Kristlus ja vägivald

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1537 kommentaari.

levi, Hodža, 2005-01-04 01:19:07

Vean kihla, et niisugusele küsimusele Kaarel ei vasta.

Miks ta peakski kiuslike inimeste lollustele vastama?

Mitte ainult sellepärast, et see küsimus on ebakohane ja totter.<i>Vaid sellepärast, et armastus võib olla ka nii üleväga loomulik ja lihtne, et nagu ei oskakski talle seda suurt nime anda.

See võis vabalt tuleneda ka sellest, et armastust kas ei olnudki või oli tegemist lihtsalt idioodiga, kes ei olnud selle paratamatuse tõttu võimeline küsitavast aru saama.

Armastus on, nagu ütled, üleväga loomulik ja lihtne. Seda enam, kes on armastanud, teab, mis see on. Kuna aga küsijal sellest armastusest osasaamise võimalus puudub, mistõttu küsimus on tõepoolest ka totter, siis võis Kaarel vabalt sellele vastamata jätta just sel põhjusel.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), levi, 2005-01-04 01:28:49

/Hodža nõug kukkus vastu klaviatuuri/

Vaada, su viimane komm on niiiiiiiiiiii totter, et mai oska kohe selle peale miski öelda...

gabriel, levi, 2005-01-04 01:34:25

Usku saab hakata vastu võtma üksnes see, kel on hea tahe (tahe armastada teisi) ning kes on selleks vastuvõtmiseks valmis, tehes ühtlasi samal ajal usuteo (nt katehheesi minek ja Kirikuga liitumise soov või juba isegi ristimine). Imelik, et ka mõnest sellest vähesest, kuid olulisest, sünnib kogemus, mille kaudu inimene hakkab ‘otsima’ veelgi rohkem Jumalat.

Niiet sakrament vales kirikus asetub automaatselt madalamale kiibitsemisest õige kiriku ümber.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Lilleke, 2005-01-04 02:26:17

pole nagu tahtmist usku vastu võtta, et kuda siis selle armastusega lood on sellisel?

Armastus on sihuke pujään, et ega tema sinu tahtmisest küsi. Kui tema ise tahab sii tulep ta kut marupull - väavast pilpad järgi, aga kui taikka ei taha, siis võid teda vissitada ja põssatada palju tahad, a tema ei liiguta oimugi...

Arvan, et usuga on umbes samasugune värk.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2005-01-04 02:41:19

Pärast konsultatsioone oma juristide, nõunike ja psühhiatritega mõistsin, et levi võis anda seepärast nii totra vastuse minu silmis, et ta ei saanud aru, kus tsitaat algab ja kus lõpeb.
Seepärast veelyxkord ja nats pikemalt.

Juhan Peegel “Armastusest”

... Ma tahtsin kangesti tagasi minna, Kaarlile silma vaadata ja esitadatalle üks ebataktiline, ajalehemehe küsimus:
“Ütle nüüd, Kaarel, sa elasid oma naisega nelikümmend seitse aastat, kasvatasid üles neli last, nägid häid ja halbu aegu. oli rõõmu ja muret, tüli ja rahulolemist. Kas sa Marit ka armastasid?”
Vean kihla, et niisugusele küsimusele Kaarel ei vasta. Mitte ainult sellepärast, et see küsimus on ebakohane ja totter. Vaid sellepärast, et armastus võib olla ka nii üleväga loomulik ja lihtne, et nagu ei oskakski talle seda suurt nime anda.

Nüüd peaks olema selge, et siin polnud idioote, kes ei saanud küsimusest aru ega idioote, kes esitavad selliseid küsimusi. Polnud ka Kaarlit ega küsimust ennastki mitte. Oli vaid Juhan Peegli arutlus.

Hele, 2005-01-04 03:10:28

Hodža: Armastus on sihuke pujään, et ega tema sinu tahtmisest küsi.

jah tunded tunduvad elavat oma elu
ent nende avaldumist saab mõjutada
ja see omakorda mõjutab tundeid endid

suuremas osas tunneteskaalast saab inime kontrollida oma käitumist
ja suunata seda nii, et väheneks tõenäosus sattuda kontrollimatule alale

nii usku kui armastust mõjutavad meie mõtted ja teod
ja väites vastupidist põgenetakse vastutuse eest
(imho)

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Hele, 2005-01-04 03:10:28, 2005-01-04 03:29:09

Ma arvasin kaa nii, et armastust õpitakse koolis ja et Amor pole nii hull nagu Cloacine, et teda saab tagasi hoida ja et sterpitsja sljubitsja... Arvasin...

Nüüd,
vaid mõtted patused on pidevalt mu peas,
mis asi kirg on, nüüd ka mina lõpuks tean.
Ma olen Sinust justkui kurivaimust täis,
mu kaine mõistus kuhugile nüüd on läind...

