Kristlus ja vägivald

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1537 kommentaari.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-01-06 19:35:24

Hele 2005-01-06 19:23:02

Aitähh! See huvitab mind ka.

Katsetajatele:

Kopeerige ikka sümboleid, mitte soovitavat sõna nende vahel.

Olev:)))

Po, 2005-01-06 19:38:32

Natuke harjutamist ja kas on vaja?

Po, 2005-01-06 19:39:18

Ei ole vaja mingit copy/pastet!

kaak, 2005-01-06 19:39:32

et kirikus elab veel tänagi seesama mõtteviis, mis kord nõidu tuleriidale saatis. Elab edasi ülikonservatiivse, patriarhaalse, marurahvusliku ja sallimatu mõtteviisi näol, mis ei kohku tagasi millegi ees selleks, et omi eesmärke kaitsta ja täide viia.

Asi pole ainult kirikus...vaid see mõtteviis elab edasi ja suisa õitseb ka tänapäevase inimese alateadvuses.

Küllap leiduks ka tänapäeval pühakuid ja märtreid...ja mitte vähem ega rohkem kui vanasti.

Kaldun isegi arvama, et oleme mingil määral teinud sammukese tagasi.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-01-06 19:51:14

kaak, 2005-01-06 19:39:32
————————————————————————-

Jah. Sellepärast ka see kauge mineviku side tänapäevaga.

Tervist ja rõõmsat meelt Sulle!

Olev:)))

Vastseliina Toomas, kaak, 2005-01-06 20:42:32

Küllap leiduks ka tänapäeval pühakuid ja märtreid...ja mitte vähem ega rohkem kui vanasti.

Kaldun isegi arvama, et oleme mingil määral teinud sammukese tagasi.

Täiesti nõus. Kui mul oleks lastud Pirita 60 Loos korralikult märterdada, poleks mul mingeid vastikuid terviseprobleeme tekkinud.

Vastseliina Toomas,
tahtis ristile,
aga ei lastud

kaak, Toomas, 2005-01-06 20:48:05

Mina pean sind juba pühakuks.

Kas sellest ei piisa?

Milleks ristile?

Vastseliina Toomas, 2005-01-06 20:50:25

Loen hardunult Paul Ariste sissejuhatust oma vadjalaste kätkist kalmuni tekstide kogule...

..."Hääbuva vadja keele seisukohalt on jutustuse järgi kirja pandud ainestik lintide järgi kirjutatu kõrval siiski ka asendamatu, sest enamik jutustajaid on juba maamulda varisenud, magavad kerges mullas, nagu vadjalane ütleb.

Kui ilus!

Ja mina olen Kohtla-Järvel sündinud ja sünni poolest vadjalane!

Ma hakkan neid tekste sinna Maa-jutu lõppu juurde kirjutama!

Vastseliina Toomas, kaak, 2005-01-06 20:51:21

Oi armas koolivend!
KÜLL oled mulle juba ilusti ütelnud!
Aitüma!

PL, 2005-01-06 22:32:35

Keset rutiinset kaklust (millest nt Toomas-kavalpea muudkui kasu ammutab) küsiks:

Kas keegi peale Tooma ikke luges mu vahendatud uut ilmutust egregoridest?

Et saaks selgeks religiooni kasulikkus?
Et saaks selgeks religiooni kahjulikkus?

PL, 2005-01-06 22:36:52

Olen tähele pand, et religioosne diskurs on suht kergesti dekonstrueeritav, et ta on õrn ja habras.

Et tondid on kerged tulema.

Nõnda on ka religioosne inime õrn ja habras ega tohi teda käsitella kui paksunahalist peksukotti.

Ta on õrnem, haavatavam pool inimkonnast. Ja temas on oma tundlik ilu.

Vat!

inkognito, 2005-01-06 23:04:07

Kui inkognito (isaga) Viasse jõudis, oli skisma juba lõppenud ja Kaak Toomase pühakuks kuulutanud.
Niisiis esimene pühak esimesele lugemisele.
Rituaalid vist veel välja kujunemata.
Küllap austet VIAkogu uue pühamehe ära kinnitab?

Hele, 2005-01-07 00:16:20

PL: Kas keegi peale Tooma ikke luges mu vahendatud uut ilmutust egregoridest?

