Kõrgeimal tasemel sallimatus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1196 kommentaari.

Juurdelõikaja, 2005-11-18 21:54:58

Või on siiski “ärkamine” õpitav?

On või pole, aga egas koolis ju lendamist õpetata, ehk lennunduse ajalugu ikka.

ahvgepards, 2005-11-18 22:00:30

Hea, et rumalusega saigi kõigest inimene maha.

Siin on õige ainult see, et ahvid ja gepardid on targemad kui inimesed.
Aga muidu on siin ilmselge loogikaviga - DiaTheo arvates vähem haridust viitab tarkusele. See on väga huvitav mõtteavaldus.
Mida mina tahan öelda, et ega see, et vanemad varjavad lapse eest religiooni olemasolu, ei tee seda religiooni veel olematuks. Varem või hiljem puutub laps sellega ühes või teises situatsioonis kokku.
Kommunistlik moraaliõpetus põhines samuti mahasalgamisel. Alternatiivsed õpetused salati maha ja oldi sunnitud valima ainsa ja õige vahel. Mis võis teatud assotsiatsioonis viia ka hoopis vastupidistele tagajärgedele - hakati ühte või teist alternatiivõpetust idealiseerima, kuna lähemalt tutvuda või veel enam võrrelda - polnud ju võimalik.

dt, 2005-11-18 22:08:58

Koolis õpetatakse just nimelt lendamist, lendamise aluseid. Voolamise pidevusvõrrandeid, dünaamilise ja staatilise rõhu vahekordasid - kui ei õpetataks, ei oskaks keegi sobiva kõverusega lennukitiibasid teha.

Ka lennunduse ajalugu, niivõrd kuivõrd.

dt, 2005-11-18 22:11:21

Aga muidu on siin ilmselge loogikaviga - DiaTheo arvates vähem haridust viitab tarkusele.

Mida ühist võiks sellel lausel loogikaga olla? Ise küsin, ise vastan. Sama vähe, kui sellelgi, et DT oleks midagi taolist väitnud.

Hele, 2005-11-18 22:13:40

DiaTheo, 2005-11-18 21:30:40

Usu leidmine ei pea ilmtingimatta olema ühekordne sähvatus - inimene võib kasvada usus, ta võib oma usu pika aja jooksul tasapisi üles ehitada. Ja isegi kui juhtub “sähvatama”, põhinevad selle kogemuse tõlgendused ja sellest tehtud järeldused siiski kogu tema elukogemusel. Võimalik, et eri inimesed teevad sarnastest kogemustest täiesti erinevaid maailmavaatelisi järeldusi.

Või on siiski “ärkamine” õpitav?

Aitähh teemat torkimast. Selle peale võiks nüüd PL midagi head ja ilusat ütelda :)

ahvgepards, 2005-11-18 22:20:09

Mitte ei saa aru, kas siis ristiusklased tahavad valmistada lapsi koolis ette selleks eiteamillal, eiteakust välgatava sähvatuse tarbeks?

Ma ei näe siin igasuguste foobiate ja kartuste ülespuhumisel erilist vahet sellega, kuidas ameerika protestandid tahavad evolutsiooniõpetuse õpetamist ära keelata.

Sellega tõestab just ateism ennast kõige sallimatuma religioonina. Kui muud usundid püüdlevad vähemalt selle poole, et nende tõde on see kõige õigem ja vähemalt osalevad ideede vabas konkurentsis, püüab ateism kahtluse alla seada teiste usundite õigust olemasolule, selle asemel et pakkuda alternatiivseid lahendusi.

Hele, 2005-11-18 22:24:13

dt, 2005-11-18 22:08:58
Koolis õpetatakse just nimelt lendamist

Koolis õpetatakse ainult lendamise teoreetilisi aluseid ja sedagi väga üldjoontes. Tegelikku lendamist saab õppida ... näiteks Ridali lennuklubis:

http://www.purilend.ee/

v.l., 2005-11-18 22:40:56

Kõik, mis on kord sündinud, see kord ka sureb.
Ehk sama: kõik religioonid, mis inimene on kord kokku kirjutanud/luuletanud, kord ka kaovad.

Aga kadumisega kaasneb sageli ka agoonia ning seda on valus vaadata.

dt, 2005-11-18 22:45:15

Ahvgepards areneb, juba sai tervelt kaheksa rida kirja ilma kommunismi äramainimisetta.