Tssss.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Hele, 2005-01-04 03:41:56

Ja veel.
Kui sa pead ütlema endale, nagu lapsele: “Ei tohi!”
Siis oled sa juba sehes.

Hele, Hodža, 2005-01-04 05:14:45

kui oled sehes arvad nii
ja välläs jälle teisiti
tõelus on alati siinpool piiri ja teiselpool on uni
vaata siis sehest või välläst, kummaltpoolt tahes

sehes saab kah mõistlikult käituda kui vaja,
teades et kõik läheb mööda
palju saab ise teha ent mitte kõike
ei aru ega kire ilma saa lõplikult sulguda
ainult mõlemaga koos saab olla terviklik

armastades inimest või Jumalat ei kanna välja tundmine üksi
aru peab abiks olema
okei, mõningate katkestustega :)

Vastseliina Toomas, /korraks keset und/, 2005-01-04 06:11:12

Vastseliina Toomas, 2005-01-04 01:03:01

Ehkki tuleb tõesti möönda, et Pärtliööle saami analoogia hinge põhjas mul kahjuks lõpuni ei laiene: oma rahvusest suudan end “ära abstraheerida” kergemini kui oma usust.

*

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2005-01-04 01:11:56

Sa oled ju siis päris jube elukas... Torquemada ja Savonarola järglane?

—-

Pigem vist Tariq Ramadani kaasaegne ja hingesugulane, ainult et Rooma all.

Otsustasin, et lähen kella poole kaheksaks
Piritale Pühale Missale.

Silman pilguga oma valdusi.

Pirita. Vastseliina. Maarjamaa.

Pirita.Vastseliina. Maarjamaa, Püha Missa 4. jaanuaril AD 2005, 2005-01-04 06:21:48

Täna Pühad Missad Maarjamaal:

kell pool kaheksa Pirita kloostris,
kell kaheksa TALLINNA Vene tänava katedraalis ja Ema Teresa õdede
kloostris
, kell seitse õhtul Dominiiklaste kloostris;

kell pool kaheksa Ahtmes,
kell kaheksa Valgas ja Narvas,
kell üheksa Sillamäel,
kell neli Kiviõlis.

Vastseliina Toomas, 2005-01-04 06:30:34

Tänaseid Püha Missa kirjakohti ma siia kirjutada ei jõua, et Pirita kloostrisse mitte hiljaks jääda, neid võib vaadata näiteks Uus-Meremaa Christchurchi katoliku piiskopkonna kodulehelt, millele olen ennegi viidanud:
www.chch.catholic.org.nz

Aga et siin oli eile õhtu suurem arvamustevahetus armastuse teemal, siis kiiresti kirjutan siiski tänase Püha Missa esimese lugemise Esimesest Johannese kirjast:

Pirita. Vastseliina. Maarjamaa, tänase Püha Missa esimene lugemine, 2005-01-04 06:35:16

Armsad, armastagem üksteist,
sest armastus on Jumalast
ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast.

Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat,
sest Jumal on armastus.

Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.

Selles on armastus -
ei, mitte selles, et me oleme armastanud Jumalat,
vaid et tema on armastanud meid
ja on läkitanud oma Poja
lepitusohvriks meie pattude eest.

Pirita. Vastseliina. Maarjamaa, 2005-01-04 06:47:51

Pirita:
Täna Pühad Missad Maarjamaal:

kell pool kaheksa Pirita kloostris,
kell kaheksa TALLINNA Vene tänava katedraalis ja Ema Teresa õdede
kloostris, kell seitse õhtul Dominiiklaste kloostris;

Vastseliina
Vastseliina lossi Püha Rist

Vadja

kell pool kaheksa Ahtmes,
kell kaheksa Narvas,
kell üheksa Sillamäel,
kell neli Kiviõlis.

Eesti + Läti = Maarjamaa

kell kaheksa Valgas:

Viena zeme, viena saule,
nav vienaada pasauliite.
Citam zelts, subrabinjsh,
citam terra mariana

Vastseliina Toomas, /juba ukselt/, 2005-01-04 06:52:20

Vastseliina, 03.01.2005 13:37
Sveiks, 02.01.2005 23:12
Viena saule, viena zeme, Nav vienaada valodinja:
Paar upiiti paari gaaju, Jau savaada valodinja.

Viena zeme, viena saule, Nevienaada pasauliite: Citam zelts, sudrabinjsh, Citam gauzhas asarinjas.

—-

Üks päike, üks maa, erinevad keeled:
Ma vaid ületasin jõe - juba teine keel.

Üks maa, üks päike, ebavõrdne maailm:
Ühel on kuld ja hõbe, teisel vaid kibedad pisarad.

