Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

UR lugeja, 2004-12-08 15:19:21

"priit kelder, 2004-12-08 12:11:20

UR lugejale

Tore, tore...Uus panus budoloogiasse sinu poolt, seekord nõukaaegsetest ateismiraamatuist vist ammutet. Mis ajast see Buddha sul absoluut on? Ta polegi ju kontseptualiseeritav ega defineeritav enam. Pigem kannavad absoluudikoormust välja moksha, dharma, tao, valgustatus jmt. Jumalakesed kogu hinduismimaailma panteonis pole aga seesugused ristiusu karmid vanad, vaid nad alluvad ju samuti EA postuleeritud (ja mittetõestatud) ümbersünniikkele.
Ent suuresti: SANSAARA=NIRVAANA"

Priit, omaarust ma lisasin tillukese märkuse asjale juurde, mida sa ilmselt ei märganud - absoluut budismis on olemas, kuid on veidi teistuguse mõtestatusega kui Õhtumaine Jumal ja on budistide poolt käsitletav peamiselt praktilisena. Absoluudi väljendajateks - kui soovid - kehastajateks - on nii budad kui bodhisattvad.

Olgu sulle aga teadmiseks, et oma vahetu Õpetaja on õpilasele budismis veelgi tähtsam kui kõik need absoluutsed mõisted ja kõrged vaimsed isikud, prints Gautama kaasaarvatult.

Budismile ei saa siiski läheneda päris traditsioonilise Õhtumaise meetriga, Priit. Ja nõukogude aja ateismiõpikutest leiadsa täpselt vastupidist minu kirjutatule - mine ja veendu.

Polügrafist, 2004-12-08 15:31:38

Ja mida siis mina lugesin täna Matthew E. Bunsoni raamatust “XIV dalai-laama tarkuseõpetused”?

BUDISM ON ATEISTLIK selles mõttes, et siin ei tunnistata Loojajumalat; vastupidi, budism esitab eneseloomise väljavaate, nii et igaühe enda teod loovad tema eluolukorrad. Seetõttu on öeldud, et budism pole religioon, vaid meeleteadus.

Vaimne panus sotsiaalsesse arengusse

Magnus, 2004-12-08 15:43:36

Vabandan tehniliste viperuste pärast.

proov, 2004-12-08 16:27:41

proov

korras, 2004-12-08 16:28:06

korras

priit kelder, 2004-12-08 16:34:39

Nojah, vastuseks nii mõnelegi täna õhtupoolsele

Tõsi ta on, et algne budism tundub ropult ateistlikuna; ta ei vaja jumalikku pobinat ega tatsumist ainuüksi inimesest johtuva kannatuste rajale segama.
Bodhisatvad ei ole absoluudid. Neil ju suur puudus - teiste inimeste-kannatajate aitamise iha.
Vahetu õpetaja ületähtsustamine on narr. Millega see tähtsam on mantrast? Või karmastki?

Lilleke, 2004-12-08 16:39:13

Meil sai mööda aasta, õnnetusest kus downtown'is varises kookku maja...
Selles majas oli ESL klaass... Enamus inimestest pääsesid ehmatusega kuid surma sai noormees, kes päästis ühe väikse poisi elu..

*Muidugi töötab ‘põhjus-tagajärg’ reegel-sul on valik, kas jooksed majast välja või pöördud ja kaitsed oma kehaga väikest poissi.
*Muidugi on saatus olemas-hukkunud noormes ei võinud ju teada ja arvestada sellise õnnetusega.Ta ju nagu oligi ‘oma õnne sepp’...mõtles tulevikule tuli teise riiki keelt õppima...kõik ikka ju selleks, et oma ‘õnne sepistada’....ja mis sellest tuli:(..
*Kuidas sa ei ole kurb, sellisest õnnetusest kuuldes(veel hullem...olles selles ise osaline)? Kuidas saab olla kaastunne ilma kurbuseta? Kas pole hävitavam kui inimene pole võimeline olema kurb, tundma kaasa?

(Peaks vist nime vahetama:)? Lilleke-Miksike)

UR lugeja, 2004-12-08 17:30:24

Priit, budismi kohta on väga raske midagi konkreetset ja üldistavat üheselt öelda. On see filosoofia, meeleteadus, religioon, ateism või veel midagi – see oleneb määratleja aktsentide asetusest.

Ise olen budismi ja selle kontseptsioone nimetanud terminiga “praktiline filosoofia”, ja see tähendaks alati praktika esmasust võrreldes teoretiseerimiste ja kontseptsioonidega... kuigi – õpetamine võib alata vabalt ka neistsamadest kontseptsioonidest ja budismi kohaselt on ka õpetamine ja mõtlus-meditatsioon praktika...

Ka liigitan budismi vaieldamatult religioonide hulka, mis sest, et seal ainujumalat kui sellist pole, pole Loojatki – budism tegeleb siiski vaimse, ja mitte intellektuaalse või materiaalse ideali saavutamisega ja see vaimsele ideaalile orienteeritus on üks oluline religiooni eristamise kriteerium mistahest filosoofiast, moraalist, poliitdoktriinist või teadusteooriast. Kas see vaimne ideaal on esitatud mingi metafüüsilise absoluudi, isiku või seisundi läbi – pole nii oluline.

