Kristlus ja vägivald

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1537 kommentaari.

Vastseliina Toomas, 2005-01-04 09:00:27

Omakasu eesmärgil (=parema elamise tagamiseks)sooritatud käigult Piritale olen õnnelikult tagasi.

Mõned impressioonid seekordselt Pühalt Missalt:

-kloostrikabelis oli võimas jõulukuusk
-et kloostrikabeli esisein on läbipaistev, tekib ikka ja jälle see küsimus, et millal Jeesus Kristust põlvitades tervitada - kohe pärast õueaeda sisenemist, mil Tema kuju paistma hakkab, või alles pärast uksest sisenemist
-ninnu naanannu aktsendiga (konkreetselt küll mitte kannada või telugu, vaid malajaalami aktsendiga) eesti keel Esimesest lugemisest ja Psalmilugemisest tekitab alati tunde Eestist kui väga olulisest maast
-palve nende eest, kes on kaotanud oma omaksed ja vara, tekitas mul isiklikult assotsiatsiooni mitte ainult tsunami ohvritega, vaid ka iseenda Pirita pärismaaga
-Meie Issand Jeesus Kristuse ihu söömine ja vere joomine
-selle kõige sõnastamine siin VIA-s

Vastseliina Toomas, 2005-01-04 09:08:45

Ah jaa. Unustasin:

Siin Lasnamäel all lifti juures rääkisin pikalt meie koristajaprouaga ja tõlkisin talle selle läti daina

>i>Viena zeme, viena saule,
nav vienaada pasauliite.
Citam zelts, subrabinjsh,
citam terra mariana

alias

Viena zeme, viena saule, Nevienaada pasauliite: Citam zelts, sudrabinjsh, Citam gauzhas asarinjas.

alias

Üks maa, üks päike, ebavõrdne maailm:
Ühel on kuld ja hõbe, teisel vaid kibedad pisarad.

alias
Vastseliina,
bez zelta, sudrabinja, ar gauzhajaam asarinjaam

alias

Viena zeme, viena saule,
Nevienaada pasauliite:
Citam zelts, sudrabinjsh,
Citam gauzhas asarinjas.

alias

Üks on maa ja üks on päike,
sigrimigri on päiksealune:
ühe jagu kuld ja hõbe,
teise jagu pisarad, Maarjamaa kuldpisarad!</i>

vene keelde kujule
(enne ütlesin, et “znaete, u latyshej MIR - eto PODSOLNYSHCHE”):

Odna zemlja i odno solnce,
no neodinokovo podsolnyshche.
Komu-to zoloto i serebryshko,
komu-to gorjkie sljozy.

Koristajaproua ütles vastu, et vy znaete jazyki-originaly, a ETO SOVSEM DRUGAJA ENERGETIKA!

Justnimelt! Sovsem drugaja energetika!

/lähep panep endale hommikukohvi ülesse

Vastseliina Toomas, 2005-01-04 09:28:19

Selle naiste igal pool alatähtsustamise mõttes oli minu jaoks väga silmiavav Jostein Gaarderi “Sophie maailma” lugemine. Algul tundus see naiste osa rõhutamine filosoofias tendentsliku mögana, eriti pärast TV-s filmi vaatamist arvan, et olen Andrusega sama meelt, et ühiskondades, milles naisi ahistatakse, olen feministidega ühes paadis (aga postfeministlikes ühiskondades olen maskulinist).

Vastseliina Toomas, 2005-01-04 09:32:31

Peaks sellest Andruse põhiloo üle arutama.

Kopeerin selle lõikhaaval siia (ja lisan omalt poolt iga lõigu lõppu ise ühe lause, et seda kopeerimist õigustada.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:34:40

Algkristlus oli vägivallatu. Teatavasti lõi Püha Augustinus esimese n.ö. kristliku vägivalla pretsedendi paludes kohalikult võimult appi väesalka montanistidega “tegelema”. Sealtpeale oli kristluse allakäik kiire ning ohvritega samastumise religioon muutus kiiresti vägivalla ning sotsiaalse korra sanktsioneerimise religiooniks. Vägivallatus kolis ordudesse ja sektidesse, elades seal edasi ning oodates oma tundi. Vägivalla võimutsemise seniidiks olid kahtlemata ristisõjad, mille käigus meiegi maa “kristianiseeriti”.

