Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

tase, 2004-12-17 01:10:49

_Kusagilt maalt on see lihtsalt reeglistik, mida oleks soovitav teada ennem võõrasse keskonda astumist(et mitte osutuda amoraalseks:))_

Hindikarjas tuleb hundi moodi uluda, võõras kirikus.... jne.

Lilleke, tase, 2004-12-17 01:14:32

Aga tulebki ju..

tola, Harri Kingo, 2004-12-17 08:43:02

Kui kapseldutakse oma pisikesse kesta ja ollakse veendunud, et kui miski MIND kõrvetab, siis ongi see loomult paha, unustades ära asjaolu, et see paha aitab meil näiteks iga päev kartuleid pehmeks keeta ja on õigel kasutamisel igati abiks, siis pole mul mõtet sellesse kesta akent sokutada.

Matemaatilistest tehetest pole enne mõtet edasi vestelda, kui sa pole siin selgitanud, milline osa sellest tehtest 2+3=5 on halb, milline hea.

Küll aga sooviks sult täpsustust sellele: ebamoraalsus ja ebaeetilisus olid seda 10 aastat tagasi ja on ka 10 aasta pärast samad

Nimelt sajand tagasi tänapäevastes rannarõivastes randa minnes oleks see kindlalt ebamoraalseks ja ebaeetiliseks tunnistatud. Kas sulle ei tundu, et ka eetika ja moraal muutuvad ajas vastavalt inimkonna arengule? Või puudub sinu arvates see areng siin maal üleüldse?

v.l., 2004-12-17 09:15:31

Karma and Destiny
From The Bhagavad Gita
___________________________________

From The Bhagavad Gita
Translations by Swami Shivananda
The Divine Life Society, Rishikesh

As the blazing fire reduces fuel to ashes, O Arjuna,
so does the fire of knowledge reduce all actions to ashes.
-Gita, Ch. 4, Verse 37.

Verily, there is no purifier in this world like knowledge.
-Gita, Ch.4, Verse 38.

Whatever you do, whatever you eat, whatever you
offer in sacrifice, whatever you give, whatever you
practice as austerity, O Arjuna, do it as an offering
unto Me.
-Gita, Ch.9, Verse 27.

Thus shall you be freed from the bonds of actions
yielding good and evil fruits; with the mind steadfast
in the Yoga of renunciation, and liberated, you shall
come unto Me.
-Gita, Ch. 9, Verse 28.

v.l., 2004-12-17 09:24:11

Karma and Destiny
Sri Ramana Maharshi
Edited by David Godman

Preamble
By David Godman

The theory of Karma is common to many oriental religions. In its most popular form it states that there is a universal accounting system in which each individual must experience the consequences of all his actions (Karmas); good actions bring good results and bad actions inevitably result in suffering to the one who does them. The theory also states that the consequences of actions (also known as Karmas) need not necessarily be experienced in the present life, they can be carried over into future lives. Because of this, several sub-divisions of Karma have been postulated. The following classification, which was used by Sri Ramana Maharshi, is common to many Hindu schools of thought.

Sanchita Karma. The store of Karmic debts accumulated from previous births.

Prarabdha Karma. That part of one’s Sanchita Karma which must be worked out in the present life. Because the law of Karma implies determinism in human activities, Prarabdha is often translated as destiny.

Agami Karma. New Karma accumulated in the present lifetime which is carried forward into future lives.

v.l., 2004-12-17 11:02:16

Komentaarides on juttu olnud ka dharmast.
What is Dharma?

What is Dharma? Dharma is so called, because it holds: Dharma alone holds the people, etc. The word Dharma is derived from the root DHR- to hold- and its etymological meaning is ‘that which holds’ this world, or the people of the world, or the whole creation from the microcosm to the macrocosm. It is the eternal Divine Law of the Lord. The entire creation is held together and sustained by the All-powerful Law of God. Practice of Dharma, therefore, means recognition of this Law and abidance by it.

That which brings well-being to man is Dharma. Dharma supports this world. The people are upheld by Dharma. That which accrues preservation of beings is Dharma. Dharma leads to eternal happiness and immortality.

