Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

Harri Kingo, Tola, 2004-12-18 12:34:32

Eelmine kommentaar minult oli siiski Tola’le, keda stiili järgi arvasin DiaTheoks.

Harri Kingo, Tola, 2004-12-18 12:43:34

Kui sellel MINA-l oleks loogika olemas siis ta ehk taipaks mida tähendab kaheks pooluseks heaks ja halvaks, targaks ja rumalaks, jagamine ja et üks ei saa eksisteerida teiseta ja et juba jagatud pooluste vahele jääb pinge senikauaks kuni need pooled pole taas ühinenud ja tasakaaluolekut ehk nirvaanat saavutanud.
———————————

Selle su mõtte peale soovitasingi sulle Nagarjuna loogikat. Kuid see on päris raske lugemine, sepärast otsi netist budistliku loogika kohta veidi üldistavamat ja selgitavamat lugemist ja sa veendud tasapisi, et su budismile pealesunnitud duaalse aristotelesliku loogika jäik skeem pole budismile üldse omane.

Kordan: minu Minal pole sellega midagi pistmist, et budism oma loogikaga maailma teisiti käsitleb kui sina oma duaalse loogikaga. Ning et budisttlik mõtlemistraditsioon on hoopis erinev Õhtumaisest, ka sellel pole minu Minaga midagi pistmist.

Kui soovid diskurteerida, ole vähemalt viisakas. Sellised ad hominem ründed pole asjakohased.

v.l., 2004-12-18 13:01:38

'budismis pole seda Hindavat Absoluuti'

Selliseks hindavaks Absoluudiks budismis võiks pidada Tõde.

DiaTheo, 2004-12-18 13:22:48

Kingo, sul pole mitte ainult kommenteerijad ja loogikad sassis, vaid isegi kronoloogiaga on sul raskusi. Kui sa just tulevikku ennetama pole suuteline.

Nagarjuna loogikast räkisid sa DiaTheole, mille peale vastas Tola muuhulgas ka sinu poolt tsiteeritud lõiguga.

Sina võtad aga kätte ja keerad koos budismi ja inimestega ka ajavektori pahupidi /12:43/.

Kui sa nüüd ehk juba enesekorrektuuridega tegelema hakkad, mine loe siis ühe soojaga ka eestpoolt üle, kuidas need lood meil jumala ja paratamatusega tegelikult olid.

Oehhhhhhhhh!!

DiaTheo, 2004-12-18 13:38:47

Kui kusagiul “Unibersumi lõpus” mingi protsess toimub, siis pole seal mingit “Absoluutset Hindajat” juures, kuid see ei tähenda, et sel protsessil poleks oma kindlat tagajärge.

Õigus, Kingo! Pole seal mingit nelja interaktsiooni tegutsemas, asjad lihtsalt toimuvad, niisama.

Niisama, nagu pole ka Paradiisiväravas mingit Peetrust passimas ega tensoreid patukoormat kaalumas - saabunud hinged teavad ise, kas lennata Pradiisitaevasse või kukkuda Põrgukaevu:-)

Elik, kaugemal eespooltooduga otsi kokku traageldades - kuni inimese vaimukujutelmad vaid kolmnurkseid kujundeid suudavad visioneerida, pole tal tõepoolest nende kujundite pindalate arvutamiseks integraalarvutusest miskit teada vaja.

DiaTheo, 2004-12-18 13:42:09

Selline küsimus tekkis: kui inimene on oma elus selline ... amfiibne olevus olnud - poolenisti budist ja poolenisti kristlane, kumb siis surmahetkel peale jääb, Jehoova otsus või karmaseadusest tulenev järeldus?

Harri Kingo, v.l., 2004-12-18 14:21:21

v.l., 2004-12-18 13:01:38
‘budismis pole seda Hindavat Absoluuti’
Selliseks hindavaks Absoluudiks budismis võiks pidada Tõde.

Kui budismis oleks olemas selline asi nagu mingi Absoluutne Tõde - jah, võiks pidada.

Nudist tegeleb täpselt vastupidisega
kui selle Tõe otsimisega.

