist, kuid ei järeldata, et ta oleks läbinisti ekslik.
Humanistliku käsitluse kohaselt sarnaneb inimene justkui kaptenile, kes juhib oma laeva.

Eeldatakse, et inimene juhib end ise ja määrab oma elukäigu siin maailmas, mitte ei ole kõrgemate jõudude meelevallas.

Aga näiteks seesama surm Aasia tsunami tagajärjel?

Eeldatakse ka, et inimene ohjab oma tunge ning valib enamasti kõige mõistlikuma ning õigema lahenduse.

Ja et, kui inimene tahab end ohjata, siis on ta selleks ka võimeline.

Muidugi on ka humaniste erinevaid, sõltuvalt sellest, millist humanistlikku elementi rohkem rõhutatakse.
Nende seas, kes ennast humanistideks tituleerivad on väga mitmesuguseid mõtlejaid: valgustusfilosoofe, eksistentsialiste, marksiste, heideggeriaane, pragmaatikuid.

Kas sa oskad nende erinevusi mainida?
Eriti huvitaks mind heideggeriaanid.

</i>Nii seavad eksistentsialistlikud humanistid esikohale inimese vabaduse ja autonoomia, prgmaatilised humanistid aga inimese mõistuse.</i>

Miks mõistus seostub pragmatismiga ega mitte ratsionalismiga?

Nii et ainult kommunismiga, kasvõi ainult teoreetiliselt, inkognito, humanismi piirata pole päris õige..

Aga kas Sa oled nõus, et kommunism oli katse humanismi praktiliselt rakendada?

***