That which is Dharma is verily the Truth. Therefore, whosoever speaks the truth is said to speak Dharma, and whosoever speaks Dharma is said to speak the truth. One and the same thing becomes both.

Dharma includes all external deeds, as well as thoughts and other mental practices which tend to elevate the character of a man. Dharma comes from the Divine and leads you to the Divine.

Definition of Dharma

No language is perfect. There is no proper equivalent word in English for the Sanskrit term Dharma. It is very difficult to define Dharma.

Dharma is generally defined as ‘righteousness’ or ‘duty’. Dharma is the principle of righteousness. It is the principle of holiness. It is also the principle of unity. Bhishma says in his instructions to Yudhishthira that whatever creates conflict is Adharma, and whatever puts an end to conflict and brings about unity and harmony is Dharma. Anything that helps to unite all and develop pure divine love and universal brotherhood, is Dharma. Anything that creates discord, split and disharmony and foments hatred, is Adharma.

v.l., 2004-12-17 11:05:28

Veel dharmast:
Kinds of Dharma

Dharma can be classified under two heads:

Samanya or the general, universal Dharma

Visesha or the specific, personal Dharma

1.Contentment, 2.forgiveness, 3.self-restraint, 4.non-stealing, 5.purity, 6.control of senses, 7.discrimination between right and wrong, as also between the real and the unreal, 8. spiritual knowledge, 9.truthfulness and 10.absence of anger come under the general or universal Dharma.

The rules of the castes and orders of life are specific Dharmas. These are the tenfold characteristics of Dharma according to Manu.

Dharma assumes various kinds: Sanatana Dharma (Eternal Law), Samanya Dharma (general duty), Visesha Dharma (special duty), Varnashrama Dharma (duties of caste and Order), Svadharma (one’s own duty), Yuga Dharma (duty of the age or period in history), Kula Dharma ((duty of family), Manava Dharma (duty of man), Purusha Dharma (duty of male), Stri Dharma (duty of female), Raja Dharma (duty of king), Praja Dharma (duty of subjects), Pravritti Dharma (duty in worldly life) and Nivritti Dharma (duty in spiritual life).

DiaTheo, 2004-12-17 11:37:48

Kui natukenegi süveneda v.l. poolt toodud tekstidesse, peaks ometi igale vilusoofile valgustuma (aga näe, mõnele kohe mitte ei “valgustu”:-)), miks ja kuidas budismis avalduvad transtsendents, absoluutne hinnang tegudele ja selle kaudu ka Absoluut.

Ilma nendeta poleks ei võimalik ega mõtetki rääkida budismist kui religioonist. Rahvatarkust “Igaüks on oma õnne sepp” me ju ometi ei kvalifitseeri religioonitõdemuste hulka! Või?

Harri Kingo, 2004-12-17 15:16:54

töllmokk, 2004-12-16 14:16:03
Kõik on suhteline, mis tugineb inimese hinnagutele või tunnetele. Eriti avara kõikumisega on HEA ja KURI. Selle üle vaidlemine on tühi ajaraisk.

See on kõige elulisem, kõige üldisem, aga ka meie kõigi kõige tavaelulisem ja olulisem temaatika üldse.

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-17 15:26:17

Budismis ei ole seda Absoluuti, nagu arvad.

Ilmselt on sul vaja budismi kindlasti kuidagi religioonide alla paigutada, ja sulle tundub, et kui seal pole Absoluuti, siis budism nagu polegi religioon.

Budism ON religioon ja seal EI OLE Absoluuti.

Kui sina aga oskad sellist mõtet: “Budismis on Absoluut olemas”, kuidagi enese vaimsele arengule kasulikult ja hüveliselt kasutada - kes keelab!

Igasugused kategoorilised väited on budismile üldiselt üpris võõrad - selline väidete ja sõnatõdede tasand püütakse hppos ületada ja jätta. See tasand on vaid vahend, mitte aga Tõde või tõeline tegelikkus ise. Kes OSKAB oma vahendit kasutada, sel on selest ka abi. Kes ei oska... sellel on, nagu on.

