Kellele kuulub kultuur?

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 55 kommentaari.

Maila, Hele, 2005-01-21 23:00:22

Tänud lingi eest.

Hele, Maila, 2005-01-21 23:12:21

:)

Veel 1 link: inimsõbralik islam
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=9587878

priit kelder, 2005-01-22 07:23:55

Hele, eileõhtune, ma pole kellelegi hinnanguid pannud. Jäta see soovitu tegelikuksvõtmine, eks. Hinnangud tunduvad rohkem küll sinu rida olevat, niisamuti kui ka kingolik väänlemine (oletad mind taganenud olevat “langetõvenäitest”, kuigi ma seda ei teinud). Nii et hämemeldunud pettumus jääb ikka minu osaks sinu nahaalsust silmitsedes. Aga pole viga - võib arvata, et naudid seda, ja lase aga käia.
Tänud sulle õppeloengu eest müstikast ja ekstaasist. Nii ülev ja tore, pea käegakatsutav asi sinu esituses.
Ma ei sooviks su'ga tänitada, sestap saadan sulle lepituseks ja lõbustuseks intermezzo:

The following is supposedly an actual question given on a University of
> Washington chemistry mid-term. The answer by one student was so
> “profound” that he professor shared it with colleagues, via the
> Internet.

>
> Bonus Question: Is Hell exothermic (gives off heat) or endothermic
> (absorbs heat)? Most of the students wrote proofs of their beliefs
> using Boyle’s Law gas cools when it expands and heats when it is
> compressed) or some variant.
One student wrote the following:
> First, we need to know how the mass of Hell is changing over time. So
> we need to know the rate at which souls are moving into Hell and the
> rate at which they are leaving. I think that we can safely assume that
> once a soul gets to Hell, it will not leave.
>
> Therefore, no souls are leaving. As for how many souls are entering
> Hell, let’s look at the different Religions that exist in the world
> today. Most of these religions state that if you are not a member of
> their religion, you will go to Hell. Since there is more than one of
> these religions and since people do not belong to more than one
> religion, we can project that all souls go to Hell.
>
> With birth and death rates as they are, we can expect the number of
> souls in Hell to increase exponentially. Now, we look at the rate of
> change of the volume in Hell because Boyle’s Law states that in order
> for the temperature and pressure in Hell to stay the same, the volume of Hell has to expand proportionately as souls are added.
>
This gives two possibilities:
> 1. If Hell is expanding at a slower rate than the rate at which souls
> enter Hell, then the temperature and pressure in Hell will increase
> until all Hell breaks loose.
2 If Hell is expanding at a rate faster than the increase of souls in
> Hell, then the temperature and pressure will drop until Hell freezes
> over. So which is it?
>
If we accept the postulate given to me by Teresa during my Freshman
> year that, “it will be a cold day in Hell before I sleep with you,”
> and take into account the fact that I slept with her last night, then
> number 2 must be true, and thus I am sure that Hell is exothermic and
> has already frozen
over.

The corollary of this theory is that since Hell has frozen over, it is not
> accepting any more souls and is therefore, extinct...leaving only
> Heaven, thereby proving the existence of a divine being which explains
> why, last night,Teresa kept shouting “Oh my God.” THIS STUDENT
> RECEIVED THE ONLY “A”

>

priit kelder, 2005-01-22 11:29:59

Hele, see Plotinusele omistatav ekstaasi fenomen lõhnab vägagi suuresti SAMADHI järele. Eelastmeid on uusplatonistil veidi vähem, kui Patanjali Yogasutras, kuid olemuslikult tõesti - võib-olla.

Hele, 2005-01-22 14:25:08

Icc, priit, loengut pole ma sel teemal pidand ega saaks seda kuidagi teha. Selle loengu pidamise võiksid mu rõõmuks ette võtta hoopis need teoloogid, kes siin nähtamattutena ringi hiilivad.

Mõnus intermezzo sul. Ei vedanud sel Teresal, kes teravkeelele korvi anda julges. Nagu sellest veel vähe oleks, et ühe ta pooltuhat aastat varasema nimekaimu kohta sama 'ulle jutte räägitakse. Muide, Piibli andmetele toetudes olevat tõestatud, et taevas on kuumem kui põrgus.

