Kõrgeimal tasemel sallimatus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1196 kommentaari.

ahvgepards, 2005-11-19 23:17:45

ateism pole mingi iseseisev ideoloogia, jumalaeitamine, vaid jumala jaatamise eitamine

ateism on religioon nagu iga teinegi. ja ka ateism sisaldab mitmeid erinevaid voole. on sellised, kes siiralt usuvad et miskit jumalat ei ole ja inimene on üle kõige. teised, kes üksnes vastandavad end tõepoolest teismile.

nii nagu on olemas kassid ja koerad. kui koer saab inimeselt süüa, siis ta võtab seda kui jumala andi. kui kass saab inimeselt süüa, siis ta võtab seda kui ohverdust jumalale :)

ateism kui religioon on talutav nagu iga teinegi religioon niikaua, kui ta ei hakka oma tõde peale suruma ja teiste taga kiusama. ajalugu on näidanud, et selles osas ei jää ateism alla ühelegi religioonile ja on vaata et valmis neist ettegi minema. sest kui teised religioonid viitavad jumala tahtele, siis ateism inimese kõikelubatavusele.

Ti, ahvgepards, 2005-11-19 23:35:58

*

sest kui teised religioonid viitavad jumala tahtele, siis ateism inimese kõikelubatavusele.

Mina saan aru, et ateist on jumalatu inimene.

A kuidas sa sellisele meelevaldsele järeldusele jõudsid, et salline inimene peab endale kõike lubatavaks, mh?

Pigem ma arvan, et ta on võtnud vastutuse oma elu eest enda kanda. Tal pole, kellele loota.
Aga on see siis ‘kõikelubatavus’?

DiaTheo, 2005-11-19 23:42:34

Inimsootsium sellist religiooni ei tunne. Ära ainult tule ütlema, et ahvide omas see levinud on. Ma oleksin väga pettunud ahvides. Seda eriti, kuivõrd siiamaani olen ma neid ja nende tavasid ikka suure respektiga jälginud.

Ti, ahvgepards, 2005-11-19 23:43:13

*
Ahvgepards, kas sul on inimesse nii vähe usku, et sa arvad, et ainult mingi kõrgema olendi tahte ja kontrolli all suudab ta mõistlikult käituda?

Ma tahaks küll loota enamat inimesest. Et ta ka ilma näilise kasu ja motivatsioonita on üldjuhul mõistlik ja hea.
Ja tundub, et on kaa.. :))

ahvgepards, 2005-11-19 23:45:52

Kõikelubatavus on järgmine aste, sest samahästi, kui inimene tajub, et tal pole kellelegi loota, võib ta tajuda, et tal pole kellegi ees vastutada.

ahvgepards, 2005-11-19 23:47:49

Inimesed üldiselt ei teadvusta ateismi religioonina, samas omab ta kõiki religioonile iseloomulikke tunnuseid. Muidugi võib teda nimetada ka antireligiooniks, sest ta põhineb eitusel.

ahvgepards, 2005-11-19 23:50:54

Ahvgepards, kas sul on inimesse nii vähe usku, et sa arvad, et ainult mingi kõrgema olendi tahte ja kontrolli all suudab ta mõistlikult käituda?

Inimene on juba ka tõestanud, et isegi kõrgema olendi kontrollist ei pruugi jätkuda mõistlikuks tegevuseks. :) Aga inimene on ka ainus loomaliik, kes on püüdnud vastu astuda loodusseadustele.

DiaTheo, 2005-11-19 23:52:25

Jookseb sul tihti ületee asju, mis samas ka iseenda antid on?

Ti, ahvgepards, 2005-11-19 23:54:53

*
_Muidugi võib teda nimetada ka antireligiooniks, sest ta põhineb eitusel._

A millel põhineb ‘ahviusk’?
Ega ometi kaa ühel teatud eitusel, mh?
Nu vähemalt kahetsusel, et inimeseloomakesed puu otsast alla ronisid.

/Heh, norib nüüd natu.. :)))

ahvgepards, 2005-11-19 23:58:36

Jookseb sul tihti ületee asju, mis samas ka iseenda antid on?

