Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

Harri Kingo, 2004-12-20 14:10:00

Automat pani taas minu eest adressaadi... kuid eks see 14:08:48 ole ka Toomasele.

praktik to töllmokk, 2004-12-20 14:16:28

Sa ei ole oma arvamuses midagi valesti öelnud.Ma ainult lisan nii palju,et kui me võtame kriteeriumiks selge kontakt Jumalaga või siis arusaadav kontakt Jumalaga on vaimuliktehnilised tingimused kõigile ühesugused,siin ei ole enam usulahke.Samuti ei loe siin madalama tasemega inimeste või kõrgema tasemega inimeste erinevus.Nii et usul ja USUL on kindlasti vahe,kui me USU all mõtleme selget kontakti Jumalaga.Vot!

praktik, 2004-12-20 14:21:11

rannatüdruk, praktik, 2004-12-20 12:37:10

Jeesus võis ju ennast küll tõeks nimetada, aga mittekristlase jaoks ei muuda see teda veel tõeks.

Minu silmis on küll tegemist ühe tõe teistest tõdedest kõrgemaks upitamisega.
.......................
ka Sina pole midagi valesti öelnud.Kui Sinul ei ole selget kontakti Jumalaga,siis on see täpselt nii nagu Sa kommenteerisid.Ainult ma lisan siia seda,et on kõigil võimalus leida selge kontakt Jumalaga kui keegi tahab.Nii nagu on võimalus õppida erinevates kõrgkoolides.Vot!

DiaTheo, 2004-12-20 14:33:59

Kingo:

Tee - maine elamine kui usupraktika.
Tõde - teadvuslik teadmine Jumalast.
Elu - vaimne ideaal.

Väga õige, täiesti nõus sinuga. Mina ise sõnastaksin need mõisted küll natuke tesitmoodi ümber, täpsemini ja kujundlikumalt:

Tee - elu saatev vaarika- ja tolmusegune viskoosne rüübe.

Tõde - kuuevarbalise viivarbalisele ninaalla tõstetud jalg demonstreerimaks tegelikku, ehedat Tõde.

Elu - teerüüpamise (vt “tee”) pausid.

Asjalikule lugejale ei jäänud märkamata, et minu definitsioonid on tegelt lausa plagiaadid nii Jeesuse “usust-lootusest-armastusest” kui Kingo “maisest elust, teadvuslikust teadmisest, vaimsest ideaali(tuse)st”. Sisuline erinevus on neis jälgitav vaid mõttekvarkide murdosades - kui kellelegi on antud suuta hoomata selliseid deviatsioone.

v.l., 2004-12-20 15:01:24

Kusagil oli kirjas, et ka Buddha on öelnud: Mina olen Tee, Tõde ja Elu.
Aga siin on juttu Buddha Tee'st:
http://www.buddhistinformation.com/ida_b_wells_memorial_sutra_library/sutra_in_fortytwo_sections.htm

Nukker, DiaTheo, 2004-12-20 14:33:59, 2004-12-20 16:43:46

Dia Theo.

Vähe sellest, et sa oled rumal.
Sa oled ka labane.
:(

DiaTHeo, 2004-12-20 17:14:44

pole viga, Nukker! Kui sa elasid originaali rumaluse ja labasuse üle, küllap siis elad ka minu pila-paroodia üle. Paroodia peabki originaalist grotesksem olema! Eksju?

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-20 19:15:42

DiaTheo, paroodia eest aitäh, aga tõde ka see, et parodeerija peab olema alal, mida ta parodeerib, sama vilunud kui parodeeritav.

Mine tsirkusesse - kõige imetletavam kunstnik on seal kloun, kes suudab parodeerida nii žonglööri tema kurikate pööritamises, lõivitaltsutajat selle lõvide keskel kui akrobaati tsirkuse kõrge kupli all.

Padre Alfonso, 2004-12-20 19:39:45

Väga hea paroodia, DiaTheo.

Mõne tühikargaja sinepimugimise nägu käib asja juurde ;-)

Johannes Tuhk, 2004-12-20 21:28:09

“Automat pani taas minu eest adressaadi... kuid eks see 14:08:48 ole ka Toomasele.”

Ma kadestan Harrit, temal on automaat süüdi.
Minul kipuvad vead ikka omaenese unustamisest tulema:-)

Harri Kingo, 2004-12-20 22:35:17

Väga hea paroodia kiitmine, Padre.

Üks korralik moosija kuulub alati iga paroodia juurde ;-)

Toomas, HK, 2004-12-20 23:08:01

Automat pani taas minu eest adressaadi... kuid eks see 14:08:48 ole ka Toomasele.