A olemuslikult... jajah. Peace and flowers. Samadhi mu jaoks üks imearmas kauge ja kõrge teoreetiline mõiste on. Yama+niyama kõigepealt. Praktiseerigem, paha ei tee see igatahes.

priit kelder, 2005-01-22 16:29:10

Hele, tore, et sa yama ja niyama üldse esikohale asetad. Minugi meelest tähtsaamst tähtsam on see kõigekülgne puahstumien enne nabavahtimsit või dharanat. Nice ja tänud.

Hele, 2005-01-22 18:43:34

:)

Imetleja, 2005-01-26 12:42:38

Hämmastav syyvimisvõime ja sygavuti analyys. Nagu pole keegi mõtisklejatest viitsinud artlusalusest artiklist enamat kui pealkirja lugeda.

kai, kai.vari@mail.ee, 2005-01-27 14:27:14

Hea on luigeda vaimu toitvat infi-.Toredad inimesed vestlevad ikka mingite asjalike teemade kallal, mitte nagu õhtulehe kommentaaride lisajad.
kas te oskate etnotsentrismi ja kultuurirelatismi positiivseid ja negatiivseid jooni välja tuua. Õpin nimelt sotsioloogia eksamiks.

priit kelder, 2005-01-27 14:56:37

Tere, Kai. Küllap on siin aidata soovijaid enamgi, kuid minule jäi küsimuse asetus veidi arusaamatuks. Kas sa võiksid etnotsentrismi ja kultuurirelatismi lahti seletada või määratleda?

Lohetapja, 2005-01-29 15:25:31

Hetkel, kus millegi virtuaalse väljendamise ja kujutamise peamiseks piiriks on fantaasia, vajame ometi midagi tõeliselt reaalselt. Peter Greenaway pakutud pildiline eklektika, narratiivi puudumine ja võimalus detailidele süvitsi läheneda ongi ehk võimalus reaalsuse tajumiseks ja jäädvustamiseks.

See tsitaat artiklist on loova kultuuri põhjendamiseks üsna huvitav. Kultuur, kui reaalsuse kaitsja.

priit kelder, 2005-01-29 22:54:28

Lohetapja, miks peaks reaalsus vajama mingit kaitset? Tegelikkus on tegelikkus ja ongi kõik. Veidi hale on see kaitsmise väljaotsimine.

andrus, 2005-01-29 23:41:08

kultuur on jah etniline kuhugi maani

aga ainult sinnamaani ja ei enam

aga mitte ainult

olla võib ta ka religioosne

ja gildiline tsunftiline

näit. kalapüügikultuur

või siis rahvusvaheliste reeglite kogu

a la diplomaatiline etiket

või jalgpalli reeglid

kellegi omad on need siis kui on patenteeritud

ei muidu

seega on kultuur ühisomandi vorm mis ei ole selgelt ja juriidiliselt väljendatud

rahvuriigi puhul vast isegi on

aga mitte ühisomandina

vaid pigem poliitliselt

riigina

kai, 2005-02-02 08:45:20

PRIIT KELDERile.Toome välja kaks vastandlikku suhtumist teise kultuuri.Esimene neist kannab nime KULTUURILINE RELATIVISM. See lähenemine välistab ühe kultuuri vaärtushinnangute või standardite kasutamise teise kultuuri tõlgendamisel. Lähtutakse arvamusest, et kõik kultuurid on ainulaadsed ja vaärtuslikud just sellistena nagu nad on. Ühtegi kultuuri ei saa pidada teisest paremaks või halvemaks.Vastupidi toimib ETNOTSENTRISM. Selle suuna esindajad eelistavad vaatleja enda kultuuri, andes hinnanguid teistele oma kultuuri reegleid silmas pidades.
Siis veel subkultuurid-mitmekesisus ühiskonna alagruppide elustiilis. Kontrakultuur- elustiil nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega.
Loodan, et sai arusaadavamaks.

sk, kai, 2005-02-06 21:54:29

kas te oskate etnotsentrismi ja kultuurirelatismi positiivseid ja negatiivseid jooni välja tuua.

Olemata sotsioloogiat tudeerinud, jään kahtlema, kas etnotsentrismi puhul positiivseid jooni välja tuua on. Kui, siis vaid etnotsentristlikult platvormilt. Meie ühiskonnas näib valdav olevat kultuurirelativistlik positsioon sellisele küsimusele vastamiseks. Ise kuulun ka selle pooldajate hulka.

