Kõrgeimal tasemel sallimatus

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1196 kommentaari.

33338, 2005-11-17 13:34:15

siin tekib kohe 2 léeri: öhed jahuvad USUST, tejsed USUNDIST. ennustan ekksimatult ette.

33338, 2005-11-17 13:34:49

kujj üleslejjan, annan viitte ka skiso kirjutisele.

Andrus, 2005-11-17 13:46:34

Usundiõpetusest, võimalikult kiretult

Peaministri poolt pillatud lause usundiõpetuse vajalikkusest on vallandanud
järjekordse tormi ja seda kui kõrgele tõuseb seekord emotsionaalne veetase
ei oska öelda ei EHMI-i ega ka Tehnikaülikooli merefüüsikud! Minule
isiklikult jäi konverentsil viibinuna mulje et peaminister väljendas omaenda
seisukohta ning nimetatud avaldus ei tähendanud mingit kannapööret või
prioriteeti riigi hariduspoliitikas.

Elo Liivi artikkel (17.novembri Postimehes) on usundiõpetuse vastaste sulest
seni ilmunutest kindlasti üks intelligentsemaid.. Üldiselt on sellealane
arutelu olnud minu jaoks pea talumatult emotsionaalne. Tundub et enamjaolt
reageeritakse märksõnadele mis mõjuvad nagu üks hiljutine “pärl” sedastas,
“punase särgina kommarhärjale”. Teravaid reaktsioone ja vastanduvaid
märksõnu esilekutsuvateks sõnadeks on - Jumal, religioon, usund ja mitmed
teisedki. Neile vastandatakse tõelises telemängu “Rooside Sõda” stiilis
“rahvas ütleb” ehk esimesed meeldeturgatavad negatiivsed sünonüümid mis on
ütlejate lõikes erinevad. Elo Liiv peab Eesti enda hüpoteetilise väikese
ürgusundi esindajana lugu märksõnast “sallimatus”. Kirjanik Õunapuu keerab
aga paljude sõpradegi arvates vindi üle ning asub esimesel võimalusel
religiooni ja selle esindajaid parimate inkvisitsiooninäidete vaimus
demoniseerima. Kirjanik Kivirähk ühes abikaasa Ilonaga armastab aga
piitsutada igat liiki “puritaanlust”. Lausa hämmastav millised
laiaulatuslikud tähendused see ükskord konkreetset usuliikumist tähistanud
sõna nende leksikas omandab. Ilmselt vääriks see märksõnade (Rooside) sõda
sügavamat analüüsi kui aeg ja ruumipuudus võimaldab.

Sisulisest arutelust pole tavaliselt haisugi ja mis veel hullem, üha enam
tundub et selleks ei olda ei tahtelised ega võimelised. Siinkohal tahaksin
veelkord esile tõsta Elo Liivi kelle artiklis on mitmeid tõsisele
eneseharimisele viitavaid märke. Näiteks kumavad artiklist “Kõrgeimal
tasemel sallimatus” läbi vihjed Theilard de Chardinile (evolutsiooni
lõiketera) ja mõnele teiselegi teoloogiasuunale. See on üldiselt
emotsionaalses arutelus meeldivaks erandiks.

See et inimene ei usu, nagu rahvakeeles öeldakse “ keda kuraditki”, on
loomulikult tema vääramatu inimõigus. Ometi ei saa tõsimeeli rääkida
religioosse ilmavaate tagurlikkusest võrreldes teadusliku maailmavaatega.
Kätkeb ju ka viimane endas mitmeid n.ö. hüpoteetilisi väiteid mis tuleb
maailmavaatelise sidususe nimel lihtsalt “ära uskuda”. Nii religioossne kui
ateistlik maailmavaate kätkeb endas usku, tõsi küll erinevates
mahuprotsentides.

Ka ei ole teaduslik maailmavaade mitte mingilgi kombel mõistusepärasem kui
religioosne. Seda kasvõi seeõttu et teaduslik maailmavaade jätab vastamata
inimeksistentsi jaoks kõige olulisemad küsimused elu mõtte ja mõtestatuse
kohta. Viimsena taandub Jumala olemise või olematuse küsimus küsimuseks
sellest kas reaalsus ja selles toimuv, näiteks või evolutsioon, on
mõtestatud või mõtestamata? Sealt edasi võiks küsida kas see mõtestatus,
juhul kui me seda eeldame, on isikustatud või mitte? Tänases
individualistlikus lääneilmas ei ole aga mõtestatus või mõtestamatus kellegi
muu kui mõtestaja või mõtestamata jätja isiklik küsimus. Arvan et
mõtestamata ja isikustamata reaalsuses elamine pakub inimesele esmapilgul
illusiooni suuremast vabadusastmest. Küllap on selles üks ateistliku
maailmavaate elujõu saladusi.