Kena oli lugeda, aitüma.

Kui mina lahti mõtestada püüaksin, siis

-Jeesus on Tee, mida mööda maist elu käia,

-Jeesus on Tõde, mida saab Jumalpojas tabada (Jumalisa jääb kättesaamatuks)

-Jeesus on Elu, milles oma surelikkus ületada.

—-
Vaat sellised mõtteuiud. Vot!

elfitaat, 2004-12-20 23:19:30

Kas on keegi kuulnud seliisest elemetaarosakesest kui seda on ultimaaton? Elekron pidi koosnema 100 ultimaatonist. URis on nendest ühteteist kirjas lk 474.

Hele, elfitaat, 2004-12-20 23:28:46

Sorry, aga muteada pole sellist ultimaatonit veel üheski füüsikalises katses täheldet ega teoreetiliselt välja rehkendet. Füüsikud ei tea, millest elektron koosneb. Välistada muidugi ei saa, et tal koostisosad on ja mulle isiklikult see mõte vägagi meeldib. URi mul kahjuks pole, loen praegu midagi muud :)

v.l., 2004-12-20 23:47:56

lisaks:
It seems to me your trying to validate the "predictions'' made in the book Urantia I assume since you left the links to the site on your posts.
Here’s some facts,
The ultimaton has never been proved to exist at all. If you think that it is the same thing as a nuetrino, show me some science that says there are 100 of them in an electron.

The descriptions of the suns energy output are essentually correct, and were well known to scientists by 1955.

The description I gave of the Urantia book was from the link you gave.

Let’s see tech, you said ,
‘'I am not sure which should be considered a stronger catalyst for ` self-examination `, your lack of ` spirituality ` or your inability to assimilate that everything I have contributed to this ` topic `` so far, has been a ` direct-hit ` in terms of ` remaining on topic `, you set your own priorities my friend ...

So much for the high road my friend.

I dont have issues with my spirituality tech, Im not here posting quotations from a book that supposedly materialized out of thin air in the 30’s,
what you have posted is your attempts to validate or propagate your beliefs in Urantia, I was just pointing that out.

If you truly were remaining on topic, you wouldve posted ‘’astounding FACTS for FUN'’, which the book Urantia is full of, besides alot of fantasy and religion. Why not post some of those facts?

http://www.astronomy.com/asy/community/forum/post.asp?method=ReplyQuote&REPLY_ID=77095&TOPIC_ID=9643&FORUM_ID=20&S_ID=1

Hele, 2004-12-21 01:54:46

Iseenesest on see päris hea idee, et kõik elementaarosakesed koosnevad ühtainsat liiki fundamentaalsetest koostisosadest. Paraku tegelevad praegu selliste mudelitega suhteliselt vähesed füüsikud, see idee on elementaarosakeste füüsika peavoolust tugevalt eemal ja sel teemal on raske artikleid avaldada. Ligi 20 aastat olen sellele ideele “pöialt hoidnud” ja hoian ka praegu, rehkendamiseni pole kahjuks jõudnud... elu tahab elamist.

Ent neutriinodest ja muustki on selles v.l. 23:30 lingitud tekstis küll väga vale pilt antud. See tekst on ere näide nn. “kvantmüstikast”, st. teadusenäolisest tekstist, mille eesmärk on hoopis mingi usu levitamine. Selle jutu on kirjutanud inimene, kes teab füüsikast pisut enam kui keskmine kodanik, kuid täidab lünki oma teadmistes fantaasiaga ja uskumustega. Kas ta petab sellega ainult teisi või ka ennast, jäägu tema südametunnistusele. Kõik järgnevad näited on igatahes vigased:

Neutrinos have been virtually undetectable except for the infinitesimal gravitational force they exert on atoms;

Because the energy of a neutrino is so small and the margin of error in measurement so great, various approaches to measuring this mass have proven inconclusive

possible presence of a heavy neutrino with a calculated mass of 17 kilo-electron-volts (keV).

