Kõrgeimal tasemel sallimatus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1196 kommentaari.

levi, 2005-11-20 09:16:00

EJTTUST ja VASTALISUST. need on siisski 2 PXHIMXTTELISELT eri assja.

Mis põhjusel v mille poolest need kaks üksteisest nii põhimõtteliselt erinevat asja on?

Andrus, 2005-11-20 09:39:33

uuuuuuuuuuuuk

kas nii kuulutadki sa oma traditsioonitruuduse ja pidemelisuse evangeeliumi?

läbi miskise äraspidisuse ja paradoksi

liiga luterlik nigu

kas pole?

aga puhtam ja kuivem tunne kindlasti
tiivakestega........

Po, 2005-11-20 09:42:32

No kuis siis ei ole eitamine ja vastalisus 2 eri asja?

Eitamine on kut jaanalind, kes peidab pea liiva sisse; vastaline on hunt, kes kargab kallale, või eesel, kes keeldub minemast sinna, kuhu teda aetakse.

33338, 2005-11-20 10:04:56

no kallis levike, ejttusekorral POLE assja (samal alusel, nt jumala olemasolu txesstatusekorral tähändab ejttus jumala olematuse txesstamise vxjmatust) OLEMAS, vastalisusekorral ONN (tegemist on olemasolevate liigitamisega vastandlike tunnustealusel).

levi, 3338, 2005-11-20 12:04:42

Eitust ja jaatust ei ole võimalik lahutada inimesest, elik tema teadvusest, psühhika toimimise seaduspärasusest ja materiaalsusest. Nii eitus, kui jaatus tekib samade seaduspärasuste tõttu.

Eitus ja jaatus ei ole pelgalt kirjanduslikud kategooriad elik need ei ole vaid ‘külmad’ sõnakujud, nagu eemalseisev kivid või puud, mille erinevusi inimene uurib. Küll aga on niimoodi võimalik uurida vaid inimese tegudena väljendatud jaatusi ja eitusi. Samas, iseenda eitusi ja jaatusi saab erapooletult uurida vaid tulevikus ja üksnes siis, kui on tekkinud valmisolek varasem eitus või jaatus ületada juba sinna kõrvale tekkinud jaatuse või eituse läbi....elik siis kui on tekkinud lõhe jaatuse ja eituse üheaegse esinemise korral; ületamise vajadus on põhjustatud ‘lõhestatusest’ elik ebamugavusest (ebaselgusest) uue kõrvale tekkiva jaatuse v eituse tõttu...

Eitus ja jaatus on psüholoogilised kategooriad elik need on usud e. vastused millelegi, mis kogumis moodustavad teatud sündmuse;

Eituse-jaatuse materiaalseteks väljendusteks on suhe millessegi olemasolevasse mõtte või kehalise teo läbi. Kuid vastalisus ise on vaid eituse peegelduse materiaalse vaste abstraktsioon. Seega ei ole neid - eitust ja vastalisust - reaalselt võimalik 2-ks eraldi olemasolevaks asjaks jagada. Teisisõnu: jagamine on võimalik vaid abstraheerimisprotsessis, kuid selles lahtivõetavate elementide kuulutamine eraldiolevateks olemasoludeks, ei ole õige, sest viib olemasolevas põhjuslikkusejadas olevate vaimsete objektide ‘vägivaldsele’ lahutamiseni neile olemuslikult kuuluvatest ja olemasolevatest materiaalsetest vastetest, mis moodustavad lõppkokkuvõttes ühe ja sama objekti - usu ja sellest sündivad teod (nii mõtteteod, kui ka kehalised teod), mis kokku on üks ja seesama sündmus. Elik midagi sünnib millegi tõttu.