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-17 15:54:46

Korrektsemalt:

Igasugused kategoorilised väited on budismile üldiselt üpris võõrad - selline väidete ja sõnatõdede tasand püütakse hoopis ületada ja jätta. See tasand on vaid vahend, mitte aga Tõde või tõeline tegelikkus ise. Kes OSKAB oma vahendit kasutada, sel on sellest ka abi. Kes ei oska... sellel on, nagu on.

Nii on budismis, aga tegelikult ka kristluses. Loeb, mida inimene oskab oma tõdedega peale hakata, kuidas ja mille/kelle HEAKS ja HÜVEKS neid kasutab.

Kõike on võimalik kasutada Hea teostamiseks, kuid kõike saab oskamatu ka halvaks kasutada... Ja seegi tõdemus teeb vahe vahele heale ja halvale, mis pole vaid subjektiivsed mõisted - st. subjekti oma tahte kohaselt olemasolevad.

DiaTheo, 2004-12-17 18:58:28

Kes küll seletaks Kingole ära, et ta ise siinsamas just nimelt hinnangulisusest ja absoluudist räägib ... ja nagu lõik enne seda lugeda, ka budismiga seoses:

Ja seegi tõdemus teeb vahe vahele heale ja halvale, mis pole vaid subjektiivsed mõisted

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-17 19:39:56

Kui sul enesel puudub maaimavaateline selge positsioon ja kui sa ei tea midagi ei budismist, ei kristlusest, on sinuga raske mingit arukat dialoogi neist asjust siin arendada. Su varasemad väited on olnud mõlemas vallas ... küllalt “ootamatud”, kuid sa pole neid isegi põhjendanud või avanud.

Mis asi on nüüd see “hinnanguline absoluut”, on mulle taas mõistetamatu. Nagu on mõistetamatud “Absoluut budismis” ja su väide, et “Jumal kristluses pole paratamatus”.

Harri Kingo, 2004-12-17 20:01:01

LP kirjutab:

Maa peal läbi ärkava inimese, ilmnedes immanentsis. Inimese ja maailma “jumalikustudes” (see on ka Aurobindo mudel) ilmneb sansaara lõpuks nirvaanana - ja “koopast” põgeneda polegi vaja - koobas osutub Paradiisiaiaks.

Ja ma olen temaga sama meelt, kui kirjutan:

“Inimene ja inimlik sureb Jumalas sedavõrd, kuidas Jumal ja jumalik ärkab inimeses”.

DiaTheo, 2004-12-17 22:54:56

Sa paistad uskuvat-teadvat, Kingo, et täisnurkse, võrdsete kaatetitega kolmnurga pindala on 18 kui kaatetite pikkuseks on 6. Aga sa lähed lausa pöördesse, kui keegi väidab end teadvat, millest selline vastus tuleneb - integraal xdx-st on xruut/2.

Sa paistad mõistvat, et budismis on olemas hea ja halb karma ja taassünd, aga sa ei mõista, mida peab must kast nende vahel sisaldama, selleks, et sisestatud andmetest just selline vastus saadaks, nagu budism välja pakub.

Päris selle kera alguses tõin ma tsitaadi, mis kinnitas, et ma pole siin maailmas üksi, kes asjadest minumoodi aru saab. Jäi sul seegi mõistmata, paha tsitaat olla.

Nüüd tõi v.l. ridamisi budismialaseid üldteadmisi rikastavat lugemist. Ka see libises sinust lihtsalt niisama üle. Siis viitasin ma sinu enda seisukohtadele-sõnadele, mis minu kirjutatut toetasid - ka sellest ei lugenud sa muud välja, kui et mina ei teadvat millestki (no budismist ja kristlusest konkreetsemalt) miskit. Peale selle suskasid mulle suhu mõtted-väljendid, mida mina eritanud pole.

Proovin viimast korda. Toon v.l. tekstidest välja mõned laused, mis sind ennast nats korrigeerima peaksid panema. Aga ära muretse, ma ei heietagi ülemäära suuri lootusi ka selle oma ettevõtmise suhtes:

In its most popular form it states that there is a universal accounting system ...