(Vastseliina: Vägivallatus on kogu aeg alles olnud Kiriku sakramentides ja toetanud kõiki neid, kes on osanud seda sealt otsida.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:37:08

Peale uusaegseid ususõdu andis kristlikule vägivallale uue suure võimaluse romantism, rahvuslik ärkamine, rahvusriikide sünd ning sellega seotud uute rahvakirikute ja nn. rahvusjumalate sünd. Nüüd soovis iga rahvas ühes oma jumalaga “olla kui Iisrael vanast” (Juhan Liiv). Esimese Ilmasõja ajal paluti korraga kõikide vastasleeride kristlikes kirikutes võitu ja õnnistust oma maa sõduritele ning relvadele. Säärasest absurdist edasi ei olnud enam võimalik minna. Sai vaid tagasi vägivallatusse või siis juba sisuliselt paganlikku rahvusreligiooni (natsism).

(Vastseliina: Rahvuslus ja kristlus välistavad teineteise jah, kui neid tõesti tuleb otse ilma igasuguse lisatäpsustuseta üksteise kõrvale seada.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:40:30

Kindlasti oli see kirikule löögiks, et ilmalik võim loobus kiriku teenetest vägivalla ja ühiskondliku korra sanktsioneerimisel. Loobus lihtsalt seetõttu, et arenenud tehnoloogia varustas võimu uute ja efektiivsemate vahenditega. Loobus sellepärast, et võim ise sai nüüd oma legitiimsuse rahvalt ja valijatelt, mitte Jumalalt. Siiski esineb kirik veel tänagi rahvusriigi tähtpäevadel oma vanas ja harjumuspärases rollis.

(Vastseliina: Võim loobus vägivalla sanktsioneerimisel kristlusele toetumast seetõttu, et valdav maailmakorda määrav usund on praegu merkantiilne stsientism, Kaubanduslikud Kostariika Tarakaanid ja vägivalla saktsioneerimisel toetutakse sellele.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:43:08

See, et kirik täna suhteliselt nõrk on, ei tähenda, et ta oleks tingimata teistsugune või et midagi oleks olemuslikult ümber hinnatud. Nii nagu vägivallatus kunagi sektidesse varjus nii on ka rahvuslik/religioosne/militaarne mõtteviis täiesti alles ning ootab ajaloolt oma uut võimalust.

(Vastseliina: Rahvuslik-religiiosne-militaarne mõtteviis ei ole kristlik mõtteviis; kristlik mõtteviis on vägivallatu sakramentaalne mõtteviis, millega rahvuslik-religioosne-militaarne mõtteviis arvestab kui endast ülemaga.)

Vägivallast pisut teise nurga alt, 2005-01-04 09:45:08

Sõjas teise riigi vallutamine on nagu meheliku ja naiseliku jõu kohtumine, nagu vägivaldne abielu. Võõras riik, vallutab teise, tungib temasse, veri voolab, mingisugune kogus elanikke sureb mõlemal pool nii nagu halvasti koheldud keha rakud, ent siiski sünnib sellest kohtumisest uus ka elu, uus maailm, uus olemus. Kohtumine on julm ja vägivaldne, nii nagu uue elu sigitamine alati on olnud, aga loodusele see ei loe, tema vaatab ainult ettepoole, tulevikku, tema eesmärgiks on uue elu väljendamine ja selle saavutamiseks on ta valmis ohverdama tohutul hulgal rakke ja olendeid. Kahe maa kohtumisest, vallutaja ja vallutatava kohtumisest tekib alati uus elu nii hingelisel kui ka materiaalsel tasandil. Kahe erineva rassi abielust sünnib uus kultuur. Ka nende rasside keharakud segunevad teineteisega ja nii sünnivad järglased, kellel on mõlema rassi tunnused. Loodus ise tekitab vaherasse, üleminekuaja olendeid, et pehmendada ja sillutada erinevate rasside ja riikide vahelisi piire ning üleminekuid ühelt rassilt teisele...