Hele täiendused olid muidugi ülimalt olulised. Topski DT arvaski, et koolis õpetatakse Bernoulli ja Pascali praktikumis koolimaja katuselt hõlmad laiali allaliuglemist.

Enamvähem sama oluline oli ära märkida, et mitte KÕIK ei leia usku sähvatuste saatel.

Mida küll DT see lause tähendama pidi

“Kui palju on delfist ja siitki läbi käinud inimesi, kelle “ärkamine” usku olla toimunud mingi erikogemuse ajel.”

seda ei tea kindlasti DT ise kah mitte. Aga mida tahta kraavihallist, kelle meelest vähem haridust tähendab rohkem tarkust - nagu ahvgepards tabavalt DT jutust kolmanadat järku tuletisena targalt välja noolis.

tsukts, 2005-11-18 22:59:59

No mida on, ei tee ju ajalootund kellestki Tutanhammonit, ega ka kunstiajalugu Boschi.

Mnjah... mida see nending nüüd tähendama pidi? Et usundiõpetus ei tee kellestki Jeesus Kristust ega vanajumalat?
Seda võib küll arvata :o)))

Ti, 2005-11-18 23:02:38

*
Vaatasin netist märgusõna ‘eetika alused’ ja leidsin Pille Valgu religiooniõpetuse õppekava üldhariduskoolidele.
Libistasin pilgu üle.. tõepoolest, kuidagi sujuvalt toimus üleminek eetika alustelt kristlikule eetikale.
Põhjendades nagu ikka- meie kultuuriruumi sajanditepikkune traditsioon.

Ja jäin mõttesse..
Usundeid üldkultuurilises mõttes tunda pole ju paha, aga me elame turumajanduslikus ühiskonnas, millele pole alternatiivi.
Meile ei meeldi kõik sellega kaasnevad nähtused, kuigi turumajandus ise pole ei moraalne ega amoraalne. Ta on lihtsalt neutraalne. Oma olemuselt tootlik ja seetõttu kurt ja pime kõigi sotsiaalsete ja kõlbeliste nähtuste suhtes nagu päritolu, nahavärv, religioon, rahvus, headus, kurjus jne.
Hingetu n.ö. ja just seepärast efektiivne.

Et.. ehk peaks ka turumajanduse eetikale suuremat tähelepanu pöörama, mh?
Näiteks võrdsusele seaduse ees.
Või et seaduseelnõud läbiksid eetilise ekspertiisi. Siiani on eetikakomisjonid meil tegelnud vaid Riigikogu liikmete tülide ja muu sellisega.

tsukts, 2005-11-18 23:06:54

Niiet vennad ususõdijad, ega päike seepärast paistmata jäta, kui füüsika õppekavast välja süüa.

Päike ei jäta paistmata, aga elektripirnid võivad ära kustuda, kui kõik vaid usuõpetust tuubivad.
Võiks veel palju näiteid tuua, mis kõik ära lõpeks kui füüsika õppeplaanist kaoks, kuid arvan, et seda tead isegi. Lihtsalt sul oli tahtmine veidi jura ajada.
Aga mida head tooks usuõpetus?

tsukts, 2005-11-18 23:14:10

Koolis õpetatakse ju ka joonistamist ja muusikaõpetust. kes asjaga süvitsi tegeleda tahavad, eks need võta lisatunde. täpelt samuti on ka religiooniga, kes tahab süvitsi tunda, läheb pühapäevakooli.

Koolis on olemas kirjandustunnid, kus võiks piiblit ja koraani ja teisi oühakirju lugeda. On ajalootunnid, kus võiks usumeeste headest ja veristest tegudest rääkida. On muusikaõpetus, kus võiks usulaule laulda... Muide muusikaõpetuses räägitakse usuvärkidest kaa ja käiakse kirikutes(Huvitav, et mošeesid ei külastata)

Niiet kui tahta eraldi usuõpetust, siis peaks olema klaveri- viiuli- ja trummimängimisained kaa :o)))

DT, 2005-11-18 23:23:08

Selle usuõpetusega ollakse meil samamoodi hädas, nagu venelastegagi.

Okupantide ja soovimatutena saabusid, aga täna on nad siin, juba lihtsalt inimestena, ja tee või tõrva aga selle asjaoluga tuleb koos elada. Inimlik, vägagi inimlik probleem, mis nõuab ka inimlikku lahendamist.

