Kristlus ja vägivald

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1537 kommentaari.

Lilleke, Hodža, 2005-01-03 21:28:21

/Milleks neile? Ma räägin praegu ühe kristliku fundametalistiga :o)))/

:)))))))
Misasjaga sa räägid??
/pobisep/
Kus see Harri ometigi ringi kooserdab....ei märka Viast läbi lipsata

Next day, PL, 2005-01-03 21:21:09, 2005-01-03 21:30:32

Mailma lugu /ajalugu/ ongi meie vaadeldav Jumala elu lugu - elulugu.
jJ veel palju rohkem on Jumala seda elu lugu, mis jääb meie ajatajust ja mõistmisväljast väljapoole.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Lilleke, 2005-01-03 21:32:18

Nu jäi n-täht puudu, õite vaja nüüd sellest nii suurt lärmi tõsta :o(

Lilleke, Hodža, 2005-01-03 21:40:19

/On küll, sest olen uurinud, mida räägivad islamist ka moslemid ise.
Mitte igasugused jooksikud, kes sageli valetavad ja vassivad, vaid just moslemid, kes elavad selles usus./

Aga sa uuri veel.
Kui materjalist puudu tuleb siis ütle:))

http://www.hrw.org/campaigns/pakistan/
http://www.marxist.com/Asia/women_in_pakistan.html

Vastseliina Toomas, Lilleke, 2005-01-03 21:44:32

_Lilleke, 2005-01-03 19:49:18

http://ec.ut.ee/alar/artiklid/moshee.htm
_

See on ilus lugu.
Paraku kirjutatud kaheksa kuud enne 11. septembrit.

Vastseliina Toomas, 2005-01-03 21:47:24

Vastseliina Toomas, 2005-01-03 19:55:14

Koht, kus olen pannakse viie minuti pärast siin tallinna südalinnas kinni.

Vaatasin korraks kellale ja avastasin, et kõrval oli mul siin istunud moslemi pearätiga noor naisterahvas.

Ei no tõesti!

Tsäuki!

*

Next day, Toomas, 2005-01-03 19:56:55

Apollo?

—-

Ei olnud. Raamatukogu oli.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Lilleke, 2005-01-03 21:50:11

Kas ootad minult taolist reageeringut: “ Viha ja nõrdimusega lugesin ma seda... Kogu maailma progressivne üldsus peab mõistma hukka... Meie töökollektiiv otsustas korraldada laupäevaku kannatajate toetuseks...”

Kuule neid rubriike a'la kapitalistliku maailma džunglites ei avaldatud ainult nl-is...

Muide natuke ohvtpikut. Kas sa tead, millest saialguse teine maailmasõda?

Vastseliina Toomas, Lilleke & Hodža, 2005-01-03 21:59:15

See meenutab Teil nüüd küll juba tõesti fundamentaalset kristlase ja moslemi sõnasõda :(((

Ja tõesti ei ole vahet, kas vaidlemise objektiks on kultuur (naise olukord) või usk ise (dogmaatika).

Vastseliina Toomas, Priit Kelder, 2005-01-03 22:08:51

Vastseliina Toomas ja muud islamipelgurid - no mida te põnnate seda islamit? Miks ja mille alusel?

vt. näit. Tariq Ramadan, Mees kes murdis Euroopa
www.sirp.ee > Esileht > Sotsiaalia > Artiklid

Tariq Ramadan, Mees kes murdis Euroopa, 2005-01-03 22:09:48

Tariq Ramadan – mees, kes murdis Euroopa

Ilmunud: reede, 24 detsember 2004

Ennustatakse, et Euroopa islamiseerumine leiab aset juba XXI sajandi lõpuks

Eurooplaste teadvusse on 2004. aastal kerkinud uus hirm seoses Türgi Euroopa Liitu pürgimisega: vanad olijad on veendunud, et liidu laienemine tingib Euroopa peatse islamiseerumise. Prantsusmaa, Euroopa suurima moslemite kogukonna kodukoht, on välja kuulutanud Türgi küsimuses referendumi; ka Saksamaal, kus paikneb türklaste suurim kogukond, ollakse sapised Türgi perspektiivi osas saada liitu. Nii või naa on juba kokku lepitud, et arvatavasti esimeseks 10 – 15 aastaks kehtestatakse türklastele piirang vaba liikumise, ümberasumise, töötamise osas. Kõige selle põhjenduseks on muidugi hoida islam nende piiride taga, kuhu see ajalooliselt kuulub.