Paldies par skaistajiem vaardiem!

Minu lemmikdaina keelte erinevuse kohta on ülejõeminemise asemel teistsuguse lõpuga:

Mitte
Viena saule, viena zeme, Nav vienaada valodinja:
Paar upiiti paari gaaju, Jau savaada valodinja.

vaid

Viena zeme, vienis ljaudis,
nav vienaada valodinja.
Ik peec zemes gabalinja,
griezh savaadu valodinju.

Üks maa, üks rahvas,
erinev keel
pärast iga maatükki
lõikab kõrva uus keel.

Aitüma!

Vastseliina,
bez zelta, sudrabinja, ar gauzhajaam asarinjaam

*

Vastseliinas-Krustpils Toms, 03.01.2005 13:50
Viena saule, viena zeme,
Nav vienaada valodinja:
Paar upiiti paari gaaju,
Jau savaada valodinja.

Üks on päike, üks on maa,
keeli oh kui palju -
ojast üle sammusin
uude keelde vajusin

Viena zeme, viena saule,
Nevienaada pasauliite:
Citam zelts, sudrabinjsh,
Citam gauzhas asarinjas.

Üks on maa ja üks on päike,
sigrimigri on päiksealune:
ühe jagu kuld ja hõbe,
teise jagu
pisarad, Maarjamaa kuldpisarad!

Viena zeme, vienis ljaudis,
nav vienaada valodinja.
Ik peec zemes gabalinja,
griezh savaadu valodinju.

Üks on maa ja üks on rahvas,
ühte moodi pole keel.
Lähed aga jala vähe maad,
kõrvu lõikab uus keel.

priit kelder, 2005-01-04 08:29:14

Lustakas remark Tammsaarelt, lugenuks ta siinset foorumit. Kirjatükis “Riik ja rahvas” (1919) arutleb ta umbes samadel teemadel ning toob välja riigi tunnusfunktsioonina omakasu. No see selleks, ent leiame temalt ka sellised read, mis puudutavad siinseid ristiusklasi:
“Aadamal ja Eeval paradiisis puudus nähtavasti alles õige arusaamine omakasust ja loomulikult arenenud inimesest. Mõistete selgitamiseks saatiski Jehoova nad vangitorni, mida hakati nimetama maailmaks, ja siin algas raske töö ja väike palk, mis tekitasid omakasulised mõtted - inimlikud mõtted.
Kaini ajal pidi inimkond juba õige kaugele arenenud olema, sest kuidas muidu võis ta mõttele tulla, oma venda malakaga maha lüüa. Jakob aga talitab juba päris kultuuriinimemsena, kui ta oma pimedat isa ja kohtlast venda korraga petab - omakasu osttarbel.”

Ja nii on ristimaailm käitunud kõik need patusajandid, lisaksin mina - omakasu nimel.

tase, Kelder, 2005-01-04 08:34:02

_Ja nii on ristimaailm käitunud kõik need patusajandid, lisaksin mina - omakasu nimel._

Parandan, kogu maailm.

Sest keegi ei organiseeru asja eest teist taga, või kahjusaamise eesmärgil.

andrus, 2005-01-04 08:35:42

Sexuality and the Witch Stereotype
. . . After 1550, most European witch trials were of criminals who were said to be not only Satan’s worshipers but his sexual slaves as well. Occasionally in the fifteenth century we read in learned treatises of witches who engage in perverse sexual practices. It was only during the witch craze itself, however, that the charge of sexual abuse became a normal component of a witchcraft indictment. As in the case of the introduction of devil worship in the fifteenth century, charges of sexual trespassing were introduced from above. They appear only rarely in the initial accusations but were raised by prosecutors predisposed to see the witch as a sex offender. A preoccupation with the sexual side of witchcraft is the feature that most clearly differentiates the witch stereotype of the sixteenth and seventeenth centuries from the earlier era of small-scale witch hunting.

The ways in which people dealt with sexual matters had an enormous impact on witch trials. The witch craze often has been described as one of the most terrible instances of man’s inhumanity to man. But more accurate is a formulation by gender, not genus: witch trials exemplify men’s inhumanity to women. The sexually powerful and menacing witch figure was nearly always portrayed as a female. For example, the authors of the Malleus Maleficarum were convinced that the great majority of witches were women. And, like a self-fulfilling diagnosis, women comprised the overwhelming bulk of the accused during the witch craze. Evidence from about 7,500 witch trials in diverse regions of Europe and North America during the sixteenth and seventeenth centuries shows that nearly 80 percent of accused witches were female, and, in parts of England, Switzerland, and what is now Belgium, women accounted for over nine out of ten victims. This disproportion was far greater than in earlier witchcraft trials, when men had comprised close to half of the accused. Further, these numbers understate the predominance of women, because many of the accused men were implicated solely due to their connection with female suspects. Thus, in the English county of Essex, where only twenty-three of 291 accused witches were men, eleven were either husbands of an accused witch or were jointly indicted with one.

