Kõrgeimal tasemel sallimatus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1196 kommentaari.

Padme, v.l., 2005-11-19 11:34:09

v.l., ma arvan, et usuõpetus olgu iga kiriku ja konfessiooni pühapäevakooli asi. Ülevaade religioonidest aga olgu üldharidusprogrammi osa.

Kui meie kristlased ei oska sellist kava ise kokku panna ja ei tee vahet usuõpetuse ja religiooniloo vahel, nad võiksid selle lihtsalt kusagilt maha viksida.

Kuid mu vaade öeldud. Pole nõus ei kristlastest ainekavade koostajatega, kes religiooniloo pähe suruvad koolidesse oma usuõpetust, kuid ka mitte ateistidega, kes religiooniloo üldse haridusest välja jätaksid.

jälgija, 2005-11-19 11:36:48

kuid ka mitte ateistidega, kes religiooniloo üldse haridusest välja jätaksid.

Kahju, et Padme kasinast kooliharidusest ajaloo tunnid välja jäid.

Muidu ta ju selliseid rumalusi ei kirjutaks.

tsukts, 2005-11-19 11:46:16

Kirik on juba koolis ja kool kirikus.

Natuke ühest koolist tema enda kodukalt:
Esimene lend lõpetas 1988. aastal, jättes endast maha kauni koolihümni (viisi autor Alo Mattiisen). Kool nimetati ümber Pääsküla Keskkooliks 5. juunil 1990. aastal. Muutused tõid kaasa uusi muutusi - 1991. aastal kujundati koolile vapp (Epp Liivak), millele 1992. aasta 27. maist lisandus ka oma lipp. Lipu sisseõnnistamistseremoonia toimus Tallinna Kaarli kirikus ning õnnistajaks oli piiskop Einar Soone.
——————
Tähtpäeviti (jõulud, Eesti Vabariigi aastapäev, lihavõttepühad, emadepäev) toimuvad koolis kontserdid, kus esinevad õpilased ning õpilaskoorid. Kenaks traditsiooniks on jõulukontsert kirikus. Aastaringselt on üleval kunstiringis ja –tunnis tehtud töödest näitus.

Nagu näha, ei lastud lippu õnnistada ei mullal ega rabil ja kontserte ei käida kah mitte mošees kuulamas.
Ja te tahate öelda, et sellistes koolides saaks usundiõpetus olla neutraalne? Ja pealegi sellise õppekava korral?
Tehke silmad lahti!

Padme, 2005-11-19 12:19:13

"Ja te tahate öelda, et sellistes koolides saaks usundiõpetus olla neutraalne?"

Pole olemas mingit neutraalset ja õiget religioonilugu, nagu pole olemas neutraalset ja õiget ajalugu. Teatavad rõhuasetused on paratamatud. Ka ei pea ma vajalikuks Eesti koolis õpetada võrdselt Eesti, Hiina, Kuveidi ja Lesoto ajalugu.

rannatüdruk, 2005-11-19 12:20:01

Arvan, olen kindel, et usundiõpetust on vaja. Hoopis iseasi on see, kas meil on selleks häid ja sobivaid õpetajaid, kas praegune koostatud ainekava selleks kõlbab, kuipalju peaks olema iseseisev õppeaine või mil määral teiste ainetega koos.

Ma ei näe asja nii, et see oleks nagu vaenlase tundmaõppimine või valimine, millisesse sekti ise kuuluma peaks. Globaliseeruvas maailmas vajab eesti noor võtit teistsuguse maailmavaatega inimeste mõistmiseks. Et suuta teha nendega koostööd ja mitte riivata teiste tundeid. Võiks ikka teada, millesse inimesed maailmas usuvad, kas, miks ja mispoolest see teeb inimesed erinevaks.

Mis õppekavasse konkreetsemalt puutub, siis ma oleks väga vihane kui kool hakkaks mu lastele algklassides piiblilugusid kohustusliku usuõpetuse ainena õpetama. Selles vanuses peaksid kõik õpetlikud lood ja pühadetraditsioonide seletused, nii kristlikud, eestirahvalikud kui idamaised ja muud, olema koos emakeele lugemise all.

Teismeliste astmes on probleem justkui selles, kuskohas läheb usundiloo ja filosoofia piir, kumba peaks õpetama või koos või eraldi ja kas piir tekitatakse ainult õpetaja ülikoolis õpitud eriala alusel?