The theory also states that the consequences of actions (also known as Karmas) need not necessarily be experienced in the present life, they can be carried over into future lives.

Agami Karma. New Karma accumulated in the present lifetime which is carried forward into future lives.

Ümberseletatult tähendavad need seda, et inimese tänastele toimingutele tuleb anda teatud hinnang, selleks, et täiesti erinevaid tegevusi kuidagigi liita, kumuleerida saaks. Selge on ka see, et mina ei saa olla omade tegude hindaja, niisama, nagu sina ei saa hinnata sinu tegusid ja Ustimenko omasid.

Veelgi enam - mina ei saa olla hindajaks ka sinu tegudele ja vice versa - ülemaailmne, kõikehaarav kaklus oleks möödapääsmatu.

Järelikult peab hinnanguid andma keski-miski muu, eksimatu, absoluut, millega kõik teised tegijad suhtestuvad, esialgu nimetame ta mustaks kastiks.

Kristuses oli selleks mustaks kastiks vanasti küllaltki täpselt determineeritud habemega vanaätt pilvepiiril. Vastavalt sellele, kuidas inimene järjest kaugemale pilvepiiri taha kiikama ulatas, determineeritus hägustus, tänaseks on ta sel määral ähmastunud-hägustunud, et igaüks võib teda vabalt milleks tahes pidada. Vaid üksikud piiblisse kinnijäänud jahuvad veel imaginaarsest isahahmost, Isast.

Budismis pole seda musta kasti ilmutatud kujul kunagi päriselt lahti seletatudki. Kord nii, kord naa, aga implitsiitsena osaleb ta mängus igal juhul, ta ON olemas, ta PEAB olemas olema, et meetod loogiliselt sulguks! Andmeid ju sisestatakse tehtud tegude ja elatud elude näol järjepanu ja erialgoritmi kohaselt töödeldud tulemusi väljastatakse. Absoluutse eksimatusega, seejuures.

Ja see ongi budismi kui religiooni iva. Seejuures olen ma teadlik, et budismil on, erinevalt kristlusest, ka mittereligioosne roll mängida. Aga siis ei räägita jätkukarmast ja olevuste taassündidest karmajadade kandjatena.

heureka, 2004-12-17 23:05:54

Mina olen filosoofilise vaimulaadiga inimene ja minus tekib pidevalt allüüre, paralleele, rääkimata diskursustest, arhetüüpidest ja paradigmadest.
Ootamatult aga tabas mind sundmõte, lausa idee fix, miks ikkagi on meie (ikka meie!) uue triidi nimeks VIA.
Pakun, et see on mõeldud vananevate meesisendite vaimse erksuse tõstmise vahendina.
Vaid delikaatsusest on peenetundeline austet omanik kui tõeline daam jätnud ära GRA-lõpu.

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-18 03:28:47

“Ümberseletatult tähendavad need seda, et inimese tänastele toimingutele tuleb anda teatud hinnang, selleks, et täiesti erinevaid tegevusi kuidagigi liita, kumuleerida saaks. Selge on ka see, et mina ei saa olla omade tegude hindaja, niisama, nagu sina ei saa hinnata sinu tegusid ja Ustimenko omasid.
Veelgi enam - mina ei saa olla hindajaks ka sinu tegudele ja vice versa - ülemaailmne, kõikehaarav kaklus oleks möödapääsmatu.
Järelikult peab hinnanguid andma keski-miski muu, eksimatu, absoluut, millega kõik teised tegijad suhtestuvad, esialgu nimetame ta mustaks kastiks.”

Budismis pole seda musta kasti ilmutatud kujul kunagi päriselt lahti seletatudki. Kord nii, kord naa, aga implitsiitsena osaleb ta mängus igal juhul, ta ON olemas, ta PEAB olemas olema, et meetod loogiliselt sulguks! Andmeid ju sisestatakse tehtud tegude ja elatud elude näol järjepanu ja erialgoritmi kohaselt töödeldud tulemusi väljastatakse. Absoluutse eksimatusega, seejuures.
Ja see ongi budismi kui religiooni iva. Seejuures olen ma teadlik, et budismil on, erinevalt kristlusest, ka mittereligioosne roll mängida. Aga siis ei räägita jätkukarmast ja olevuste taassündidest karmajadade kandjatena.”