Murrang suhtumises teadusesse aga ka religiooni leidis aset seoses Thomas
Kuhni paradigmaatilise teadusfilosoofia tekkega. Sealtpeale ei saa me enam
tõsimeeli rääkida kumulatiivsest ja progresseeruvast teadmiste hulgast mis
vaat et lausa iseeneslikult religioonile vastandub. Mõlemas, nii teaduses
kui religioonis, leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonilised
paradigmavahetused. Loomulikult leiavad muutused religiooni alal aset
harvemini kui loodusteadustes. Seda juba seetõttu et religioon, mis lisaks
muule on ka eetika- ja väärtushinnangute kogu, tegeleb lihtsalt
loodusteadustest ajatuma ainevallaga.

Tundub et enamik Eesti ateiste on siiani sinisilmsed progressiusulised
modernistid kes püüavad kramplikult ja iga hinna eest vastandada
teaduslikku progressi ja religioosset (loe tagurlikku) maailmavaadet.
Religioon ei ole sellisest vaatepunktist lähtudes midagi muud kui pelk
eelarvamuste kogu. Arvan, et sellist ateismi võib üsna selgesti välja lugeda
näiteks Anton Hansen Tammsaare religioonialastest esseedest. Isegi kui see
nii oleks siis on ometi ka eelarvamused ennekõike olnud lihtsalt arvamused
ning eelarvamusteks muudab nad lihtsalt mingi teise, eeldatavasti uue ja
parema arvamuse kasutamine!

Lisaks vastandusele teaduse ja “eelarvamuste” vahel, rünnatakse religiooni
sageli ka äärmusliku individualismi lähtenurgast, seda religiooni
kogukondlikkusele, vastandades.

Loomulikult on eetika täiesti elujõuline ka ilma religioonita.
Dostojevskilik maksiim, “kui Jumalat ei ole, siis on kõik lubatud”, ei ole
end praktikas tõestanud ning enamik meist ei vaja oma totaalse vabaduse
tõestamiseks erinevalt Raskolnikovist, teise inimese tapmist. Arvan et ka
Dostojevski teeb oma arutlustes sellesama vea mida mitmed tänased ateistid.
Nimelt ei võta ta küllalt arvesse seda inimene on lausa lootusetult
seltsinguline olend.

Ateistlik eetika ei põhjenda omi postulaate metafüüsiliste argumentidega
vaid esindab ühiskondlikku konsensust. Religioosne eetika apelleerib aga
viimselt Jumalale, Pühakirjale ja ilmutusele. Puht sotsioloogilises mõttes
toimib religioon alalhoidvalt. Keegi on religiooni mõju eetikale ka purjeka
triivankruga võrrelnud. Mina isiklikult ei näe tänases kiirelt muutvas
maailmas, kus suur osa elanikonnast nn. tulevikushoki all kannatab, selles
mitte midagi halba et meil on institutsioone mis lähtuvad end praktikas
tõestanud püsiväärtustest.

Arvan et Piiblilood, lisaks muinasjuttudele, vanasõnadele ning ülejäänud
folkloorile, pakuvad väga head võimalust eetiliseks analüüsiks. Suurimaks
probleemiks usundiõpetuse vallas on kvalifitseeritud õpetajate puudus. Ei
ole välistatud ka see et nii mõnigi kirikuõpetaja tuleb sellesse tundi nn.
“varjatud agendaga”. Ometi ei varjuta see kõik lihtsat tõsiasja et
usundiõpetust on vaja. Just humanitaarainete nõrkus koolisüsteemis põhjustab
fundamentalismi kuna õpilasel ei ole võimalust analüüsiks kõike kõrgemal
üldistusastmel. Sellist võimalust pakuvad ka reaalainete vaieldamatu
valitsemise ajastul ikkagi üksnes humanitaarained. Just selliste ainete
(nagu usundiõpetus ja filosoofia) vähesus või puudumine toob mitmete
teadlaste arvates kaasa mittemõistmist ja vihkamist. Siinkohal erineb mu
arusaam diametraalselt Ene Ergma reaalaineid ülistavast seisukohast
(Füüsikata pole tulevikku 16.11.2005 Postimees).

Just religioonid on parimateks näideteks suurtest paradigmaatilistest
metanarratiividest 21-l sajandil mis võtab oma peamised orientiirid ja
ajendid mitte loodusteadustest vaid religioonidest. Religioonialane
harimatus oleks sellises maailmas ei midagi vähemat kui kurjast.

Uuk, 2005-11-17 13:58:16

Eesti meeste tähtsad mängud.

33338, 2005-11-17 14:04:36

mu skiso luul on siin:
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/09.06.00/dialoog/4.shtml

33338, 2005-11-17 14:18:01

mina lähhtun sejsukohast et kuna sel lullutamisel onn olemas kinndel kohht mejje elus, sis välttiseda poleks arukas. sellepärast peakks xppekavas seda ka käsitletama, et lappsi ettevalmistada nejjdoottavate ohhtude°eesst. et Anrus ja Rajvo ej saakks XJJGEL ajal laste ajusidloputada, tuleks jura usunditest lülida kesskooli xppekávva, ent mitte eraldi ajjnena, vajd nt inimesekasvatuse vxjj ajalo osisena.
ning teha tuleks seda ERAPOOLETULT!