Padme, rannatüdruk, 2005-11-19 12:28:46

Ajalugu hakati minu kooliajal õpetama vist 5. klassis. Siis peaks ka religioonilooga alustama. Ajalugu on sündmuste rida, religioonilugu lubab hakata mõistma sündmuste taustu. Miks toimus exodus, seda ei seleta ära ilma juutide religioonist esmast teades.

Padme, rannatüdruk, 2005-11-19 12:31:14

Teismeliste astmes on probleem justkui selles, kuskohas läheb usundiloo ja filosoofia piir, kumba peaks õpetama või koos või eraldi ja kas piir tekitatakse ainult õpetaja ülikoolis õpitud eriala alusel?

Ega ida õpetustes näiteks mingit piiri polegi. Filosoofia ja religioon on seal üks tervik, mida elatakse oma eluna. Piiri tõmbamine on omane meile, läänlastele.

Padme, 2005-11-19 12:36:12

Kristlased on ise segaduses oma religioonide õpetamise kavadega - nad ei taha teha vahet pühapäevakooli ja religioonide tundmaõppimise vahel. Mõistan - see tuleneb kristlikust misjoni vajalikkuse arusaamast. Kuid misjon hariduse asemel on siiski väär.

See on suur viga - riik ja kirik (kool on aga riiklik!) seisku ikka lahus teineteisest. Mida kaugemal, seda parem.

33338, 2005-11-19 12:43:31

Padme: “esmane oleks väga oolikalt tunndma'xppi seda, mida ejttatakse”

jutt pole millegi olemasoleva ejttamisest, vajd olemas OLEMATUkallal jaúramise mxttetusest.
kuj midagi ejttada, tuleb énne selle olemasolu ka txesstada. mitte ükkski usuahhv pole sellega aga seni akkama saand. nad isegi ej vxta seda ette sest téavad ise suurepäraselt et “v pravde pissàali”abil enam ló.lle ej püjja.

33338, 2005-11-19 12:46:02

Padmeke visst ej tea et juba alkklássides xpetatakse majmukestele mujnasjutte ja mujjd lu.llutusi. aassta tagasi olin sellega ise ametis.

rannatüdruk, 2005-11-19 12:52:53

Kui küsida noorelt, mida ta religiooniloo ja filosoofia aine all õppis, siis vastus on, et põhimõtteliselt ajalugu. Daatumid, isikunimed, seletused ja arutelu. Selles mõttes on täiesti loogiline, kui põhikoolis on see kõik koos ajaloo aine all ja gümnaasiumi astmes, olenevalt õppekorraldusest, ka kasvõi teema lühikursustena. Filosoofiat ja religioonilugu niikuinii õpetab üks ja seesama õpetaja.

Koolinoor muide arvab, et religiooni- ja filosoofia(aja)lugu on kindlasti vaja gümnaasiumis õppida, aga Uue Testamendi lugude algkooli kohustuslikku õppekavasse panemine peaks olema keelatud.

33338, 2005-11-19 12:54:51

kujutagem ette usundiloo xpiku esimest txdemust: JUMALAT POLE OLEMAS!

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-19 13:02:58

Näen, et kirglik mõttevahetus käimas. :)

Hää Rannatüdruk juba andis märku:

ÕPETAJAID JU POLE.

Nii samuti POLE ÕPETAJAID ka vene koolidesse- tänu sellele EI TULE eestikeelset aineõpet sinnagi.

Seda lihtsalt EI TULE KUNAGI... kui tsiviilokupandid kohalikku riigikeelt ei omanda ja selles keeles mõtlema ei hakka.

Vaat sihuke paralleel siis... situatsioon äravahetamiseni sarnane ju! :)))

Lugupeetud Elo on täiesti ilmaasjata häiret tõstnud...kasutan juhust ja soovin Sulle koos Sassiga rõõmuküllast nädalavahetust. :)))

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-19 13:14:30

Padme 2005-11-19 11:34:09

Pole nõus ei kristlastest ainekavade koostajatega, kes religiooniloo pähe suruvad koolidesse oma usuõpetust, kuid ka mitte ateistidega, kes religiooniloo üldse haridusest välja jätaksid.