—————————
Kui kusagiul “Unibersumi lõpus” mingi protsess toimub, siis pole seal mingit “Absoluutset Hindajat” juures, kuid see ei tähenda, et sel protsessil poleks oma kindlat tagajärge.

Täpselt sama ka inimesega – tema tegudel on tagajärg ja selleks pole vaja budismi kohaselt mingit ”Absoluutset Hindajat". Et tegude ja tagajärgede ahel kestaks, pole vaja seda ahelat ei selle üksikutes faasides ega tervikuna hinnata.

Pole mingit hindajat budismis olemas. Jäta see mõttetus lõpuks.

Tutvu Nagarjuna loogikaga, vabaned ehk piinlemisest selle budistliku Absoluudi käest. Loe ka teemantsuutrast – leiad NETI otsingu abil eestikeelsena - ja sa vabanes sellistest mõtetest oma katkises meeles.

Et sa ei tea ei budismi, et kristlust - kui teaksid, oleks juba ammu olnud lugeda. Ise aga neid siin välja mõtelda ja siis “vaielda” - on’s ikka vaja?

tola, 2004-12-18 08:37:38

Harri Kingo: Tutvu Nagarjuna loogikaga, vabaned ehk piinlemisest...
Et sa ei tea ei budismi...

Kogu maailm ilusasti pisikeses, kindlate paksude seintega kestas. Selle peremees on mINA, kes siis otsustab, et kuum vesi on paha, sest ta kõrvetab kätt ja kõik teised on lollid ega tea mitte midagi sest teised ei saagi targad olla, sest kuidas saaks siis see mINA kõikidest targeim olla, kui leiduks veel mõni keda tuleks targaks tunnistada. Loogikast loomulikult mitte jälgegi. Kui sellel mINA-l oleks loogika olemas siis ta ehk taipaks mida tähendab kaheks pooluseks heaks ja halvaks, targaks ja rumalaks, jagamine ja et üks ei saa eksisteerida teiseta ja et juba jagatud pooluste vahele jääb pinge senikauaks kuni need pooled pole taas ühinenud ja tasakaaluolekut ehk nirvaanat saavutanud. Pinged on need mis hingele haiget teevad ja tasakaaluolekut sunnivad otsima, Karma on nende tasakaalustamata pingete kogum reaalajas. Tasakaalustamata pinged kaovad karmast vastavalt nende “lunastamisele” ehk tasakaalustamisele...
Aga olgu, ütleks siis ka ühe “suurmehe” sõnadega, et töö ootab ja et täna ärge mind siit otsige. Libada võite, aga kes siis selline tola ikka tahaks olla....
;)))

v.l., 2004-12-18 11:26:32

DiaTheo, 2004-12-17 22:54:56

Need tekstid on hinduismist (aga selle pinnalt tulid budism ja enamus teisi suuri religioone)

http://www.hinduism.co.za/

Harri Kingo, DiaTheo, 2004-12-18 12:33:24

Et viitasin mõnele autorile ja tekstile, mis-kes võiksid sulle kasuks olla siin budismiga tegelemisel, see ei anna veel põhjust sulle minu Minaga siin tegeleda ja minu suhtes mõnitav olla.

Jäägem viisakateks.

Lihtsalt budismis pole seda Hindavat Absoluuti, kes-mis kõike hindaks. See on vaid sinu peas. Karma budismi kohaselt on isikuta ja isiksusetu põhjuslikkus, toimumiste ja tegude järgnevus, nagu tunned seda oma koolifüüsikast materiaalses maailmas, kuid sama vääramatult toimiv kõigil isiksuse tasanditel, mitte vaid materiaalsel, nagu meie seda silmaga näha ja käega katsuda võime. Karma on ülildine printsiip, mis toimib sansaaras ja pole kedagi kusagil, kes oleks mingi Absoluutne Hindaja.

***