Kas ma just keegi olen aga lugesin
ja lisaks sellele mis ikka ja alati :)
jäi praegu eriti silma see:

Kuid on ka teine tee, mis ei seisne mitte armastuses Egregori, vaid inimeste ja iseenda vastu. Sellisel juhul inimene ei eristu ebamaise rõõmu, religioosse ekstaasiga, ei rebi end lasti inimestest, vaid elab õnnelikult ja targalt, aidates sedasama teha ümbritsevatel, minnes koos nendega eluteed. ...
Religioossed egregorid jagavad armastuse inimlikuks ja jumalikuks, väärtustades viimast hoopis kõrgemalt ja omistades seda endale. Ja nii saadavadki sajad miljonid inimesed pidevalt tähelepanuväärset osa oma tunnetest egregoridele – mitte inimeste õnne ülesehitamiseks siin ja praegu. Tegelikult on armastus ühtne nähtus.

DiaTheo, 2005-01-07 00:22:15

Et siis artikli pealkiri oli

“Kristlus ja vägivald”!

Ja vaidleme selle üle, kes ja kas üldse peaks kritlike vägivallategude eest ja pärast ning kellelt andeks paluma.

Andekspalumisel on siis ja ainult siis sisu, kui kuritegu on mõistetud ja ... senine soodumus uueks kuriteoks tsipakenegi kurjategija enda poolt pisendatud on.

Kuidas siis meie kristlusega ses osas lood on?

Päris alguses oli lugeda Norakult vastusena nendele, kes leidsid kristluse ainuallika, Piibli, koledasti vägivaldse olevat, et jah, Piiblist jooksvat tõepoolest läbi kaks liini, vägivaldse jumala liin ja mittevägivaldse jumala liin.

Ja kogu selgitus????????

Kindlasti leiab jumalale Piiblist veel ka elumehe liini ja arstiliini ja loomaaretaja liini ja ...! Aga kõik need uued “liinid” ei tee ju olematuks kristlikku õpetusse, Piiblisse, orgaaniliselt kätketud vägivaldsust!!!!!!

Seepärast, niikaua, kuni kristlus pole võimeline end uutele, tänapäeva inimestele omastele üldhumaansetele alustele üle viima, pole mõtetki oodata kristluselt mingit andekspalumist - kogu vägivaldsus ärkab ju temas niipea, kui talle selleks esimene võimalus avaneb.

Kes usuks huligaani andekspalumist ja tõotust, et ta enam sedasi ei tee, kui seesama huligaan samas oma lemmikragulkat taskusügavustesse peidab? Eriti, kui sellesama huligaani igapäevane käitumine silmakirjalikkusest küllastuseni läbiimbunud on.

Õnneks saab ka meie tänane kristluse eesrääkija, artikli autor, enamvähem samamoodi asjast aru:

"See, et kirik täna suhteliselt nõrk on, ei tähenda, et ta oleks tingimata teistsugune või et midagi oleks olemuslikult ümber hinnatud. Nii nagu vägivallatus kunagi sektidesse varjus nii on ka rahvuslik/religioosne/militaarne mõtteviis täiesti alles ning ootab ajaloolt oma uut võimalust."

See annab lootust, et maamuna ümmarguseks tunnistamine kristluse viimane tark järeleandmine mõistusele polnud.

Tõsi, autor pole oma arusaamises veel omaks võtnud, et rookimist, vägivalla eelduse väljarookimist kristlusele Eriti Uue Aabitsa kirjutamisest tuleb alustada ... aga pea siis seegi arusaamine ei tule, paari sajandi pärast ikka!

DiaTheo, 2005-01-07 00:33:54

Artiklit eelmisest tsitaadist edasi lugedes komistad sellistele, kristlase kohta vägagi julgetele väljaütlemistele:

Arvan et mitmedki tänased kristluse vaenlased tajuvad intuitiivselt sellesama vägivalla probleemi olemust. Tajuvad seda, et kirikus elab veel tänagi seesama mõtteviis, mis kord nõidu tuleriidale saatis. Elab edasi ülikonservatiivse, patriarhaalse, marurahvusliku ja sallimatu mõtteviisi näol, mis ei kohku tagasi millegi ees selleks, et omi eesmärke kaitsta ja täide viia.

Ajalugu näitab et Kirik ei ole suutnud enamjaolt olla evolutsiooni lõiketeraks (cutting edge - Theilard) selles, mis puudutab vägivallatuid lahendusi ja ohvrite poolt olemist, vaid suisa vastupidi.

Kummaline seejuures, et Norak näeb kristluse vägivaldsust tajumas vaid “kristluse vaenlasi”!?

Aga kristlased ise, kas nende hulgas õigesti “tajujaid” peale Noraku enda tõesti rohkem polegi?