i> the hypothetical electron neutrino </i>

“ten modified forms” of the electron assembly

Neutriinosid detekteeritakse edukalt, selle aluseks on nende osalemine nõrgas vastastikmõjus, mis on gravitatsioonilisest palju tugevam. Põrkudes aines asuva elektroniga annab neutriino elektronile oma energia. Elektron hakkab selle tulemusena kiiresti liikuma. Aines kiiresti liikuv elektron kiirgab valgust, mida registreerides saamegi teada neutriino “külaskäigust”. Neutriinod pole mingid hüpoteetilised osakesed, vaid reaalsetes katsetes paljukordselt täheldatud reaalsed objektid. Neutriinod tekivad näiteks tähtedes (termotuumareaktsioonides ja supernoovade plahvatustes) ja radioaktiivsel lagunemisel. Nende vaatlemise teeb raskeks mitte energia vähesus, vaid neutriino mitteosalemine tugevas ja elektromagnetilises vastastikmõjus. Seetõttu on tõenäosus neutriinot “kinni püüda” väga väike, ta lihtsalt lendab kõigest läbi peaaegu valguse kiirusega. Neutriino jaoks on maakera palju läbipaistvam kui aknaklaas valguse jaoks. Kuid kuna neutriinosid liigub ruumis ringi väga palju, on neid siiski võimalik arvestataval hulgal registreerida. Aparaadid kosmosest tulevate neutriinode “nägemiseks” (nn. neutriinoteleskoobid) on suured, keerukad ja kallid, ent praktikas täiesti kasutusel ja annavad konkreetseid tulemusi.

17 keV neutriinot peetakse praegu eksituseks ja 10st elektroni modifikatsioonist ei tea füüsikud midagi.

Nii süüdimatu häma ülesriputamine on mulle üllatuseks, arvestades füüsikaharidusega inimeste hulka internetis ja tõese info kättesaadavust. Info puhul soovitan alati tähelepanu pöörata info allikale ja füüsikat õppida füüsikutelt. Mida tahtagi saidilt, mille pealeht algab nii:

Buy science fiction books and movies. Buy horror books and movies. Buy fantasy books and movies. Download desktop wallpaper. Post messages. Post links. Play games.
Greetings. You’ve found the best alien maintained sci-fi, fantasy and horror site in the universe. You can help us to continue providing the art, links, message board, games and news at no charge to you by buying what you want right here - your search is finally over. We have what you want. We’ve got horror and cult movies to scare you; great sci-fi, horror and fantasy books to keep you up all night;

Stiilne, kas pole. Sellistest kohtadest leitavat “teadust” ei tasu usaldada. Meedia teadusuudistega on lugu veidi parem, ent juhtub sinnagi igasugust. Ehk mäletatakse veel Delfi vaimusünnitist “lapik kosmos”, mis sai alguse tõlkeveast (flat space e. tasane ruum). Teadusasutuste ja ülikoolide veebisaidid, populaarteaduslik ja teaduslik kirjandus on head teadusinfo allikad.

Eriline pärl viidatud tekstist:
Otherwise, unassociated ultimatons respond only to the circular gravity pull of Paradise;

Tõenäoliselt lõpetab selle koha peal suur osa füüsikuid lugemise ja klassifitseerib teksti üheselt jamaks. Tunnistan, et minagi ei suutnud naeru pidada. Ehkki lõplikku tõde ei tea ju keegi ja minetea, ehk tõesti sisaldab see tekst inimlikest nõrkustest tugevalt moonutatud ilmutuslikku tõde. Ent kahtlen sügavalt, kas leidub füüsikut, kes seda hüpoteetilist tõeterakest sellest kummalisest segust eraldama hakkaks.

Elementaarosakeste kohta soovitan lugeda hoopis raamatut “Universumi mikromaailm”:

http://mustu.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?14731

tola, 2004-12-21 09:12:40

Hele: Iseenesest on see päris hea idee, et kõik elementaarosakesed koosnevad ühtainsat liiki fundamentaalsetest koostisosadest.

... üht ainsast liiki osakestest?
... ja veel fundamentaalsetest????
Kõik elementaarosakesed koosnevad omakorda väiksematest osakestest, need veelgi väiksematest...
Üks mis ei lase inimesel mõista Looja määratlematust ja igavikulisust ongi püüe kõike üheselt määratleda. See determineeritus on omane küll materiaalsusele, aga kui me soovime Loojat mõista, siis tuleks siiski meis kinnistunud tõdedest loobuda...
Luuka 14:33 Nõnda ka igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla mu jünger.
Ent nende maiste tõdede, millest hiljem küll loobuda tuleb, omandamine on ikkagi oluline, sest...