Seega sünnib eituse ja vastalisuse abstaktsioonide erinevus vaid abstraheerimisprotsessis... samas on neil vaid selline erinevus, nagu seda on näiteks veel (inimene) ja tuulel (eitus-jaatus), mille tõttu lained (vastalisus-poolehoid) tekivad; tuuleta elik vee liigutamiseta (antud näites kasutatud elementide piires) laineid elik vastalisust-poolehoidu kaldal olevate objektide suhtes ei tekiks. Jääks vaid teadmatus ja vaikus. Vastalisuse (mis on eituse tõttu sündivad teod, mis näitavad suhtumist objekti-subjekti) ilmnemine on välistatud, kui puudub eitus. Seega, kuna psühholoogiline vastalisushoiak ja sellest sündivad teod kaovad üheaegselt eituse kaoga, siis ei ole eituse ja vastalisuse kui sündmuste ja eesmärgi osas mingit põhimõttelist olemuslikku erinevust. Vastasushoiak ja selle materiaalsed vasted (teod) ei ole võimalikud jaatuse korral elik siis tehakse hoopis teise eesmärgiga teod elik leiavad aset hoopis teised sündmused.

Uuk, Andrus, 2005-11-20 12:28:00

... kas pole?

No pide nüüd vormis küll põle.

levi, 3338, 2005-11-20 12:34:04

ejttusekorral POLE assja (samal alusel, nt jumala olemasolu txesstatusekorral tähändab ejttus jumala olematuse txesstamise vxjmatust) OLEMAS,

Ma ei ole suga nõus, et sulgude sees ja väljas on ühetähenduslikud ja et mõlemis osas osundatud objekti - jumal - suhtes oleks korrektne kasutada sama sisu ja eesmärgiga eitust, kuna sa räägid ju selles lauseosas 2-st erinevast asjast: sulgude välises osas millegi, mida ei olemas, eitamisest, kuid sulgudes millegi jaatamisest (s.t. Jumal on on olemas), kuid kuna tema olemasolu peegeldavaid tunnused ei ole meeleliselt tajutavad ja neid on võimatu tõestada, siis nende tunnuste eitamisest.

Mõlemad eituse variandid on mu meelest absurdsed, kuna psüholoogiliselt ei ole inimesel üldse võimalik midagigi, mida ei ole olemnas, eitada ega jaatada. Siin sa eitad -jaatad vaid kellegi teise usulauseid, mitte aga iseenda veendumust Jumala ja tema tunnuste olemasolu kohta. Viimast ei ole kellelgi võimalik eitada, kuna kõikide usulausete eitamine saab olla põhjustatud mitte Jumala olematusest, vaid usulausete seondumatusest (mitteseostamisest) isikliku eluga. Mõistagi ei saa selline seondumatus olla tõendiks, et Jumalat ei ole olemas või et mingid tunnused, mida omistatakse Jumalale, ei ole seda mitte. Mitteolemine (sic! mitte mitteolemasolu) saab ilmsiks saada vaid läbi vastupidise korrektse tõestuse).

vastalisusekorral ONN (tegemist on olemasolevate liigitamisega vastandlike tunnustealusel).

Tõsi, et on, kuid ei pruugi, sest vastalisus saab avalduda ka eelmainitud nn seostamatuse korral. Selleks põhjuseks, mis sellisel juhul vastalisuse kaasa toob, on eitus usulausete suhtes. Jumalat elik tema olemasolu ei ole põhimõtteliselt võimalik eitada, vaid üksnes jaatada. Põhjused toodud eespool.

levi, 3338, 2005-11-20 12:36:59

Tegelt veel üks variant: “ei oska midagi öelda, kuna ei tea; ei oska ei eitada ega jaatada, jms”.

Ti, levi, 2005-11-20 13:16:50

*
Jumalat elik tema olemasolu ei ole põhimõtteliselt võimalik eitada, vaid üksnes jaatada. Põhjused toodud eespool.

Sa oled raske ülesande endale võtnud- jumalatõestuse.. :)

Teatavasti I.Kantist peale möönavad tõsised mõtlejad peaaegu üksmeelselt, et jumala olemasolu ei ole võimalik tõestada - ja samadel põhjustel ka mitte kummutada.
Sina siiski üritad seda teha.. :)

Kanti doktriin põhines asjaolule, et me ei või kunagi kindlalt teada millegi sellise olemasolu, millele meie meeleorganitel puudub ligipääs.
See iseenesest ei välista veel jumala olemasolu, vaid üksnes teadmise , et ta on olemas.