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-18 14:31:02

DiaTheo, 2004-12-18 13:42:09
Selline küsimus tekkis: kui inimene on oma elus selline ... amfiibne olevus olnud - poolenisti budist ja poolenisti kristlane, kumb siis surmahetkel peale jääb, Jehoova otsus või karmaseadusest tulenev järeldus?

“Poolenisti...”

Ära hinda asju, mida sa ei te - mida, kuipalju ja millistes seostes minus on.

Sa tead väga hästi mu religioosseid eelistusi ja kuuluvust - see ka on vastus.

Kas sa näiteks Uku Masinguist ka räägid: “kui inimene on oma elus selline ... amfiibne olevus olnud...”?

Su pakutud “Jehoova otsus” ja “karmaseadusest tulenev järeldus” - kasutan neid termineid, sest see on “sinu keel” - välista teineteist. Eespool kirjutasi, kuidas halastav Jumal on alati kõrgemal kui õiglane Jumal. Teisisõnu - Jumalik halastus domineerib tema õigluse üle.

Nagu perekonnaski - isa pole vaid absoluutne mehhaaniline õigluse kehastus, vaid rohkem siiski armastav vanem, ja tema armastus leevendab tema õiglusest tulenevaid otsuseid.

Sellest oli juba eespool.

Harri Kingo, v.l., 2004-12-18 14:32:26

Budist tegeleb täpselt vastupidisega kui selle Tõe otsimisega.

(Näpukas oli)

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-18 14:34:37

Väsinuna oma näpukatest:

Su pakutud “Jehoova otsus” ja “karmaseadusest tulenev järeldus” - kasutan neid termineid, sest see on “sinu keel” - ei välista teineteist.

Eespool kirjutasi, kuidas halastav Jumal on alati kõrgemal kui õiglane Jumal. Teisisõnu - Jumala halastus domineerib Jumala õigluse üle.

Nagu perekonnaski - isa pole vaid absoluutne mehhaaniline õigluse kehastus, vaid rohkem siiski armastav vanem, ja tema armastus leevendab tema õiglusest tulenevaid otsuseid.

Sellest oli juba eespool.

Jõmmerläägamöögaüü, 2004-12-18 15:00:10

Te kipute siin üksteisest kõvasti mööda rääkima. Budismi põhieesmärgiks on igasuguse Absoluudi ja Tõe asemel hoopis elupäevade muretu õhtusse veeretamine. Et võimalikult vähe midagi asjalikku teha ning võimalikult targutada, kas endamisi (nagu kohalikud) või teistega (nagu meie).
Täiesti eraldi tuleb aga vaadata selle olesklemise ehk mõtiskluse-targutuse sisu.

Vastuse või kommi selle osa - SA EI TEA BUDISMIST SITTAGI - võite vabalt ära jätta. Kellegi teise jaoks.

DiaTheo, 2004-12-18 16:22:11

Kingo:
Budist tegeleb täpselt vastupidisega kui selle Tõe otsimisega.

Ole ometi tähelepanelikum teiste teksti suhtes, Kingo. Ei räägi v.l. mingist “Tõe otsimisest” budismi või hinduismiga seoses!

Siin oled aga ennast ise kõrge mätta otsa upitanud, ilma minu abita:

“Poolenisti...”

Ära hinda asju, mida sa ei te - mida, kuipalju ja millistes seostes minus on.

Küsimus oli puhtalt teoreetiline, polnud plaaniski sind ja sinu ilmavaateid hinnata. (Kui oleksin hinnanud, poleks ma sellise tulemuseni jõudnud)

Küsimus oli Suurtest Tõdedest ja sellest, kuidas nad samaaegselt sama mateeriat vastuoluliselt, aga Tõeselt, ikkagi käsitleda suudavad.

Sinu vastus on, eelnevatele konstateeringutele toetudes, muidugi lihtne - suudavad, ja Kogu Lugu.

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-18 16:41:49

Lihtasmalt sulle, sest sa ukerdad oma mõistuse katakombides, ega saa sealt välja: budismi jaoks mingit TÕDE POLE OLEMAS.