Samamoodi usuõpetusega. Vastu rahva tahet, sahker-mahker, tähtede ekstraseisu aegu see usuõpetajate konveier käima lükati, nüüd pole miskit nendega muud peale hakata, kui koolid sundkorras neid kasutama panna. Inimlik, täitsa inimlik probleem.

tsukts, 2005-11-18 23:23:10

Poliitiliselt korrektselt on küll võimalik harimatust õpetada.

Mutantelukas on ikka superdemagoog, muudku jaurab teine koos kingoga, et usuvärk on haridus. Hariduseks võiks seda siis pidada kui selle aine kohustusliku kirjanduse hulka kuuluks ka Juan-Antonio Llorente ja Bartolome de las Casase teosed kristlaste ideaalipüüdlustest.
(Teadmiseks mutantelukale, et need pole mitte kommunistid :o)))

tsukts, 2005-11-18 23:28:54

Kuid vaid ühel juhul: juhatatava vabast tahtest kantud nõusolekul ja soovil. Kuidas see oligi – lapseke võib kerge vaevaga 10 hobust viia jõe äärde, kuid isegi kümme vägilast ei suuda kasvõi ühte hobust sealt jõest jooma panna.

Möhh???
Nu see pildike nüüd küll seda olukorda illustreerima ei sobi. Hoia hobust janus ja küll ta siis joob sealt jõest.
Kui koolis ei hakata õpetama sundkorras ateismi ja kogu eetika taandatakse kristlusele, siis janune lapsuke, kellele teisi variante ei pakuta, hakkab seda jura kaanima.
Ja pealegi need hinded... väikesed lapsed tahavad ju hästi õppida.

tsukts, 2005-11-18 23:36:12

Aga muidu on siin ilmselge loogikaviga - DiaTheo arvates vähem haridust viitab tarkusele. See on väga huvitav mõtteavaldus.

Loogika pole paragrahv, mida saaks vastavalt oma huvidele väänata. Ja tarkus ei tähenda teamisi, vaid oskust neid kasutada.
Lavoisier olevat öelnud: “Minu raamatukapis on rohkem teadmisi kui mu peas, kuid ometigi olen keemik mina, aga mitte tema.”

Ja veelkord. Mismoodi peaksid lapsed usutundidest saadud teadmisi hakkama kasutama? Kunsti mõistmiseks?
Kullakesed, see “Inimese loomise” autor kujutas ka Taavetit ja kusjuures tema oli esimene, kes ei teinud Taavetist mingit äbarikku, sest luges piiblist ta eelmistest vägitegudest.
Teised autorid olid kaa piiblit lugend, aga nää...

Ti, 2005-11-18 23:40:12

*
Autori (Elo Liivi) artiklis on selline lõik:

Kristlased püüavad näidata, et nende käes on ainus ja õige eetika monopol. Nemad ja kahjuks paljud meie poliitikud ei arvesta, et eetika on olemas kõikides maailma religioonides ja usundites, ka ateistidel.

Uskumatu küll, aga isegi ateistidel.. :)))

A kui tõsisemalt, siis.. kas mõni kristlane oskaks seletada, mis on kristliku eetika eelis teiste eetikatega võrreldes?
Nuh, kui kõrvale jätta see ‘kõige kõvem argument’- traditsionaalsus?

tsukts, 2005-11-18 23:41:44

Sellega tõestab just ateism ennast kõige sallimatuma religioonina. Kui muud usundid püüdlevad vähemalt selle poole, et nende tõde on see kõige õigem ja vähemalt osalevad ideede vabas konkurentsis, püüab ateism kahtluse alla seada teiste usundite õigust olemasolule, selle asemel et pakkuda alternatiivseid lahendusi.

Vau... milline lällamine :o)))
Ma mõtlesin, et sinuga saab ideede üle vabalt dikuteerida, aga need viimased sildistamist, mida sa siin teinud oled, sunnivad ka sulle sedeli tagumiku külge torkama - sa oled lihtsalt usufanaatik...

tsukts, 2005-11-18 23:46:44

Sa eksid peamises – religioosne usk pole mõttekonstruktsioon, tõestatav teoreem, kontrollitav teaduslik katse.

Hmm... et siis Padme on agnostik? Vist küll, on ju varemgi tema näppude alt tulnud tõdemusi, et jumala olemasolu pole võimalik tõestada :o)))

***