Kultuurirelativistlik seisukoht eeldab nõustumist erinevate eetiliste väärtussüsteemidega, esteetika mitmekülgsusega, leppimist kultuuride ajaloolise kujunemise eripäradega, erinevate arenguastmetega jm. Positiivsena võiks tuua eelduse mitmekülgseks arenguks, sügavamaks mõistmiseks nii võõra kui ka oma kultuuri suhtes, rahulikuks kooseksisteerimiseks.

Kultuurirelativismi (selle äärmuslikul kujul) negatiivseks jooneks võiks olla eetiliselt taunitavate süsteemide suhtes liigne liberaalsus. Mõtlen siin ohutunde puudumist etnilise identiteedi, enda tarbeks väärtustatud kultuuri suhtes. Need kaks - KR ja ET - pannakse kaalule, kui erinevad kultuurid mingil põhjusel kokku põrkuvad.
Kultuuridevahelise konflikti puudumise korral, nö rahulikus kooseksisteerimises on küsimus oluline arengu seisukohast, kas ja kuivõrd lubada mõjutusi võõrast kultuurist. Hinnanguteta ei pääse ka sel juhul.

Teatavasti on hoiakud erinevad ka ühe kultuuri tõlgendamisel ja sellest subkultuuride eristamisel ning hindamisel. Kohalikuks näiteks Eesti ajaloo hindamine religiooniajalooliselt või ühiskondlik-poliitiliselt, millega kaasneb kultuurialaliikidele hinnangute andmine, a la kristlik kultuuriruum koos selle arhitektuuripärandiga vs kirikud põlema.

Etnotsentrismi võimalikuks positiivseks jooneks võiks olla ehk eelduse andmine sõltumatu, omanäolise, pika traditsiooniga kultuuri kujunemiseks, mis maailma kultuuripilti kahtlemata rikastab. Muud positiivset näha ei oska. Pigem jääb seegi positiivne joon rohkem etnilise identiteedi ja ‘etnilise eristamise’ kanda, nagu on seda väljendanud Aune Valk:

“Selguse mõttes ka etnilise identiteedi üks võimalik definitsioon, mille järgi võiks etnilist identiteeti defineerida kui oma päritolugrupiga seonduvate hoiakute, kultuuriliste tegevuste ning seotustunde kombinatsiooni.”

Selle aspektidena

“(1) etniline uhkus ja kuuluvustunne, mis on läbinisti positiivne tunne seoses oma grupi, selle saavutuste, ajaloo ja traditsioonidega, väljendades rahulolu oma etnilise päritoluga, uhkust oma grupi üle ja huve traditsioonide, rahvuslike tähtpäevade ja ajaloo vastu. (2) Etniline eristamine on samuti olemuslik grupiidentiteedi osa, kuna ilma arusaamata oma grupi piiridest on raske tunda seotust just nimelt selle grupiga. Etniline eristamine väljendabki erinevate gruppide vahele piiri tõmbamist ja erinevates tegevustes ja suhetes oma grupi eelistamist teistele. See ei ole etnotsentrism, mille peamiseks väljenduseks on oma grupi teistest paremaks pidamine.”

http://www.ngonet.ee/nationalminorities/EST/art/eestid.shtml

Kus läheb piir eelistamise ja paremaks pidamise vahel, on omaette küsimus. Paremaks pidamine etnotsentrismi mõistes on ilmselt siis seotud halvustava suhtumise väljendamisega, nii sõnades kui tegudes.
Etnotsentrism kultuuriagressioonina (vähemusrahvuste represseerimine, okupeeritud alade uuskultuuristamine) ei jäta kahtlust, et tegemist on negatiivse nähtusega. Väiksemas mastaabis on etnotsentristlikku survet subkultuuridevahelistes suhetes, igapäevastes suhetes erinevate huvigruppide vahel. Kultuuri väärtuste säilitamise huvides oleks nagu teatav annus etnotsentrismi lubatud, kui tekib kes-keda seis.

H.Pajupuu toob välja vähese harituse etnotsentrismi põhjusena:
“Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.”

http://www.eki.ee/teemad/kultuur/kaugel/kaugel.html

Omalt poolt lisaksin ka vastava kasvatuse suhtumise kujundajana. Haridus tuleb ajapikku. Hingeharidus algab maast-madalast, sallivust ja mõistmist saab kujundada ilma kultuuriliste eriteadmisteta. Eelistamine ei jää olemata, teadmatusest halvustamist saab ära hoida.

***