Mooz, 2004-12-18 16:55:23

Kui Buddhale oleks keegi tark öelnud “sa ei tea budismist midagi”...siis oleks ta ilmselt naeratades vastanud, et ei teagi. Või lihtsalt vaikides naeratanud.

Ka kõrvalseisjatel oleks suu kõrvuni olnud.

kitse hing, 2004-12-18 17:58:23

Harri:TÕDE POLE OLEMAS

Vaevalt et on mõnda nii rumalat budisti või ka nudisti, kes su väitega nõustub.

heureka, 2004-12-18 19:49:06

_Nudist tegeleb täpselt vastupidisega
kui selle Tõe otsimisega._

Hämmastavalt filosoofiline leid.
Nudist elik oma alastuses jumalikku loodut täielises eheduses demonstreeriv inimene näitab kaheldamatult Tõde kogu tema alastuses.
Miski pole kaetud ega varjule jäänud.
Nõus.

Harri Kingo, Mooz, 2004-12-18 20:17:17

Vastuseks su 16:55:23

Vana budistlik pärimusmüüt räägib, et Gautama Buddha jõudnud kord paika, mille nimi oli “Kaarnatipp” ja istunud õpetama. Tema ümber kogunenud tema õpilased ja seitsme maailma olendid kuulama prajna paramitat, kõigist kõrgeimale tõusvat tarkust.

Kui Valgustunu nii õpetanud, jõudnud sinna üks kõrge Brahmaraja. Kummardunud sügavalt Õnnistatu ees, libistanud ta Buddha pihku kuldse lootose, paludes Valgustunut jutlustada dharmat, head Seadust. Siis kummardunud kõik õpilased, isegi taevaste pühadki, ettepoole, kuulmaks hoolega võrratuid tarkusesõnu.

Kuid Buddha vaikinud. Ta vaadanud üksisilmi, sügava rahuga peos olevat lille. Hetked kadusid ja äkitselt vana, auväärne õpilane Mahakasjapa muianud leebelt: tema oli saladust mõistnud.

Buddha pöördunud Mahakasjapa poole ja lausunud:

“Mul on imeline mõte nirvaanast, nägemus õigest Seadusest. Ainult sina oled seda mõistnud ja sulle annan ma nüüd dharma kogu aarde. Ole valgustunud, ka sina!”

Samal hetkel selgunud ka Mahakasjapale zen – vahetu tõe mõistmine, mis on siirdunud põlvest põlve ühelt õpetajalt teisele, katkematult tänase päevani.

Harri Kingo, Mooz, 2004-12-18 20:24:29

kitse hing, 2004-12-18 17:58:23

Harri:TÕDE POLE OLEMAS

Vaevalt et on mõnda nii rumalat budisti või ka nudisti, kes su väitega nõustub.

Et mingit Tõde pole olemas, seda ei ütle mina vaid ikka budism. Miks ma pean su nii hooletuid või isegi tahtlikke vigu parandama?

Kuid eks leia ÜKS budist, kes sulle vestaks sellest budismi filosoofilisest või teaalsest - ei saanudki aru - Absoluudist, mis-kes kõike ära hindab ja meie surma järgselt meie “kõva valuuta” - nn “hea karma” - meie tagataskus üle loeb.
————————————-
DiaTheo, sa kindlasti solvud, kuid ma palun sul veelkord budismi alustega tutvust teha ja mitte budismi omast peast siin välja mõteölda.

v.l., 2004-12-18 20:57:16

"BUDISMIS ON MEIL suhteline tõde ja absoluutne tõde. Absoluutse tõe vaatekohast os see, mida me oma tavaelus tunneme ja kogeme, pettekujutlus. ... Järelikult on algse tõe otsing eluliselt tähtis."
Kaks tõde.
Matheuw e. Bunson. XIV Dalai-Laama tarkuseõpetused, lk. 47

Harri Kingo, v.l., 2004-12-18 21:21:27

Kahe tõe kontseptsioon - inimliku ja jumaliku - on tõesti levinud, kuid enamasti teistes India religionides. Mingi tõde pole budisti jaoks lõplik või absoluutne, sest nirvaana on “sealpoolt” igasuguseid tõdesid.

***