Kõrgeimal tasemel sallimatus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1196 kommentaari.

33338, 2005-11-18 11:38:49

kuj sukk.s samamóodi jättkab, saab ta mujjnsuskajttse varssti kaéla. ja pxletatakse koos tejse kettseri Vigala Kristìinaga.

33338, 2005-11-18 11:39:40

ülevaad > ülevaade

tsukts, 2005-11-18 11:52:08

Sest pühapäevakoolis saaksid lapsed väga kindlat ühest usulahust lähtuvat õpetust ja neil puudub võrdlusmoment.

Ah siis selline hirm sul :o)

Kui sa oled vaadanud usudoktori Valgu õppekava, siis näed, et see kohustuslik usundiõpetus on väga kööbakas ja seda kristluse poole.
Kui ikka hakatakse lastele pähe tampima, et nad elavad ‘kristlikus kultuuriruumis’ ja peavad olema ‘kristlikult eetilised’, siis ei tekigi lastel erilist huvi teiste religioonide vastu.
Muide, kui sa lugesid ‘Postimehest’ selle artikli komme ehk hakkas sulle silma ka see:
korporant
17.11.2005 13:06
to: õigeusklik.

Muideks, sinu õudusunenäod võivad täide minna.
EKN nõupidamisel otsustati, et vene koolides
hakkavad usuõpetust andma Moskva Patriarhaadi jumalateenrid

Kui see pole linnalegend, siis piisab juba sellest, et näha, mida see ‘usunditeõpetus’ endast kujutab :o(

nipitiri, 33338, 2005-11-18 12:41:24

äkki peaksid ninamehe-jutu siis möllima:
http://kilplased.kareda.ee/
:)

või peaks see õige valimine hoopis kuidagi sedamoodi käima, et minu hääl minu taskus vms ?

nipitiri, adminn, 2005-11-18 12:43:07

appi!
komm vales kastis... :)

33338, 2005-11-18 12:59:42

pole viga, juba mujal seeditud.

b-b, tsukts, 2005-11-18 10:12:36, 2005-11-18 13:10:06

Too Vigala altarijuhtum on kahtlemata huvitav ja väga õpetlik. Lugedes komme ja arvamusi, ja mitte ainult sealt Sinu toodud viite alt, võib kohata tõepoolest seinast-seina arusaamisi. Ka seda on olnud lugeda, et Christian Ackermannil algselt kogu kupatus yldse värvimata olnudki. Ei selgu siiski loo täpsemad taustad, näiteks, kas ja kuivõrd on syydi aktiivne kogudusevanem, kuipalju avaldati noorukesele kirikuõpetajale koguduse poolt survet jne jne.

Mis Sa tsukts ise sellest juhtumist arvad?

Uuk, 2005-11-18 13:27:20

Sääl ühed targad mõlemad. Klassikaliselt ei tohi altarit üldse värvida, veel vähem tänaste keemilste värvidega.

ahvgepards, tsukts, 2005-11-18 11:52:08, 2005-11-18 13:35:25

minul ei ole üldse hirmu, eriti mitte selle ees, kui veidike ka kultuuri ja eetikat tundma õpitakse. rohkem haridust on alati parem kui vähem haridust.

andrus, 2005-11-18 14:44:26

jah

tervitan teid emajõe ateenast

jah juba räägitakse et kellegi munandid olid seal altarid ihuvärvi roosaks võõbatud

inetu lugu küll

ja nii edasi

DiaTheo, 2005-11-18 14:52:44

V.L. kaitseb vapralt mõistusepärast lähenemist usuõpetuse teemale:

****

v.l.
17.11.2005 11:23
Mis te kristlased ise hüsteeritsete?
Riik laseb vabalt teil oma usutalitusi korraldada. Riik lubab teil korraldad lastele pühapäevakoole, kus saate segamatult oma õpetust jagada. Riigi rahadega peetakse Tartus ülal usuteaduskonda. Riik annab raha kirikute remondiks. Riik annab tasuta võimaluse raadios ja teleris teil oma saateid teha. Riik annab abi mitmeks muukski otstarbeks.
Riik on väga tolerantne teie suhtes. Olge siis teiegi tolerantsed teiste riigikodanike suhtes ja ärge suruge oma maailmavaadet peale koolidele, kus on lapsi ka nendes peredest, kes ei jaga teie arusaamu ja uskumisi. Miks te tahate ühiskonda lõhestada.? Miks? Kas te ei oska muul moel end ühiskonnale atraktiivseks teha kui sõna otseses mõttes tüli norides?

****

Juurdelõikaja, 2005-11-18 14:52:55

Ega olematut värvida saa.

Juurdelõikaja, 2005-11-18 14:58:47

mõistuspärast = mõistus pärast (taguotsast)?

Uuk, 2005-11-18 15:02:51

v.l. näikse arvavat, et kristlased polegi osa riigist.

DiaTheo, 2005-11-18 15:20:27

Andrus ütleb:
Ometi ei saa tõsimeeli rääkida
religioosse ilmavaate tagurlikkusest võrreldes teadusliku maailmavaatega.
Kätkeb ju ka viimane endas mitmeid n.ö. hüpoteetilisi väiteid mis tuleb
maailmavaatelise sidususe nimel lihtsalt “ära uskuda”. Nii religioossne kui
ateistlik maailmavaate kätkeb endas usku, tõsi küll erinevates
mahuprotsentides.