Selles sinuga nõus täiesti, sest ei saa ühe suletõmbega mahakriipsutada osakest inimese arenguloost... kas see siis meeldib meile või ei meeldi mitte... TA LIHTSALT ON. :)

rannatüdruk, 2005-11-19 13:46:13

Olev
Lugupeetud Elo on täiesti ilmaasjata häiret tõstnud

Ma ei arva nii. Minu arust hea artikkel Ansipi sõnadele vastuseks.

v.l., 2005-11-19 13:51:30

Religiooniloo õpetamisega on ka nii, et seda on mõtet teha vaid keskkooli e. gümnaasiumi osas. Nii nagu pole mõtet anatoomiat või põhiseadust õpetada III klassis või rääkida tuumafüüsikast II klassis. Igalasjal oma aeg. Ja programme võib olla kahes mahus - sõltuvalt sellest kas seda ainet üldse soovitakse, veidi soovitakse või tahetakse põhjalikumalt.
Kui aine vastu huvi ei ole, siis on raisatud aeg ja ressurss. Kui ikka keemia vastu huvi ei ole, ei mäleta mendelejevi tabelist kümne aasta pärast pooltki. Vägisi religiionialaseid teadmisi ikka pähe ei pane, nende teadmisetga kedagi ikka eetiliseks ei tee.
Kirikul on oma vajadused - saada uusi “maksumaksjaid” ja palgalisi kohti oma kasvandikele (ülikooli usuteaduskonna lõpetajatele).
Paraku on raske pähkel veel läbi jahuda - see on religiooniõpetuse aine sisu. Siin on vaja tõsiselt avalikku konkurssi erinevate programmide vahel ja need peavad olema avalikult hindamiseks. Kuidas saada kokkulelepe või otsus, missugune programm on “kõlbulik” laste harimiseks, seda on isegi raske arvata. Siit pinnalt tuleb üksjagu sõda - aga ilma selleta on valiku tegemine ka ülikahtlane.
Igatahes praeguse pr. Valgu kava võiks selgelt üle anda mõnele kiriku poolt rahastatavale koolile (kui selline peaks Eestis tekkima). Avaliku kooli jaoks on see kõlbmatu.

jälgija, 2005-11-19 13:53:23

Ma ei arva nii. Minu arust hea artikkel Ansipi sõnadele vastuseks.

Täpselt nii.

Reaalsus on ju see, et teatud kildkond peab vaikset, kuid vihast võitlust, et pääseda kasvava põlvkonna ajusid komposteerima.

Enne tambiti lapsukesi kommunismiloosungitega, nüüd on pihku haaratud Uus Testament.

Võtted on aga ikka vanad: valetamine, demagoogia, häma, asjade ümber nimetamine.

Vaat sulle kümme käsku ja eetikaõpetus.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-19 14:11:10

rannatüdruk, 2005-11-19 13:46:13

Artikkel tõesti hea, kuid mitte Ansipi sabakeerutuste kontekstis.

On asju, mida Ansipile EI ANDESTATA...MITTE KUNAGI.

Olev

rannatüdruk, Olev, 2005-11-19 14:44:15

Sinu mõttekäigud on mulle arusaamatud.

Elo Liiv kirjutas: Lugedes lehtedest meie peaminister Andrus Ansipi sõnavõttu konverentsil «Kristlikud väärtused Eesti poliitikas», kus osalesid kõigi parlamendierakondade esimehed või esindajad, mõtlesin ma: «Oeh, jälle algab uus ajupesu! Kas tõesti ka tema toetab sundusliku usundiõpetuse sisseseadmist kõikidesse Eesti koolidesse? No uskuge ise jumalat, millist tahate, aga jätke ometi meie lapsed rahule

Tema artikkel on ilmselgelt vastus, kusjuures hea vastus Ansipi avaldusele ja mingi varasemate asjade andestamine või mitteandestamine ei puutu siin küll mu meelest asjasse.

Mind muide väga häirib, kui Sa koguaeg „karjud”. See ei ole hea netitava.

33338, 2005-11-19 15:10:34

alles kesskoolieas vxjkks usunditesträäkki jusst sell pxhjusel et sellest jamast tuleks ka arusáada. ejj akata ka logarittme ega integáalexpetama 1.'st klassist. kxjkk peab olema koosskxlas varemomandatuga vasstavalt rasskus asstmetele.
eks sellepärast valgud ja temataólised värisegi et siis ej saa enam noortt lollitada.

***