Prantsusmaal ilmus äsja väga šokeeriva sisuga usuraamat, mis tõestab koraani peatset võidukäiku piibli ees ning kristluse Euroopast väljasurumisel tekkiva vaakumi täitmist islamiga. Nii et ammu võiks muuta hoiakuid ja pöörata tähelepanu ka mujale kui Türgi oletatavale (islami)ohule. Ehk näevad eurooplased hunti seal, kus seda vahest polegi? Sest kui islami tõkestamiseks üldse midagi ette võtta, siis tuleks pigem alustada ikka oma koduõuelt.

Euroopa islamiseerub

Viimase 40 aastaga on moslemite arv Euroopas kasvanud umbes 30 korda. Praegu elab Euroopas koos Venemaaga umbes 50 miljonit moslemit. Aastaiks 2015 – 2020, kui liitumine laieneb plaanikohaselt, on Euroopa Liidus (koos Balkani maadega) u 500 miljonit elanikku, millest moslemeid on u 30% ehk kuni 150 miljonit inimest. Probleem pole aga mitte moslemite suurenevas arvus, vaid selles, et 1970. aastatel Lähis-Idas politiseerunud islam on võimust võtmas ka Euroopas. Möödunud aastakümnetel Prantsusmaal, Inglismaal ning isegi Hispaanias käivitunud islamiliikumised on tänaseks omandanud ennekuulmatud mõõtmed: USA riigidepartemangu ennustusel on kuni 5% moslemitest äärmuslased või integristid ehk ekstreem-traditsionalistid ning enamik neist peab oma koduks just Euroopat.

Euroopa islamiseerub aina kiiremini, siin võib islam teatava kriitilise massi ületamise korral muutuda laiaulatuslikuks ja sihikindlaks liikumiseks. Tulevikuhirm on see, kui moslem hakkab ühtäkki arvama, et ka Euroopast on saanud islamimaa, mis allub oma elukorralduses šariaadi õigusnormidele, sest islam on ainus monoteistlik maailmausund, millele on iseloomulik usuelu ja poliitika täielik lahutamatus. Muret teevad nood riigiteooriad, mis kuulutavad uute alade kohustuslikku liitmist šariaadil põhineva ematerritooriumiga, kui uutel aladel viljeldakse takistamatult moslemite usupraktikat.

Šokeeriv raamat

Intellektuaalidest euromoslemite esindaja Tariq Ramadan, kes kuulutab kristluse hävingut ja lubab täita tekkiva vaakumi islamiusuga, on islami fundamentalistide vaimse isa Hasan al-Banna lapselaps. Ta on läänelikku mõttelaadi lahustuva islami eeslaulja, kelle noodid on täpselt nii pehmed ja siidised, kui siinsete demokraatide kõrvad kuulma peavad. Ramadan usumilitandina valmistab aga peavalu Euroopa demokraatia valvekoertele ning on ohuks siinsetele tulevikuideaalidele. Tariq Ramadan on uskumatu mees. Vaid mõne aastaga on kena välimusega moslemi intellektuaalist saanud staar meediakanalites – Ramadan on reformeeritud ja valgustatud islamiusu esimene apostel. Lindistused tema konverentsidelt ja kõnepidamistelt ületavad 50 000 koguarvu aastas, tal on sadu järgijaid ning nummerdajaid. Ta on filosoofiaprofessor, kes võidab hetkega üliõpilaste usalduse, kes teab täpselt, millega mõjutada noori moslemeid, kuidas püstitada neile uusi eeskujusid. Ramadani jüngrid levitavad tema sõna eeslinnades ja mitmed tema pooldajad on tänaseks kogunenud Pariisi Euroopa Sotsiaalfoorumile, eesmärgiks avaldada valitsevaile poliitilistele jõududele survet Euroopa-alastes küsimustes.