PL, Dia Theo, 2005-01-07 01:11:05

Tõsi, autor pole oma arusaamises veel omaks võtnud, et rookimist, vägivalla eelduse väljarookimist kristlusele Eriti Uue Aabitsa kirjutamisest tuleb alustada ... aga pea siis seegi arusaamine ei tule, paari sajandi pärast ikka!

PL: No VT väljaviskamine kaanonist on mitmel juhul läbi kristluse ajaloo jutuks old.

Aga kristluse vägivaldsus tuleneb mu meelest orgaaniliselt tema egregoriaalsusest, sellest, et ma end “vaimu alla” ära annan, mitte enam ise oma hinge ei juhata. Nüüdsest peale kristlane ise enam otsekui ei vastutakski, sest nüüd “mitte tema, vaid Kristus (Jahve) jne temas” teeb ja toimetab.

Aga egregori olemusse kuulub võidelda teiste egregoridega hingede pärast, sest see on tema elu ja surma küsumus.

Teine võimalik “kurjuse põhjus” mu meelest on, et niipae kui kristlane end “ära annab”, nõnda tema enda loomuldane areng peatub.

Kõige lihtlabasemal juhul jääb isegi Vari integreerimata (mida kõrvalt kergem märgata) - mis aga piirolukordades alati välja võib lüüa. Egregorile võib selline “energialeke” isegi kasulik olevat - seegi “toidab” teda. Inime, kes usu mõjul peab ennast “heaks”, on hoopis kaitsetum Varju ootamatu rünnaku vastu kui too, kel selline illusioon nõrgem (ehkki piiratud egolgi on see alati suht tugev).

Sama hästi võib inimest “rünnata” tema integreerimata isiksuse hoopis sügavam teinepool (ANIMA või ANIMUS) - mis võib niisamuti välja kukkuda kui üks “kurjast vaimust vaevatus”.

Muidugi kimbutavad samad ohud ka nö mitteusklikku, ainult et kuna viimane peab nö ise asjade eest vastutama, siis hoiab ta rohkem endal silma peal ega lange nii kergesti psühhoosi, agressiivsesse “usuhullusse”.

Muidugi sisaldab kristlus “teises Jeesuses” ka igati edasiviivat, kaasaegset egregori, mis kohtleb inimest kui “venda”, kui täiskasvanud, arenevat indiviidi (seda egregori teadvustab värvikalt Neal Donald Walsh). Kuid kiriku patriarhaalne võimuhierarhia vaevalt et sellele - ka täna - hea pilguga vaatab.

Täna 7. jaanuar:, Eesti Vapi Päev!, 2005-01-07 06:45:37

Vastseliina Toomas, 07.01.2005 06:42
Kolmekuningapäev on läbi, nüüd oleks õige hakata pidama Kanutipäeva (sest Taani kuninga Knudi surmapäev oli just 7. jaanuar; ei teagi miks kanuti e. nuudipäeva just 13. jaanuaril pidama on hakatud).

Oi. SEE päev on ju meile eestlastele siis küll üks tähtis päev, sest Taani Kuningas Nuut oli kolme maa kuningas - Taani, Norra ja Inglismaa oma - siis 1000. aasta paiku, kelle Kolme Maad sümboliseerivad Kolm Lõvi Taani vapil ja et Eestimaa Kubermang Taani valdusena sai endale Taani vapi ja siis Eesti Vabariik sai endale Eestimaa Kubermangu vapi - ka Eesti vabariigi vapil.

Nädsa!

Ma ikka inglastele armastan öelda, et vaadake - üks lõvi meie vapil on Teie Inglismaa, et vaadake -Inglismaa on Eesti valdus.

Kui täna on Nuudipäev, siis täna võiks meil olla

7. jaanuar - Nuudipäev - Eesti Vapi Päev!

tola, 2005-01-07 07:03:54

Vastseliina Toomas, 2005-01-06 20:42:32
tahtis ristile,
aga ei lastud

Peand ometigi.
Tee ristile tuleb ikke enne iseendal ära sillutada. Mis sa arvad, et Kristus selle naelutamise niisama sai? Enne tuleb ikka palju head ja kasulikku korda saata, et siis kõik sinu särast kadedaks muutunud kodanikud sind sellega premeeriksid.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2005-01-07 08:21:25

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2005-01-06 17:37:43
Aga loovutan Sulle võtme, mis kauget minevkku tänapäevaga ühendab- materiaalsed huvid .

Ütle, miks sa pead siinviibijaid idiootideks?

Vastseliina Toomas, tola, 2005-01-07 09:23:14

:)))

***