Hele, 2005-11-17 15:10:48

Just humanitaarainete nõrkus koolisüsteemis põhjustab fundamentalismi kuna õpilasel ei ole võimalust analüüsiks kõike kõrgemal üldistusastmel. Sellist võimalust pakuvad ka reaalainete vaieldamatu valitsemise ajastul ikkagi üksnes humanitaarained. Just selliste ainete
(nagu usundiõpetus ja filosoofia) vähesus või puudumine toob mitmete teadlaste arvates kaasa mittemõistmist ja vihkamist. Siinkohal erineb mu
arusaam diametraalselt Ene Ergma reaalaineid ülistavast seisukohast

Andrus,
ma ei vastandaks nii teravalt humanitaar- ja reaalharidust. Mõlemat on vaja ja Ergma räägib täiesti õiget juttu, et reaalaineid on vaja õppida ja õpetada. Sa ju ei arva, et inimene peaks kehaliselt vilets olema, mispärast on siis vaja, et ta füüsikas rumal oleks?

Andrus, 2005-11-17 15:21:05

mudugi ma tegelt arvan et ateismi põhjustajaks on ikkagi inimese kodu ja isakuvand

olulisemaks igastahes kui muu

isa ju peamine metavoor kristluses ja seda pole seni õnnestunud isegi veministidel muuta

Andrus, 2005-11-17 15:21:43

vüüsikas võiks ta ikkagi rumal olla jah

33338, 2005-11-17 15:30:07

Anrusejärrgi on lu.llutéadus lóodustéaduste alus. et lóodust ise ej saa olemaskiólla, kxjkk on jumala looming jne.
kuj me aga vaattaks nejjd téadusi ligimese tappmisesejsukohast, sis ükks xpetab kujdas táppa, aga tejne xjgustab mikks tapeti ja tapetakkse. poleks aga tejsst, poleks ka esimest. sest jumalaxpetuseéelne olukorrd ej sóosind tehislikkust. mejje tehisühiskonnd lasb osal ässti elada kujd seda ajnult tejste arrvel. selleks onn jutlustajatel oma aukkuvaja.

Andrus, 2005-11-17 15:33:04

ahah

kas see susin tuleb sul hammaste puudumisest või muust?

kuule nummrimees kui sa õpetajate lehes suudad inimkombel rääki siis räägi siin ka

või proovi siis juba nagu uuk ütles midagi vängemat

ilma nimisõnadeta näiteks

põhimõtteliselt ja lõpuni

ilma miskiste kompromissideta

;-))))))))))))

Hele, 2005-11-17 16:09:46

Andrus,
ei siis poleks see usk küll miski asi, kui ta ainult lollile inimesele peale läheks
ära tee siin miskit antimisjonit

Hele, 2005-11-17 16:10:58

sis ükks xpetab kujdas táppa, aga tejne xjgustab mikks tapeti ja tapetakkse.

see üks õpetab veel paljut - näiteks seda, kuidas teha arvutit, mille abil sa tema kohta oma arvamusi avaldada saad

33338, 2005-11-17 16:22:39

majjnisin et selle xpetajatelehe loo mxttles vällja mu kirjaosskamatu skiso. minul pole sellega muud pisstmist kujj et ma pxhimxtteliselt jagan ta s'äälsejd sejsukohhti.
aga keel on keel, ej susista ega mulista mina rohhkem ega vähäm kuj tejje. tuleb OSATA ka lugeda, mitte leppi ajnult vigaste tinngmärkkidega.

Uuk, 2005-11-17 17:17:16

Oohhh!

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-17 17:17:37

Usundiõpetus = EETIKAÕPETUS.

Ilma EETIKATA pole ka INIMEST.

pole INIMEST /pole tähtsust, mida keegi selle all mõistab... :)))/ pole ka TSIVILISATSIOONI.

Kas tõesti arvate, et KÕIK SIIN MAAILMAS...ainult homo sapiens i nimelise olendi ümber keerleb...???

nipitiri, 33338, 2005-11-17 17:21:51

mejje tehisühiskonnd lasb osal ässti elada kujd seda ajnult tejste arrvel. selleks onn jutlustajatel oma aukkuvaja.

*

Aadu Luukas ja tema seotus patriahiga on teada... eks?
kasvõi siit:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/449764D3A080BF86C225705800519B59

aga on selline tõdemus:
Kasumikirik on siiski olemas!
http://www.greengate.ee/index.php?page=1&component_id=11&id1=12366

Andrus, 2005-11-17 17:33:01

uuk ajas siin enne ikka mõtestatud ja seostatud juttu

nüüd aga on tundub et temagi on tagasi langend animaalsete häälitsuste manu

33338, 2005-11-17 17:35:21

Anrus: “uukk ajas siin énne ikka mxtestatud ja seosstatud juttu”

kass lähäb juba inndamiseks ja liigitamiseks? öhed onn omad ja tejsed mitte?

Andrus, 2005-11-17 17:39:20

ei ta on lihtsalt vapustatud

ma arvan ja ei saa sõna suust

nagu PL ütles - Jumala ligiolu lööb inimesed tummaks - lõpuaja värkk

***