Oi, pidevalt. Sest kõigepealt see antiolend distantseerib end liigikaaslastest (ateism ei ole religioon, inimene ei ole loom jne) ja alles seejärel käitub ikkagi nagu religioon või loom või misiganes.

ahvgepards, 2005-11-20 00:01:52

Ei usu, et ahvid väga kahetseksid, et inimesed puu otsast alla kukkusid. Ja vaevalt, et nad inimesi ahvidest targemaks peavad. Ahvid säilitasid oma traditsioonilise eluviisi. Inimesed aga kukkusid tsiviliseeruma ja astusid vastu loodusseadustele.

DiaTheo, 2005-11-20 00:07:30

Ahah, et nagu sinagi. Väidad enda küll ahvi olevat, aga käitud nagu ühele viletsale inimesele omane. No kui sa sellisena iseenda anti oled ...

DiaTheo, 2005-11-20 00:09:24

Ja vaevalt, et nad inimesi ahvidest targemaks peavad.

Ja kes küll seda väitis, sinu meelest?

ahvgepards, 2005-11-20 00:13:17

A millel põhineb ‘ahviusk’?

Aga soovitan lugeda näiteks seda, kui sa just lugenud pole :)
http://en.wikipedia.org/wiki/Ishmael_%28novel%29

ahvgepards, 2005-11-20 00:15:05

Ja kes küll seda väitis, sinu meelest?

aga sa võid ju sotsioloogilise küsitluse inimeste seas läbi viia ... kui kahtled tulemustes

Ti, ahvgepards, 2005-11-20 00:16:29

*
Inimesed aga kukkusid tsiviliseeruma ja astusid vastu loodusseadustele.

Jah, see on tõsi.
Nagu on tõsi seegi, et inimene oma eksimusest aru sai..
Ja maksab selle eest.
Kas oma liigi hävimisega või väga kalli hinna eest selle eksimuse heastamisega.

Seepärast ma mõtlengi, et ehk on rohkem mõtet tutvuda uue aja eetikaga, mis rajaneb mõneti teistsugustele printsiipidele. Printsiipidele, mis rajanevad nii suhtele inimene-inimene kui ka inimene- loodus.
Ja mille imperatiiv kõlab umbes nõnda: “ Käitu nii, et sinu tegutsemine kindlustaks ehtsa inimliku elu kestuse planeedil Maa.”

Missa arvad? Või on vana kristlik traditsioon siiski tõhusam?

ahvgepards, 2005-11-20 00:21:53

Või on vana kristlik traditsioon siiski tõhusam?

kindlasti ei maksa kõrvale heita ja inimestel on õppida ka kristlikust traditsioonist. Lõppudelõpuks mis kristluses kui õpetuses iseenesest kahjulikku on? Iseasi on õpetuse politiseerumine ja inimnäostamine, aga see on juhtunud peaaegu kõigi usundite sh ateismiga.

ahvgepards, 2005-11-20 00:23:23

mõtet tutvuda uue aja eetikaga, mis rajaneb mõneti teistsugustele printsiipidele.

Kas see eetika niiväga muutund on? Mina küll ei näe seda.

ahvgepards, 2005-11-20 00:28:24

Väita, et kristlus on midagi kurja ja inimvaenulikku, aga ka islam, mis viimasel ajal väga populaarne on, võib tulla inimeselt, kes neid õpetusi ei tunne ja kelle “teadmine” põhineb suuresti eelarvamustel. Sellepärast ongi vaja inimesi ka usundite osas harida.
teine asi on usundite politiseerumine, aga see on hoopis omaette teema.

Ti, ahvgepards, 2005-11-20 00:36:00

*
Lõppudelõpuks mis kristluses kui õpetuses iseenesest kahjulikku on?

No ei midagi..
Kui mitte pidada kahjulikuks seda situatsiooni, kuhu me jõudnud oleme ‘pikaajalise traditsiooniga’ ja millega sa rahul pole, et liiga inimnäoline.
Liiga inimesele orinenteeritud.

Kui ‘kuldne seadus’ oli mõeldud soovitusena inimeselt-inimesele: toimi nii nagu sa tahaksid, et sinuga toimitaks, siis uue aja eetika on suunatud kaugemasse tulevikku.
Vahe ehk ka selles, et rõhk on asetunud minalt meiele, sest tuleviku ees vastutavad kõik.
Pluss filosoofilise tõlgenduse asendumine ontoloogilisega- vajadusena ellu jääda.

***