Prantsusmaale, kuid laias plaanis kogu Euroopale, esitas Ramadan väljakutse oma viimase, 19. oktoobril ilmunud raamatuga “Frère Tariq”, st. “Vend Tariq”. Teos on plahvatusohtlik, kuna tunnistab, et Ramadan on mees, keda tuleb karta. Oma teoses analüüsib ta käesoleva aja riigikorraldust ning avab oma äärmuslikud ja vanatraditsionaalsed mõtted. Teosest leiab väljavõtteid ka tema mõnekümnelt konverentsilt.

Mõned väljavõtted riigiteooriast, millega usuliider kavatseb islamiseerida Euroopa.

a) Põhiseadust tuleb respekteerida... välja arvatud juhul, kui see islamiusku oponeerib!

Tariq Ramadan ei näe probleemi kodakondsuse küsimuses: inimene võib olla moslem ja prantslane, moslem ja šveitslane (Ramadan ise on pärit Genfist), kas või moslem ja eestlane. Ta väidab, et “vastava riigi kodanikuna põhiseadusest lugupidamine” on ka moslemite põhimõte. Kuid tema mõte muutub pisitäpsustusega, mille kohaselt “põhiseadust, nagu ka iga teist seadust, tuleb austada hetkest, mil kõik kultuuriline, sotsiaalne, majanduslik või õiguslik ei ole vastuolus islami seadustega, vaid muutub iseenesest ka islami seaduseks”.

Siiani arvati, et kodakondsus ning usukuuluvus ei ole kokkusobimatud, kuid tänaseni kaheldakse, kumb positsioon peaks lahkheli korral tugevamaks osutuma. Tariq Ramadani vastus on väga selge: “moslem respekteerib riigi seadusesätet seni, kuni see pole vastuolus usureeglitega,” ning lisab, et “kõik kulturaalne, mis on kokkusobivuses islamiga, on aktsepteeritav; kõik mittehaakuv aga samas kõrvaldatakse”. Ühel konverentsil lisab Ramadan, et “aktsepteerib seadusi niipalju, kuni need ei kohusta sooritama tegusid tema usu vastu”.

b) Valmis võitlema moslemi identiteedi eest!

Moslemitel on viis peamist usulist kohustust: usutunnistus, jumalateenistus, almuste andmine, ramadaan ning palverännak Mekasse. Ramadan kahtleb aga viie samba suutlikkuses ning soovib kohustustele lisada neli uut sammast. Kõik neli on poliitilised, kõigutamatud ning kohustuslikud igale usklikule: 1) religiooniustavus, st “elada spirituaalselt ning praktiseerida meie (st islami)usku täies ulatuses”; 2) arusaamine, st “oma religiooni tundmaõppimine ja uurimine”; 3) õpetus, st “lastele ususõnumi edasiandmine ning harimine prohvetliku sõnumiga”, ning 4) lahingutegevus, ehk “reageerimine oma tõekspidamiste nimel”. Pealtnäha on tema ettepanek üsna kahjutu ilmega ega šokeeri ühtegi lugejat; pigem räägib see temast kui modernsest ning ilmalikust islamistist. Huvitavaks muutuvad aga ta ettepanekud, kui neid loengutes kuulata: “kui on olemas ühiskond, kes võtab minult kas või ühe neljast kohustusest, siis tõrguks ma vastu, ja võitleks oma usukohustuste eest”...

c) Ilmalikkus Tariq Ramadani mudeli järgi.

“Moslemid peavad võitlema. Nad peavad võitma ilmalikkuse põhimõttele uue tähenduse, kus sekulaarsus langeb kokku moslemiäärmuslaste fundamentaalsete vaadete ning islami poliitikaga; Riik ei saa jätta arvestamata oma rahvaga, kes pidevalt muutub, seetõttu on vajalik muuta rahvast ennast.”