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:46:45

Arvan et mitmedki tänased kristluse vaenlased tajuvad intuitiivselt sellesama vägivalla probleemi olemust. Tajuvad seda, et kirikus elab veel tänagi seesama mõtteviis, mis kord nõidu tuleriidale saatis. Elab edasi ülikonservatiivse, patriarhaalse, marurahvusliku ja sallimatu mõtteviisi näol, mis ei kohku tagasi millegi ees selleks, et omi eesmärke kaitsta ja täide viia.

(Vastseliina: Ülikonservatiivne kristlik mõtteviis, mis minu jaoks on positiivse märgiga, on Constantinuse eelne vägivallatu mõtteviis, mis võib olla patriarhaalne, pole aga sallimatu selle sõna tavalises tähenduses ning kindlasti mitte marurahvuslik selle sõna mis tahes tähenduses.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:51:23

Ajalugu näitab et Kirik ei ole suutnud enamjaolt olla evolutsiooni lõiketeraks (cutting edge - Theilard) selles, mis puudutab vägivallatuid lahendusi ja ohvrite poolt olemist, vaid suisa vastupidi.

(Vastseliina: veel veidi Tariq Ramadani tüüpi Lääne kristlikku alust mitteaustavaid innustunud islamiste ja Kirik omandab vägivallatute lahenduste elujõu ja võimsuse näitamisel sama koha, mis tal oli algkristluse katakombide aegadel!)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:54:01

Kes peaks vabandama rootsiaegsete nõiaprotsesside eest Eestis? Arvan et Rootsi Luteri Kirik. Igal juhul puhastaks see õhku. See oleks küll ühe ajastu võtmes teise üle otsustamine, aga siiski märgiks, et ka Kirik suudab midagi ümber hinnata. Oleks näiteks selle kohta, et Kirik on aja jooksul tõesti sallivust õppinud, ateistid aga mitte (Arne Hiob).

(Vastseliina: Selline omaalgatuslik vabandamine protestantide poolelt näitaks väga paljut uues valguses ristiusu kohta kellele tahes.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:56:58

Kuidas siis kokku viia Piibli kirjakohti, kus kästakse terveid etnosi nii maha tappa, et “seina peale kusijaid järele ei jääks” nende kohtadega Piiblis, kus Jumal esitab end armulise ja halastajana? See kontrast on liiga terav, et sellest lihtsalt üle vaadata. Üheks võimaluseks oleks näha läbi terve Piibli jooksmas kahte liini. Valitsev ja enam esinev Jumal esitab end “püha vägivalla” sanktsioneerija ja käskijana. Siiski on olemas ka teine liin, kus Jumal end piibli algusest peale ohvrite, mitte ohverdajatega samastab. Abeli, Joosepi, Hiiobi ja Jeesuse Jumal. Nii esineb Jumal Piiblis, selles suures inimkonna loos, mõlemat pidi ja mõlemal poolel.

(Vastseliina: Ristiusk on Jeesus Kristus ja seega ei puuduta Vana Testamendi ja Uue Testamendi mitte-evangeeliumite “püha vägivalla sanktsioneerija-Jumal” ristiusku enam otseselt.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 09:59:29

Võime vaadelda Vana Testamenti ka kui progresseeruvat ilmutust, mis päädib Jeesuses, kelles Jumal end ilmselgelt ja lõplikult ohvriga samastab, paljastab ohvrimehhanismi, viib selle lõpuni ja lõpetab ära. Ohvreid ei too mitte Jumal vaid inimesed. Ohverdamine on sotsiaalne instinkt, mis on kätketud igasse inimkooslusesse, mis igal pool paneb nt. kahte kolmanda (ohvri) arvel ära leppima. Jumal samastab end ohvritega ja ei sanktsioneeri erinevalt inimeste soovist ohverdamist ja vägivalda.