Harri Kingo, 2004-12-21 10:32:59

UR ei tegele sellega, et pakuks meile teadmisi materiaalse maailma kohta, mis on inimkonna poolt veel avastamata. Põhimõte on formuleeritud umbes selliselt, et ühelegi planetaarsele tsivilisatsioonile ei tohi anda selliseid teadmisi, mida nad pole ise ära teeninud – ise avastanud. See viiks arengu tagasi, mitte edasi ja oleks lausa ohtlik. Teatavad teaduslikud faktid on aga UR-s sellised, mis olid 1955 a., kui UR ilmus, vaid oletuse või hüpoteesi tasemel ja seda väga kitsas teadusringkonnas. Selliseid om,as ajas puhtalt oletuslikke teadustõdesid on UR-s palju. Huvitav märkida, UR esitab kõhklematult ja kartmatult selliseid omas ajas veel kontrollimata oletusi ja ideid kindla tõe pähe, mis raamatu ilmumise ajal olid vaid pelgad oletused, ja mis alles aastakümnete möödudes tõepoolest ka tõeks osutusid. On UR-s ka teadustõdesid, mille kohta me midagi öelda ei oska – see puudutab näiteks ka elektroni sisemist struktuuri. Ja on väga palju sellist, mida me oma teadusliku ja üldisemalt - teadvusliku arengutaseme tõttu kontrollida ei saagi.

Ühe näitena meenub, et 1955 aastal oli mandrite triivi hüpotees vaid kellegi teadlase oletus, mida ta mingis erialases ajakirjas oletamisi mainis. UR räägib mandrite triivist, kuid teadusmaailmas sai see faktilise aktsepteeritud tõe väärtuse alles aastakümneid hiljem, kui selle tõe kindlakstegemisse kaasati vaatlused satelliitidelt. Kui pidada UR-t inimese loomeks, siis oleks selle inimestest kokkukirjutajatel ju puhas rumalus tuua UR-s ära tõed, mis on omas ajas teadusele vaid oletuste tasemel – kogu tekst oleks koheselt ebausutav, kui mingi selline hüpotees, mis UR-s on faktina kirjeldatud, vääraks osutuks. Tõsi ka see, et UR-s on ka selliseid väiteid, mis on vastuolus meie tänaste teadmistega. Ja on ka mõned arvulised vead, näiteks Päikese pinnatemperatuuri osas. Nende väga väheste vigade esinemise kohta UR teadustõdesid puudutavates osades on olemas omad oletused, kuid see oleks juba teine teema.

Rääkides veel teadusest ja UR-st tuleb öelda, et UR kasutab teatavate teaduslikult kinnitust leidnud tõsiasjade kohta teisi väljendeid, kui inimkond. Tõepoolest – UR koostajatel oli ilmselt võimatu 1955.a. ette arvata, millise sõnaühendiga mingi teaduslik fakt, fenomen või tõde maailmas tulevikus levima hakkab. Kui meie ütleme “must auk”, siis UR kasutab väljendit “tume massiivne keha” või “tumedad ruumisaared”. Tolle “ultimatoniga” sama häda – see on UR termin, võimalik, et “ultimaton” on juba avastatud, aga tähistatud sõnaga “neutriino”, “kvark”, “string” või veel teisiti...? Kui saame teada elektroni struktuuri, eks siis näis, kas oleme selle “ultimatoni” juba avastanud või on see veel avastamata.

UR, rääkides elementaarosakeste maailmast, ei edasta teaduslikke tõdesid ka päris sel kombel, kuidas meie teaduslikud või pop-teaduslikud artiklid seda teha tavatsevad. Faktid antakse mitte valemite või definitsioonide läbi, vaid pigem piltlike võrdluste abil, jutustavalt. Kui soovitakse viidata millegi kvantitatiivsetele omadustele, siis ei pakuta tavaliselt mitte arvväärtusi, vaid tuuakse analoogia. Näiteks – mälu järgi - kirjeldatakse elementaarosakeste tihedust mingis struktuuriüksuses (või oli see kosmilises ruumis üldisemalt?) kusagil sellise võrdluse abil, et “Osakeste tihedus on sama suur, kui et Maakera suuruses ruumis tiirleksid 12 apelsini”.

Mis aga oluline märkida – UR rõhutab korduvalt, et sellised teadustõed ei ole ilmutuslikud tõed. Andes edasi meile teaduslikke faktitõdesid, annavad UR koostajad meile vaid teatavad materiaalse olemise faktid, mida on vajalikud, et UR filosoofia ei oleks puhas loogika. Filosoofia on materiaalse ja vaimse kohta teatava süntees inimteadvuses, intellektis – seepärast tuleb igale filosoofiale anda ka teatav materiaalne vorm, raam, toetuspind, alus, et filosoofia ei muutuks puhtaks ja täiesti abstraktseks loogikaks, millel inimesega on vähe, mida peale hakata. Ja vaid sedavõrd, et UR ulatuslikul filosoofial oleks see materiaalne alus olemas, UR-s ka teadusfaktidest räägitakse.

Vt. http://www.ubfellowship.org/index_science.htm

Harri Kingo, 2004-12-21 10:43:02

Nende “ultimatonide” kohta konkreetsemalt:

http://www.ubfellowship.org/archive/readers/doc814.htm

***