Tekib küsimus, miks? Et moslemid saaksid kodanikeks ning et neil tekiks võimalus oma keskkonnas tegutseda või seda muuta, ilma et see keskkond või kodakondsus saaks moslemeid mõjutada? Ramadan teeb ettepaneku integreerida kõik, mis on islamiusust, kuid võitleb kogu jõuga selle vastu, et ühiskond jääks imbumatuks kõikide muude mõjutuste suhtes, mis ei tulene islamist! Selge on, et vahetus saaks toimuda Ramadani mudeli põhjal vaid unilateraalsel teel. Selline oleks Ramadani meelest islami “panus” ühiskonda: moslemitel palutakse end lääne ühiskonda mitte sisse sulada, kuid võtta kindlasti vastu kodakondsus, et selle abiga hõlpsamalt uut keskkonda islamiseerida; kergelt nagu integratsiooni ning assimileerumise vaheline ala – “moslem elagu elu aktiivselt valdkonnas, mis juba islamile kuulub või mida oleks võimalik usule lähemale tuua”.

d) Karskus, tagasihoidlikkus ja mittesegunemine.

Selle esmapilgul muretu sõnumi varjus paljastab Tariq Ramadan oma usulise kitsarinnalisuse, tema kinnismõtteks on vaoshoitus ning patustamine. Ta on loomulikult nõus, et mees ja naine võivad avalikult vestelda, kuid leiab immoraalse olevat, kui eri soost vallalised inimesed isekeskis ruumis kohtuvad. Ta peab siivutuks käepigistusi, kuid, tuginedes usule, ütleb: “Püüdke hoiduda käepigistustest, kuid kui teile käsi antakse, annate ka vastu”. Ta võitleb avalike ujulate vastu, tunnistades segaujulad islamile sobimatuks: “Kui sa ütled, et oled basseinis kaitstud, võid sa rääkida tõtt, sa võid end ise kaitsta. Kuid sa ei saa kaitsta end oma pilgu eest, mis näeb basseinis seda, mida tal pole lubatud näha!” Ühesõnaga, luua tuleks ainult asutusi, mis on puhtad (st siivsad) ja järgivad islami eetikanorme.

e) Islamiloor kui reegel!

Oma naistele suunatud kassettidel julgustab Ramadan loori kandmist ka juhtudel, mil see on seadusevastane. Näiteks soovitab ta loori kanda ning selle kandmise keelu vastu välja astuda, või edasi kaevata, kui loorikandmise õigus teatud puhkudel puudub: “Seadusandlus peab sellest aru saama, õiguskord peab seda mõistma, loorist peab kujunema austuse märk”. Loori kandmisel ei tohi hirmu tunda oma kolleegide või koolikaaslaste ees, vastupidiselt kehtivale seadusele julgustab ta tüdrukuid end islamilooridesse mässima ja kooli tõttama. Alles jõustus Prantsusmaal seadus, mis keelab suurte ristide, islamiloori ja juudi pigimütside kandmise haridusasutustes, et järgida täpsemalt Prantsusmaa 1905. aasta ilmalikkuse põhimõtet. Kuigi seaduse lähtekohaks on islami pearätid, ei ole keeld suunatud ühegi usu vastu eraldi. Ramadan leiab, et “mida enam on pealoori või hidjab’i kandvaid naisi, seda enam harjutakse mentaliteediga ja seda rohkem muutuvad asjad sotsiaalplaanis”!

f) Laps kasvagu prohvetlikus sõnumis!

Prantsuse äärmusislamlased on veendunud, et haridus on valdkond, kus strateegia peab olema äärmiselt nõudlik ning et ettevalmistus nõuab tähelepanelikkust. Ramadan õhutab prantsuse moslemeid “teostama kontrolli kooliprogrammide üle, et takistada islami põhimõtetele vastu seisvate väärtuste ning arusaamade õpetust”. Ramadan peab kohustuslikuks lisada õppekavasse kohustuslik islamikursus ning avada Prantsusmaa avalikes koolides veel islamiteemaline lisaprogramm. Oma kassettidel nõuab juht ilmtingimata, et “(islami) usuõpetus peab koolist välja suruma ning igaveseks kaotama evolutsiooniteooria ning muutma senist pedagoogikat”. Ka julgustab ta tütarlapsi spordiklassidest “mitte osa võtma”, kuna naiste jaoks “polevat võimalik spordi tegemine samadel alustel nagu meestele”.

g) Islami fundamentalistidele tähenduslik pattude andeksandmine.