(Vastseliina: Olen ise selline inimestepoolne ohver olnud ja, tõesti, ainsaks avitajaks sai siis Jeesus Kristus!)

rannatüdruk, 2005-01-04 09:45:08, 2005-01-04 10:01:16

Kohtumine on julm ja vägivaldne, nii nagu uue elu sigitamine alati on olnud

Et mismoodi? Et vägistamine on õige ja hää? Jääb vaid see takkajärgi armastuseks nimetada?

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald, 2005-01-04 10:02:43

Siin tõstatub vana Teodiike küsimuse uuel kujul? Kas Jumala nimel on õigus pühastada vägivalda ohvrite üle? Arvan, et traditsiooniline vägivalda õigustav apologeetika on oma aja lõplikult ära elanud. Me ei saa enam väita, et “oh seda vägivalda polnudki nii palju võrreldes kommunistliku või fašistliku vägivallaga, tegelikult olid nad ise selle ära teeninud” vms.

(Vastseliina: Jumala nimel pühastada vägivalda ohvrite üle on siiski õigus selles mõttes, millest kirjutab Iiobi raamat: Jumala teed on ettearvamatud ja tema arm(astus) tuleb just nii, nagu Ta seda annab, vastu võtta.)

Andrus Norak, Kristlus ja vägivald /VIIMANE LÕIK/, 2005-01-04 10:06:14

Ligi 2000 aastat vägivalda sanktsioneerinud apologeetika seljas ei saa enam edasi sõita. Kui kirik ise korraks meeleparandajate ja armuotsijate kilda astub, taastab ta seeläbi ehk ka osa oma kõikuma löönud autoriteedist meie ühiskonnas.

(Vastseliina: Teoloogide apologeetikast ülem on niikuinii Jeesuse Kristuse sõnad ja elu, kasvõi neljas evangeeliumis! /MINU SEEKORDSETE ÜKSLAUSETE LÕPP/)

rannatüdruk, Vastseliina, 2005-01-04 10:07:06

Vastseliina: Jumala nimel pühastada vägivalda ohvrite üle on siiski õigus selles mõttes, millest kirjutab Iiobi raamat: Jumala teed on ettearvamatud ja tema arm(astus) tuleb just nii, nagu Ta seda annab, vastu võtta

Veelkord:
Et mismoodi? Et vägistamine on õige ja hää? Jääb vaid takkajärgi armastus vastu võtta?

Vastseliina Toomas, rannatüdruk, 2005-01-04 10:13:40

Kui juba vägistatud oled, siis tuleb sellega leppida: varasemat olukorda enam ei saavuta mingil juhul.

Nii käib see eesti rahva kohta 1940. aastatest kui ka näiteks minu endaga Pirita 60 Loos.

Füüsilise seksuaalse vägistamise kohta sõna ei võta, sest pole naine, aga arvan, et see on nii ka sel juhul.

Vastseliina Toomas, 2005-01-04 10:18:28

Ja mis puutub uue sündimisse läbi vägistamise, siis eestlaste ja eraldi rahvuse - eestivenelaste - kooseksisteerimine Vana Hea Rahvuslikult Homogeense Eesti asemel näib olevat ainus reaalne eesmärk, millega (ka) eestlaste Eesti tulevikus võib püsima jääda. Kahe riigikeelega ja lõpuks ikkagi kodakondsuse nullvariandiga - tähtis on eelkõige, et eestivenelased eralduksid venelastest umbes nagu shveitsisakslased sakslastest.

Lihtsalt on nii. Eesti vägistati 1940. aastatel ja sündisid uued eestlased ja uued eestivenelased.

***