Kummutanud kõik nn. “tõestused” jumala olemasolu kohta ning põrmustanud paljude filosoofide sajanditepikkuse mõttetöö, oli ta sunnitud ise tegema valiku.
Ta heitis kõrvale ‘teadmise’, et teha ruumi usule.
Mis on ka arusaadav, sest hoiakud ühiskonnas olid tol ajal teistsugused.

33338, 2005-11-20 13:38:57

millegi olemasolu vxj olematus väljaspol inimest onn inimesest sxlttumatu ega sxlttu ülttse ejj inimese arrvamistest ega txesstamistest nagu ka inimese ennda olemasolust vxjj olematusest.

33338, 2005-11-20 13:41:50

ja veel: sinu jumal on mingi inimulga kokkuleppeline kujund olematuse ulgast. sellele annavad inimesed sellised omadused nagu inimese ennda luulua.nnd lubab. pideval korrutamisel ja oma luulu kajttsmisel tekib aga selline nähhtus nagu oma lúulu usskama°akkamine, et se tegelikult onngi olemas.

Ti, 33338, 2005-11-20 13:49:47

*
33338, 2005-11-20 13:38:57

No just :)

Seetõttu ei saa jumala olemasolu olla vaidluse objektiks.
Kui selle tõsiasjaga leppida, langeks müür usklike ja ateistide vahel.

Usklik inimene, kellel puudub ülbus enda arvamust ainuõigeks pidada, mõtleb sisuliselt samal viisil kui ateist, kes tunnistab, et ta ei saa kunagi kõike teada.

levi, 2005-11-20 15:03:05

Jumala olemasolu jaatamine ei ole Jumala olemasolu tõestamine.

ahvgepards, 2005-11-20 15:08:53

Jumala olemasolu jaatamine tähendab inimesest kõrgema võimu tunnistamist.
Neid inimesi, kes täpselt teavad, kes või mis on Jumal, neid ma natuke kardaksin :)

levi, 2005-11-20 15:09:42

ehkki tõestamine lähtub jaatamisest. a tõestust ei pruugi jaatusele järgnedagi...

ma küll näiteks jaatan, et inimene on olemas elik inimelu on olemasolev, kuid mul absoluutselt puudub selle tõestamiseks vajadus.

Samas ei kujuta ma üldse ettegi, et inimelu olemasolu elik olemasolu inimesena saaks keegi üldse eitada.

levi, 3338, 2005-11-20 15:24:59

33338, 2005-11-20 13:41:50

Asjata püüdlus. Tõestad iseendale. Sul puudub reaalne põhjus seda minu suunas projitseerida. Miks sa seda teed, jäägu su enda lahendada.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-20 15:40:52

ahvgepards, 2005-11-20 15:08:53

Aga INIMESE OLEMASOLU me ju JAATAME.

-Et inimolend looduskeskonna osake on...seda ju jaatame.
-Et samast materjalist koosneme, millest liivgi meie jalge all, kui me kõnnime... seda samuti JAATAME.
- Loodusseaduste kehtivust me tunnistame.

MIDA VEEL???

Olev:)))

33338, 2005-11-20 15:45:07

levi,
mina ej txessta súlle midagi. ma vajd selgitan véelkorrd et oma lúule tuleb txesstada sinul. kuj sa nejjd tejstele tegelikkusepähä kaélam'äärima°akkad.
kuj lepid oma lúuludega ise, sis on se sinu isiklik asi ega puuttu ülttse kellessegi tejsesse.

33338, 2005-11-20 15:47:25

olemasolev asi N vxjjb erineda olemasolevast asjast M. olematul välljamxéldisel A ja olematul välljamxéldisel E aga minngit erinevust pole. sest kxjkk välljamxéldised onn ühhtmóodi olematud.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-20 15:54:03

olemasolev asi N vxjjb erineda olemasolevast asjast M. olematul välljamxéldisel A ja olematul välljamxéldisel E aga minngit erinevust pole. sest kxjkk välljamxéldised onn ühhtmóodi olematud .

Kui me olematud oleme, siis pole meid ju olemas. :)

Ometi me suhtleme...

Olev:)))

***