Ramadan kritiseerib avalikult liberaalmoslemeid, kuid iial mitte äärmuslasi. Ta pole kordagi kasutanud väljendit “integrist, fundamentalist või äärmuslane” nende kohta, kes teevad oma usust poliitika. Kuna äärmusislamistid on lähedases seoses Moslemi Vendadega (Frères Musulmans on islami radikalistide suurorganisatsioon, milles lõi 1928. aastal egiptlane Abd el-Rahman el-Banna), teoloogide või kõige radikaalsemate usuvõitlejatega, räägib Ramadan nendest meelitavalt kui “poliitilistest moslemitest” või “teadjatest”. Tema sõnul on fundamentalismil hea toon...

Euroopa islamiliidrid on veendunud, et siinsed paigad langevad islami rüppe kiiremini kui võiks arvata. Ennustatakse, et Euroopa islamiseerumine leiab aset juba XXI sajandi lõpuks, kusjuures Venemaal ning Prantsusmaal toimub seadusandlik, demograafiline ning sotsiaalne ja kultuuriline islamisatsioon juba aastaks 2050; senisele valitsevale valgele maailmakorrale hakkab oponeerima võimuohuna just nimelt islamiäärmuslus ja fundamentalistid. Näiteks näeb Londoni imaam šeik Omar Bin Bakri selgelt, kuis piibel asendatakse koraaniga; Venemaa juhtiv imaam Talgat Tadžuddin kuulutab vene moslemite nimel USA-le ususõda. Roomas, kus asub ka Euroopa suurim mošee, julgustab imaam Abdel-Samie Mahmoud Ibrahim Moussa eneseõhkimist ja suitsiidipomme. Ning Prantsusmaal rehitseb muidu koostööaltite moslemiliidrite ridu Tariq Ramadan oma muutuva maailmakorra poleemikaga.

Öeldakse, et moslemid tuleks riigiellu integreerida, piirata tuleks sisserännet ning isoleerima peaks radikaalid, vaid nii säilitaks Euroopa oma inimväärsed hoiakud. Kas moslemi sõjardite kõrval peaks hakkama vaikselt kõrvaldama mehi nagu Ramadan? Demokraatia valvekoer kukuks haukuma: mees mõelgu ikka nii nagu tahab ja pajatagu sellest kas või kogu ilmale. Hetkel valitseb Euroopat ahastus: moslemid ei integreeru praegu ja veel vähem lähitulevikus. Suurriikides, kus nad järjest vähem segunevad, eriti Saksamaal, on järjest süvenemas territoriaalkommunalism ning rahvuskogukondlus oma kokkupõrgete ning integratsioonimuredega. Tegu on muide vabatahtliku, mitte eesmärgistatud või juhusliku getostumisega. Sestap küsikski: “Kaugel on nüüd see Euroopa islamlikust elukorraldusest?”

Martin Kala, Université de Paris Sud

andrus, 2005-01-03 22:16:35

jah omaette küsimus oleks siis et kas sekullarne eurooplane arvab tõesti et ta selleks saab jääda

ei mitte kauaks

ja kui ta valima peab mida ta siis valib

kas kristluse või islami

või...........judaismi

andrus, 2005-01-03 22:17:11

Hele ära reaali kauaks jää

see tekitab sõltuvust

pärast mõtled et nii ongi

;-)

Lilleke, Hodža, 2005-01-03 22:23:11

/Kas ootad minult taolist reageeringut:/

Ei, kus minna tean kuidas sa reageerid....
Aga sinu vastuargumendid on pärit samuti propagandamasinast...ainult teiselt poolt.
Antud teemal pole ma valmis oma seisukohta ümbervaatama isegi mitte komakoha võrra...sry;)
Lepiks nii, et sina arvad nii ja mina naa...mis arvad?

