Kõrgeimal tasemel sallimatus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1196 kommentaari.

Ti, Padme, 2005-11-25 01:25:49

*
Sõna jäi vahel ära.
Pidi olema : kellegi teise ideaali poole p o l e mõtet püüelda.

tsukts, 2005-11-25 01:32:24

Täitsa tavaline jutt, et kellegi teise seatud ideaali poole mõtet püüelda ega teise sarnaseks vaja saada.

Muide, idamaade usutegelaste juures on see päris tavaline mõttteviis, et kõik teed viivad Rooma :o)))

33338, 2005-11-25 06:30:03

seda jällgiat ej saa ma txsiseltvxtta. ejj osska ta isegi 0'ga jagada.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-25 07:46:03

Huvitav oli lugeda, mida noored asjast arvavad...näiteks tänases Päevalehes:

http://www.epl.ee/artikkel_306007.html

MALLE KOIDO: Jah usundiõpetusele, ei usupropagandale

MOODNE usuõpetus ei tähenda üheskoos jumala kummardamist, vaid annab ülevaate ühiskonna alustest

Mõnusat lugemist!

Olev:))

DT, 2005-11-25 12:12:39

Aitüma, Toomas, looduslugu õpetades, vastu mu pikka nina virutamast:-))

dt, 2005-11-25 12:13:37

Selle mõtte omandasid sa kuidagi iseseisvalt, ilma minu ja Taylori abita.

:-)))))))))))

toomas, DT, 2005-11-25 14:34:22

:)

skeptik, 2005-11-25 16:51:12

Siiras tänu Sulle, ††† :-))

Iga Su sõna kiirgab Jumala rahu.

toomas, skeptik, 2005-11-25 17:10:12

Kristlasena ei hakka ma sellele Pöördumisele alla kirjutama, kuna ma pole avalduse vaimuga ideoloogiliselt solidaarne, aga ometi olen mitmete asjadega selles pöördumises sisuliselt nõus.

Ma ei usu mitte kuidagi, et olukorras, kus Eurobaromeeter näitab üldse Jumalasse uskujate (s.t. mitte ainult kristlaste) suhtarvuks Eestis 16 protsenti, võiks kristlust Eestis pidada millekski muuks kui ajalooliseks religiooniks, mille järjepidevus elava traditsioonina on katkenud ja mida ei saa seetõttu võtta enam ühiskonna kui terviku eetilise palge teisendamisele suunatud üldriikliku ilmaliku tegevuse aluseks, mis taotlus paraku kumab tõesti selgelt läbi religiooniõpetuse aineprogrammist.

Kristlastele on Eesti uuesti täiesti puhas paganlik misjonimaa. Ristiusk saab siia pöörduda tagasi ainult täiesti uue avanguna ega ole selles mõttes teises olukorras kui näiteks islam või budism.

skeptik, 2005-11-25 17:27:50

Aitäh, Toomas,
aga kas oleks põhimõtteliselt võimalik neid olulisi punkte kuidagi sedasi seada, et pöördumine ka kristlastele allkirjastamiseks sobiv oleks?

Eesmärk pole ju sugugi uusi eraldusjooni tekitada, vaid leida võimalikult suur ühisosa. Arvan, et ükskõik millise riigikiriku tekitamine oleks sellele kirikule karuteeneks, seega on ka kristlaste endi huvides igasuguseid selliseid tendentse juba eos ennetada.

33338, 2005-11-25 19:13:02

múlle ej méeldi j'ällä unnik vxxr sxnu.

33338, 2005-11-25 19:18:38

selline sxnakasutus näjttab vildakat mxttlemisvíisi.

skeptik, 2005-11-25 19:37:41

33338
Teeme paremaks :-)
Mulle endale ka võõrsõnad ei meeldi, kui omakeelsed igati kasutatavad on.

skeptik, 2005-11-25 20:19:12

ainekava projekt —> ainekava tööversioon
diskrimineeriv —> tõrjuv
monopol —> ainuõigus
marginaalsust —> väheolulisust???
konkurentsivõime —> ???
sekulaarse —> ilmaliku
neutraalse —> erapooletu
humanistliku eetika —> ???
resoluutselt —> otsustavalt

Padme, Ti, 2005-11-25 21:24:49

Ti: Täitsa tavaline jutt, et kellegi teise seatud ideaali poole mõtet püüelda ega teise sarnaseks vaja saada.

Vaata, me oleme teataval üldistuse astmel kõik ühtmoodi inimesed, meie üldnimetaja ongi “inimene”. Kuid kui laskume üldiselt üksikule, siis selgub, et ühtmoodi inimesed küll... aga igaüks siiski väga eriline.

