Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

Toomas, Muusa, 2004-12-21 19:32:55

Tere Muusa!

muusa, Toomas, 2004-12-21 19:36:07

Tere sullegi!

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2004-12-21 19:58:15

Rõõmsat meelt ja tantsivat tuisku Teile!!!

Olev;))

elfitaat, 2004-12-21 21:34:15

Muusa, sa oled veel nii noor järelikult...see on kompliment.

muusa, elfitaat, 2004-12-21 21:37:35

:-DDDDD
Ütleme selle peale elutargalt, et olen hingelt noor.

Hele, 2004-12-21 22:58:13

Ma ei paku, kuid eelistan selgust, vaikust ja päris teadmisi sõnavahu asemel ;-)

Päris teadmiste olemasolu enesel rõhutavad edasijõudnud alailma. Ent edasijõudmatutele neid teadmisi tavaliselt ei ilmutata nende puuduliku mõistmisvõime tõttu. See-eest on edasijõudnud lahked kirjeldama nende puudusi, kes julgevad avaldada oma teadmisi või arvamusi.

Hele, 2004-12-21 23:24:58

b-b: vaimustumine = vaimuks muutumine, vaimuks saamine?

Päris vaimukas :)

Harri Kingo, Toomas, 2004-12-21 23:28:38

Jah, Toomas, teadmised jäävad väga kuivaks, kui mad teadmisteks jäävadki. Mitte asjata pole religioossetes tekstides kasutatud väljendeid nagu “äratundmine” ja “omaksvõtmine”. Ja jumalik tahteavaldus kõlab: “Olge täiuslikud!”, ja mitte, et: teadke palju, mõtelge rohkem, õppige üha, hakake nutikateks vms.

Hele, 2004-12-22 00:04:38

Toomas: ÄraTundmisi Hele mõttes on vaja teadmiste asemel!

Üldse mitte teadmiste asemel !
Vaid: lisaks ÄraTundmistele on vaja ka teadmisi. Nagu kuitahes suur teadlane ei saa elada ja teadust teha ilma toiduta. Mis ei tähenda, et ta teadust tehes pidevalt mugima peaks :)

andrei, 2004-12-22 09:08:31

Tere!

Eks kõik olene sellest, millele inimene avatud on... Kui ta on avatud teadmistele, siis ta ka saab teadmisi, kui Jumala Sõnas peituvale Väele, siis saab ta seda.

Ja nii palju, kui inimene avab (mõõdab) oma südame, nii palju ka mõõdetakse temale ja nii palju ta ka saab. Ehk teisisõnu, kui palju inimene usaldab sõnumitoojat ja avab ennast temale, nii palju saab ta ka täidetud...

Harri Kingo, 2004-12-22 09:43:13

Andreilt on hea mõte - kõik sõltub sellest, milline on inimese ideaal. Inimene väärtustab oma ideaali, ja inimese ideaal väärtustab inimese tegemisi ja olemist meie maises maailmas. See, mille-kellena inimene oma ideaali näeb ja mõistab, inimest ennast ka väärtustab, tahab inimene seda või mitte, teab ta seda või mitte.

Kuid see on asja n.ö. subjektiivne, inimlik pool, mis sõltub inimesest ja tema vaba tahte otsustest, valikust ja valiku tegelikustamisest.

Siin peab lisama, et inimese tunnetatud ja valitud ideaal ei ole siiski vaid inimese enese välja mõelda. Ideaal poleks ideaal, kui see oleks pelk subjektiivne, inimlik fantasia. Ideaal on objektiivne - tähenduses: inimtahtest ja -olemisest sõltumatu eksistentsiaalne absoluutne reaalsus. Seeläbi saab selgemaks ka mõte, et inimene peab omast piiratud, subjektiivsest tahtest loobuma, ning järgima seda absoluutse olemise tasandi tahet - tõelist ideaali.

Jeesuse sõnad: “Sinu tahe sündigu!”, ja tema elu Maal nende sõnade kohaselt ja kooskõlas nendega seda absoluutse tahte esmasust ja absoluutse omaksvõtu vajadust, enamgi - paratamatust - ka tähendavad.

andrei, 2004-12-22 10:23:29

Jah, inimene peaks tahtma oma piiratusest välja kooruda... tegema kõik, et avaneksid ta sisemised nägemis-, kuulmis-, maitsmis- jt meeled: “Kel kõrvad - see kuulgu... Ja kui kuulete, siis pange tähele, mida kuulete jne jmt.”...

DiaTheo, 2004-12-22 10:29:26

Tere ise kah, Andrei!

Eks kõik olene sellest, millele inimene avatud on... Kui ta on avatud teadmistele, siis ta ka saab teadmisi, kui Jumala Sõnas peituvale Väele, siis saab ta seda.