Everywhere, witchcraft was a woman’s crime. Those who advocated witch trials saw nothing remarkable in this sexual imbalance. It conformed perfectly with the dominant notions of female inferiority, while it confirmed the legitimacy of woman-hatred with each new case. A circular process of great force, the dynamics of the witch trials were one expression of deep-seated misogyny in early modern times. Indeed, this chapter will argue that the witch trials were symptomatic of a dramatic rise in fear and hatred of women during the era of the Reformation.

tase, andrus, 2005-01-04 08:50:31

_Indeed, this chapter will argue that the witch trials were symptomatic of a dramatic rise in fear and hatred of women during the era of the Reformation. _

Võiks täiesti tõmmata paralleele tänapäevase reformuva Islamiga.

andrus, 2005-01-04 08:51:31

Ajalooürikutes ei kujutata tavaliselt naist, sest oletati, et naisel ei olnud positsiooni ja mõju. On ka leitud, et naise tegevusalad polnud olulised või huvitavad, alustab Päivi Setälä oma uurimust.
Pole tarvis manifesteerida end feministi või antifeministina tõdemaks, et ajalugu on enamasti meeste kirjutatud ja räägib peamiselt meeste ajaloost. Naised ei ole küll ajaloos päris olemata ja ka naiste ajaloos ei ole ainult üht tõde.

Eri maade perekonnaõiguses ja sellest lähtuvais õigusaktides räägitakse naistest seoses pärimisõigusega. Naiste ja võimu teema käib kaasas iga valitsejatroonile jõudnud naise elulooga. Sageli usutakse, et kui mitte mujal, siis kultuuri ajaloos on naistel olnud märgatav osa. See peab paika küll eesti rahvalaulu seisukohalt, aga mitte üldiselt.

Claude Levi-Strauss on esitanud kujuka näite ühe aafrika hõimu kohta. Nimelt on seal ringikujuliselt paiknevate onnide keskel ainult meeste territoorium, kus mehed laulavad ja pajatavad lugusid. Mehed esindavad kultuuri.

Kirjutab Põhjala naisest

Naised ei või sellele territooriumile minna. Nad kuuluvad väljapoole, nad on osa hõimu taastootmisest ja seega osa loodusest. Käsitlus naiste marginaalsest osast kultuuris ja ajaloos on omane väga erinevatele ühiskondadele.

Tuntud soome teadlane ja juhtivaid naisuurijaid filosoofiadoktor Päivi Setälä, kes töötab praegu Helsingi ülikoolis, on avaldanud mitu raamatut naisest ajaloos: «Antiikaja naine», 1999, «Keskaja naine», 1996 (eesti keeles 1999) ja «Renessansiajastu naine», 2000.

Praegu kirjutab ta raamatut Põhjamaade naistest renessansiajal. Setälä on saanud innustust kaasaegse ajalookirjutuse suundadest, ta raamatud on kirjutatud lugejate laiale ringile, nad on paeluvad ja mõnusad lugeda. «Antiikaja naise» puhul on esmalt üllatav see, kui palju allikaid on autor osanud leida müütidest, kirjandusest, õigusaktidest, kunstiteostest, kõikjalt kuni hauakirjadeni.

Märtrid ja amatsoonid

Läinud aastal ilmunud «Vana-Kreeka inimene» (koostaja J.-P. Vernant) pühendab ju naistele üsna vähe ruumi. Setälä raamat vaatleb esmalt amatsoone ja märtreid müütides, naisjumalaid, Homerose naistegelasi, draamade naisi.

Seejärel ühiskonda ja perekonda, Platoni ja Aristotelese naisekäsitlusi, Sparta naisi, hellenistliku ajastu naist, kes võis olla ka haritud kaaslane, silmapistvaid naisi nagu Sappho, Kleopatra jt. Vaatluse all on ka etruskide ühiskond ja naise osa selles (allikaks peamiselt hauakivid), Rooma perekond, perepoliitika, majandus.

Eraldi käsitletakse Pompeij naisi, kelle igapäevase elu saab kildhaaval kokku panna säilinud materjali põhjal. Juttu on samuti antiikühiskonna lagunemisest, kirikuemadest, aga ka teadjanaistest, religioonist ja seksuaalsusest.

Raamat üllatab informatsiooniga, et antiikaja naised olid iseseisvamad, varakamad ja sõltumatumad kui ajaloo neil perioodidel, mil usk sulges naised kohati väga rangelt koduseinte vahele.

***