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2005-01-03 22:24:16

Vastseliina Toomas, Lilleke & Hodža, 2005-01-03 21:59:15
See meenutab Teil nüüd küll juba tõesti fundamentaalset kristlase ja moslemi sõnasõda :(((

Siis oled sa asjast täiesti valesti aru saanud. Ma pole moslem ega kristlane, vaid vabamõtleja.
Mulle on ühtmoodi vastumeelsed nii islam kui ka kristlus, kuid küsimus on selles, et mulle üldse ei meeldi sellised goebbelslikud propagandavõtted vaenlase kuju joonistamiseks nagu seda väga sageli tehakse.

Lilleke, Toomas, 2005-01-03 22:26:30

/See meenutab Teil nüüd küll juba tõesti fundamentaalset kristlase ja moslemi sõnasõda :(((/

Sõjast on vast asi kaugel.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Lilleke, 2005-01-03 22:27:00

Noh siis kui läheb järgmine kord selleks teemaks, ragistame jälle.

PL, 2005-01-03 22:27:48

Kel on huvitavaid seiku Jumala elust, palun lahkesti saata.

Peatükke:
- Jumala põhiprobleem
- Jumal ehitab endale kodu
- Ja sünnib sellesse
- Jumala vähemad õed-vennad
- Jumal kui näitleja
- Jumal kui inimene - Jumal kui nautleja
- Jumal kui kurjategija ja armastaja
- Jumal kui võrgutaja ja kelm
- Jumala surm ja uuestisünd
- Jumal avastab iseenda
- Jumal vaatab tagasi oma arengule
- Jumala tulevikuplaanid

Next day, 2005-01-03 22:27:49

Siin pole vaja midagi valida, andrus.
Kogu euroopa on vaiskelt kristlusest läbi imbunud, nii, et seda ei märkagi mitte.
Isegi ateistid ei saa üle ega ümber krislusest, sest see on nede sõnavaras, keelekasutuses ja mõttemaailmas nii sees, et nad on enda teadmata poolenisti kristlased:))

Vastseliina Toomas, Hodža, 2005-01-03 22:28:43

Vastseliina Toomas:
Takkajärgi võib alles saada selgeks, et kõiki humanistlikke vabadusi läänes pole võimaldanud mitte humanism ise, vaid kristlus, armastamise ainujumalausk

Hodža:
Mis kuradi jura see nüüd on?!

Sihukese loogika järgi võib öelda, et revolutsiooni Venemaal ja kommunistide võimuletuleku võimaldas tsarism ja tsaar oli salarevolutsionäär :o))

See võrdlus pole minu arust sobiv, sest nii kristlus kui humanism on minu maailmapildis positiivsed nähtused.

Vastseliina Toomas:
Kaob kristlus läänest, ajaviivega kaob kohe järgi ka humanism.
Kogu Lääne arengu eelmaigust osa saamiseks
palun heita pilk kolme kohta:
Eesti Vabariik
Läti Vabariik
Saksamaa Liitvabariigi uued liidumaad

Hodža:
Su loetletud maad põle miskit muud kui metsik lääs. Ja siin pole kristluse või selle puudumsega miskit pistmist.

Need kolm maad on statistiliselt usaldusväärse eri ühiskondade keskmiste väärtushinnangute võrdluse järgi maailma kõige sekulaarsemad ühiskonnad.

Nende ühisjooneks on kunagise kristliku traditsiooni taandumine kolme traditsioonilisele kristlusele (sh. katoliiklusele ja õigeusule) vastandliku suundumuse
(i) protestantism
(ii) natsionalism
(iii) kommunism
sügava kogemuse tulemusel.

Ja Eesti, Läti ja Ida-Saksa ON! Metsik Lääs. Just seda nad on, just seda ma kristluse taganemisest tuleneva humanismi taganemise all ma ka silmas pidasin.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2005-01-03 22:30:02

Next day, 2005-01-03 22:27:49

Sa võid ju unistada, et muned...

***