Ei need ilmaasjad ikka päris sedasi ka ole. Avasin end teadmistele ja teave muudkui voolab minu sisse? Teadmistele peab olema mitte ainult avatud, vaid ka andunud. Teadmiste omandamiseks tuleb iga päev, päevast päeva, tööd teha, annet omada.

“Jumala Sõnas peituva Väega” on, jah, küll sedasi, et raz raspahnul dušu ja muudkui voolab teine sisse. Mida temaga aga sellisena peale hakata, peale õndsa surmaootamise?

Kingo: Inimene väärtustab oma ideaali, ja inimese ideaal väärtustab inimese tegemisi ja olemist meie maises maailmas.

Mõlemad väited on puhta valed - ei väärtusta inimene ideaali ega ideaal ei väärtusta inimese tegemisi. Kaks joodikut kõrvuti rentslis jäävad kaheks kõrvuti joodikuks, täiesti sõltumata sellest, kummal kõrgem ideaal pahupidi taskust välja ripneb.

Samamoodi ei väärtustu ideaal - hüpata kõrgust 10 meetrit - ei läbi selle, kes meetrist üle saab, ega läbi selle, kes pooleteisega, lupsti, hakkama saab.

Niiet, eluvõõras sõnakõlks, ei muud, oli su sentents.

Vastseliina Toomas, DiaTheo, 2004-12-22 11:03:39

“Jumala Sõnas peituva Väega” on, jah, küll sedasi, et raz raspahnul dušu ja muudkui voolab teine sisse. Mida temaga aga sellisena peale hakata, peale õndsa surmaootamise?

Oma elu korrastada, teadmistekorrastamisele asuda, teistega jagada jms.

HK:
Inimene väärtustab oma ideaali, ja inimese ideaal väärtustab inimese tegemisi ja olemist meie maises maailmas.
DiaTheo:
Mõlemad väited on puhta valed - ei väärtusta inimene ideaali ega ideaal ei väärtusta inimese tegemisi. Kaks joodikut kõrvuti rentslis jäävad kaheks kõrvuti joodikuks, täiesti sõltumata sellest, kummal kõrgem ideaal pahupidi taskust välja ripneb.

Sa ei saa seda kõrgema ideaaliga inimest lihtsalt madalama ideaaliga samasuguseks joodikuks kutsuda, kui teda lähemalt tunned.

Samamoodi ei väärtustu ideaal - hüpata kõrgust 10 meetrit - ei läbi selle, kes meetrist üle saab, ega läbi selle, kes pooleteisega, lupsti, hakkama saab.

Nõus. Ideaal väärtustab pürgija, mitte pürgija ideaali. (Kui ma ikka saan õigesti aru, mida tähendab sõna “väärtustama”.)

Vastseliina Toomas, 2004-12-22 11:17:08

Teadmised.

Teadmised peavad aitama teadjal elada, mitte teda koormama.

Minu kogemus on, et väga raske on midagi peale hakata liigsete teadmistega.

Vastseliina Toomas, 2004-12-22 11:20:41

Teadmised võivad olla liigsed muidugi mitte tunnetuslikus mõttes, vaid sotsiaalselt ja/või psühholoogiliselt. (Sa tead “x on tõene”, aga see segab sind ühiskonnas ja/või iseendaga hakkama saada.)

Vastseliina Toomas, 2004-12-22 11:24:17

Liigsed teadmised maandada võimaldab religioosne usk.

Vastseliina Toomas, 2004-12-22 11:33:26

Loodusteaduslik stsientism ei näe liigsete teadmiste võimalust oma aksiomaatikast tingituna ette, kuna PIDEV LÄHENEMINE TÕELE KUI PIIRVÄÄRTUSELE tähendab, et teadmiste kasv on igal juhul positiivse väärtusega.

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-22 12:54:46

Teadmised on vaid vahendi rollis võrreldes ideaaliga. Teadmised omavad väärtust, ideaal on väärtus. Ja ideaalist saavad ka vahendid ja nende kasutaja omale väärtuse.

Õige, DiaTheo. Inimese isiklikult mõistetud ideaal väärtustab inimese enese: kui joodiku isiklikuks ideaaliks on olla purjus ja rentslis, siis see ka tema väärtus on.

Harri Kingo, Toomas, 2004-12-22 12:59:23

Tõsi, Toomas, liigsed teadmised saavad takistuseks vaimsel teel. See on sama, kui et liigsed vahendid saavad takistuseks mingi töö teostamisel.

On vaja omada optimaalseid vahendeid, et tehtav töö oleks efektiivseim ja tehtu tagajärjekaim.

See on nii tavalises maises töös kui ka selles “töös”, mis meil on oma elus vaimse tõusu näol vaja ära teha.

***