Ja kui nii meid vaadelda, siis ideaal on siiski midagi, mis kuulub üldise tasandile, isiklik igaühe eesmärk konkreetsel ajal ja tema situatsioonis aga kuulub erilise kategooria alla.

Rääkides ideaalist tuleksi esmalt mõista üldise ja erilise vahekorda, ja asjad asetuvad väga kenasti oma kohale.

toomas, skeptik, 2005-11-25 21:28:36

Ma arvan siiski, et see pöördumine oleks selliseks ümbersõnastamiseks ideoloogiliselt liialt stsientismi/ateismi-keskene.

Lisaks oleks sel juhul ristiusu seisukohalt paratamatu ka konfessioonidevaheliste eriarvamuste ebafunktsionaalne fookusesse sattumine.

Padme, 2005-11-25 21:44:48

Milleks üldse need pöördumised? Kas keegi arvab, et kui tema pöördub, siis ka maailm pöördub? Ja kas saavad religiooni küsimustes ateist ja usklik samale pöördumisele alla kirjutada? Saavad nad ikka hakkama sellise tekstiga, millega mõlemad rahul on ja mis samas poleks mingi mittemidagiütlev bla-bla? See oleks ajalooline religioosne leppimine!

Eesti vajaks tõesti uut ärkamisaega, aga seda ei saa tulla, kui pole inimesi, kes uut pakuvad. Ja seda ärkamist ei saa tulla, kui pole neid, kes uut vajavad ja vastu võtavad. Kogu meie meedia töötab vaid selle nimel, et seda uut keegi ei vajaks ja et inimesed kinnistada üha enam maise külge. See on nagu sunnismaisus - sunnismateriaalsus.

Mõnikord on hea, kui läheb halvemaks, sest kurja pole alati mõtet eos peatada. Mõnikord on hea, kui kuri tegelikuks, kõigile kurjana ilmsiks saab ja seeläbi end kõigi jaoks ammendab. Kuid esmaselt peab inimene ise veenduma, et kuri ongi kuri, väär väär, paha paha. Kui me enne seda veendumuse teket kurja likvideerime, siis me tegeleme tagajärje ja mite põhjusega ja seesama kuri tärkab uuesti. Kuid vaja on, et ei tärkaks. Seepärast peab sageli laskma kurjal end ammendada ja täiel määral kurjana ilmsiks saada.

On hea, kui laps näeb oma paha teo tagajärgi, kui kogu tema paha saab tegelikuks. Sest kui ta seda paha tegelikkust selle tagajärgede kogu rikkuses ei näe, ta ei saa neist tõelistest tagajärgedest teada ja ta teeb oma kurja edasi.

Eks pöörduge. Ma ei ole ei poolt ega vastu. Lihtsalt see piisk ei muuda üldisemaid suundumusi. Ja suundumus on paratamatult üks - paremuse poole, kuigi teed võivad sellel teel olla väga käänulised ja üldse mitte sirged.

Ti, Padme, 2005-11-25 22:20:51

*
Rääkides ideaalist tuleksi esmalt mõista üldise ja erilise vahekorda, ja asjad asetuvad väga kenasti oma kohale.

Jätame kõrvale suhtumise ‘ideaali’ kui sellisesse üldiselt.
See on meil ilmselt erinev.

Aga räägi mulle sellest üldise ja üksiku vahekorrast seoses ideaaliga.
Kas on su meelest ideaal mingi inimkonna ühine-üldine unelm või on see ka üksikindiviidi täiusetaotlus?

Kuidas saab moodustuda midagi üldist, kui seda omadust algselt ei kanna üksikud, mh?

Padme, 2005-11-25 23:47:39

Jutt on asjade käsitlemise metoodikast, mitte sellest, milline võiks olla selle ideaali sisu.

Kuid ideaalist üldiselt. Vaata sipelgapesa. See on hästiorganiseeritud süsteem, üks tervik. Siis aga vaata ühte sipelgat ja sa näed, et tema teed ja tegemised on midagi täiesti teist, kui sipelgapesa kui terviku tegevus. Ometi, ta teeb midagi pesa kui terviku heaks.

Me pole sipelgad, kel pole vaba tahet ega ideaali tunnetamise võimet. Meil kõigil on üks ideaal, kuid meie teed on erinevad. Ja paljud keelduvad sellest üldisest ideaalist oma isikliku pisikese hetke-eesmärgi pärast. Kuid domineerib üldine. Kui isegi sipelgas hukkub ega täida oma funktsiooni pesa suhtes, siis pesa ei ka ometi.

Padme, 2005-11-25 23:49:54

Suuremas mastaabis määrab üldine üksiku, kuid iga üksik on teatavates piires vaba olema eriline selles üldises suunas. Inimene isegi nii vaba, et võib sellest üldisest täiesti keelduda.

***