Rahvas ütleb:
Küsimus ei ole ju uskumiste “mahuprotsentides”. Erinevus on ikka sügavalt kvalitatiivset laadi.

Kui reaalinimene usub, et tulevikurong kihutab kuni 500 km/h, aga ilmselt mitte kiiremini, siis on tema uskumine rajatud millelegi senikogetule, mida ta küll on sunnitud ekstrapoleerima kogetust väljapoole.

Elik, reaalinimese usk rajaneb tuleviku tuletamisel möödanikust üle oleviku.

Religioosne usk aga ei rajane millelgi, millel oleks olemas möödanik ja olevik. Religioosse usuga ongi kõik lausa vastupidi - ajatu ja ruumitu olematus projitseeritakse ilma ühegi reeperpunktita tänasesse.

Selliselt, ilma igasuguste reeglite ja kontrollpunktideta, on aga võimalik mistahes punktist sealt ajatust olematusest tänasesse saabuda.

Tulemuseks ongi, et nende “ajatute olematuste” originaale on musttuhat. Kõik leiutajad ja leidu uskujad raiuvad enda oma ainuõige olevat.

Kui nüüd rongi kiiruse juurde võrdluseks tagasi tulla. Tõsi, keegi võib väita, et tulevikukiirus ei saa 490 km/h ületada, mõni võib väita 510 ... 600 km/h tehnilise lae olevat. Mina kui diletandist kuulaja saan aga kujundada oma usu ühe või teise väitja osas argumentide baasil, millele ta oma tulevikuprognoosis tugines.

Religioossetel uskudel pole aga vähimatki argumentatsiooni oma “tõdede” katteks tuua. Peale “piiblis on kirjas”-stiilis argumentatsiooni.

Seepärast on ikka nats nadi, puudulik, põhimõtteliselt väär see religioosse usu võrdlemine teaduse poolt tänastest teadmistest ettepoole ekstrapoleeritavate uskudega.

DiaTheo, 2005-11-18 15:26:52

Uuk:
Uuk, 2005-11-18 15:02:51

v.l. näikse arvavat, et kristlased polegi osa riigist.

Täiesti väär järeldus. Minu arust püüab v.l. manitseda kristlasi ennast mitte suuremaks puhuda, kui nad on. Olemasolevates piirides osaolemist v.l. ju ei eita kohe kuidagi.

tsukts, 2005-11-18 16:36:38

b-b, 2005-11-18 13:10:06

Minu arvamus? Lugedes mõningate kristlaste pooldavaid kommentaare sellele teole, võib täie veendumusega väita, et savonarolad pole välja surnud.

tsukts, 2005-11-18 16:41:06

minul ei ole üldse hirmu, eriti mitte selle ees, kui veidike ka kultuuri ja eetikat tundma õpitakse.

Jaajah, see kristlik eetika: käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi :o(((
Aga kui sul hirmu ei ole, siis mis probleem nende pühapäevakoolidega on? Las need annavad kristlikku haridust. Klaverit õpid mängima muusikakoolis, maalimist õpid kunstikoolis, miks ei või usku usukoolis õppida?

nipitiri, 2005-11-18 17:04:47

tõid välja huvikoolid... :)
*
tegelikult ongi nii, et õppima peaks huviga...
siis kui huvi tekib...
*
õpetada on ka hea huvikoolis...
kui õpilased on tulnud huvist...
mitte vanemate poolt sinna surutud...
*
koolisüsteem miskipärast pärsib huvi...
tõmmatakse igas aines mingi kriips...
vat siiamaani peab igaüks seda asja teadma...
ja pannakse mingite numbrite peale sitsima...
*
usk on ses mõttes midagi erilist...
seda ei tohi kapaga sisse sööta...
seda ei tohi teadmise pähe serveerida...
*
millises eas on inimlaps võimeline asjasse kriitikameelega suhtuma?

Ti, 2005-11-18 17:21:03

*
andrus:

Arvan et Piiblilood, lisaks muinasjuttudele, vanasõnadele ning ülejäänud
folkloorile, pakuvad väga head võimalust eetiliseks analüüsiks. Suurimaks
probleemiks usundiõpetuse vallas on kvalifitseeritud õpetajate puudus.

Piiblilood ehk kristlik eetika võivad anda küll põhjust eetiliseks analüüsiks, aga samapalju annavad kindlasti ka Vana-Ida eetilised õpetused
(budism, konfutsianism), antiigi filosoofilised õpetused õigest elust ( sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles, stoikud, epikuurlased)ja uusaja eetikud ( Kant, Bentham jt.)

Ühesõnaga, kui põhjendada usundite õpetamist koolis eetika õpetamise vajadusega, siis tuleks ehk pigem mõelda, kas mitte õpetada loodusteaduste kõrval ka nn. ‘väärtusteadusi’.

Millise aine õpetaja või eriala inimene peaks sellise “teaduse” õpetaja olema, on tõesti raske öelda.

***