Pole sugugi imeks panna, kui Tiibeti ühes orus elav Õpetaja õpetab ühte õpetust, naaberkurus elav Õpetaja aga pea vastupidist... kuid mõlema õpilased saavutavad sellesama - valgustumise. Seepärast budistid ise selliste targutamistega suurt aega ei veeda. Kui nad sellega siiski tegelevad, siis on see vaadeldav kui vahendite annetamine reaalseks vabanemiseks või sõnaline praktika – kordan taas siinkohal oma mõtet vahendist kui sellest, mis väärtust OMAB ja ideaalist kui sellest, mis see väärtus ON.

Teine raskus budismi käsitlemisel seisneb selles, et oleneb palju, kas seda käsitletakse n.ö. “väljast” või “seest”. Kui “väljast”, siis jäävad budismi õpetuste määratlemised sageli väga pealiskaudseks, formaalseteks ja selle reaalset sisu miteavavateks, mis juhtub sageli, kui budismi üritatakse mingitesse läänele omastesse mallidesse suruda. Kui aga “seest”, siis osutub pilt totaalselt teistsuguseks – kohati lausa määratlematuks kellegi “välise” jaoks. Näitena tuletan meelde zeni, mis oma paradoksaalsusega võib nn. “kaine ja loogilise” õhtumaalase täieliku meeleheiteni viia...

Parim, mida siin teha saame on mitte polemiseerida eri õpetuslike suundade üle, vaid jagada oma teadmisi, olemata väga omavahel vastamisi selliste tühiasjade pärast nagu üks või teine õpetus, filosoofiline doktriin või arusaam.

Loe netist Temantsuutrat ja sa veendud, kui võimatu on seda teksti lääne mõttes üldse kuhugi ja millekski liigitada... Või mantra, mandala, koan... – läänes puudub neile otsene vaste ja analoog üldse.

priit kelder, 2004-12-08 18:04:55

UR lugejale

(1) Miks huvitud budismist? kas Ur ei rahulda?
(2) Ei budismi ega millegi muu taolise kohta sobi ‘midagi konkreetselt öelda’ - see oleks nõmedus. Parem jätta ütlemata.
(3) Ma ei saa nõustuda su kergekäelise klassifitseerimisega - et ‘religioossuse määrab ära vaimse ideaaliga tegelemine’. Kuskohast võtad sa säärase liigituse? Kas kabemängust ei õhku vaimse ideaaliga ‘tegelemsit’ I(oi, mis paha sõna see tegelemine!)
(4) Valgustumist EI SAA ÕPETADA, nii kuis tarkustki. Parim, mis õpetaja võib anda, on teadmised ühest või teisest, või ka mitteverbaalne tunnetus. Ent see pole õpetatav.
(5) Olen seda meelt, et pole vajadust püüelda iga hinna eest toppida idamaiseid nähtusi ja ideoloogiaid ilmitngimata mõne -ismi alla; nad ei mahu sinna. Mõtet pole ka innukail klassifitseerimisponnistusil - tarbetu. Las asjad ja õpetused olla, nii nagu sinu poolt kergekäeliselt õhku lenntutad zen'i näidegi. (Siin, õigemini Delfis on ennemgi labastatud seda tumedat ollust). Ei saa hõlmata hõlmamatut - Kozma Prutkov on sulle ju tuttav?
Aga tore on ikkagi sinuga vestelda - “õpime tasahaaval”. (J. Stalin)

UR lugeja, 2004-12-08 18:39:38

Vastan:

1. Olen vaimsetele radadele just läbi ida - taoismi, budismi ja hinduismi jõudnud ja see on lihtsalt mu teekond olnud - eks sullegi ole armas su lapsepõlv. Nii mullegi minu vaimne lapsepõlv. Lisaks, olen veendunud, et läänel on idast väga paljut õppida.

2. Nojah...

3. Kabe on siiski intellektuaalne, mitte vaimne tegevus, ja kabes puudub vaimne ideaal. Ka tamkas ja podkidnois pole ma vaimse ideaali olemasolu või määratlemist märganud...

4. Kas ma tõesti olen öelnud, et valgustumist õpetatakse? Kuid ega see ka vale pole. Siiski, on olemas selline mitteõpetamise viis nagu “budameele üleandmine Õpetajalt õpilasele” ja see on taas midagi, millele on raske analoogi Õhtumailt leida. See pole sedavõrd valgustumise õpetamine kui õpilase valgustumisele reaalne viimine algse puhta budameele ülekandmise teel, mis toob kaasa õpilase vabanemise.

5. Budistid ise ei tunne terminit “budism”. On Dharma. Kuid eks me ole harjunud siinmail oma kõnepruugiga. Tean minagi, mida ütleb Lao Zi - “Nimetav nimi on püsitu nimi...” ja see on väga budistlikult öeldud. Ometi - siin on meie vahendeiks vaid kirjapandud sõnad. Poleks vaja neist aga maailma kokku panema hakata... sõna on vaid vahend _ see OMAB väärtust, kuid EI OLE ise väärtus. Kellu omab väärtust maja ehitamiseks, kuid pole ise väärtus majana - elamisväärtust omab siiski maja, mitte kellu, millega see ehitati.

Möödaläinu, 2004-12-08 19:09:48

terve öö taplesid kaks meest taamal
aga hommikuks valitses vaikus

ja järgmisel ööl sirasid tähed põhjatuist sügavusist
ilma et ükski pilveräbal
neid varjutand oleks

Möödaläinu, 2004-12-08 19:11:06

Ehk on see vaikus
sügava mõistmise märk

Möödaläinu, 2004-12-08 19:16:16

või rauges jõud võitlejail
et kosuda ja jätkata
järgmisel ööl
silmamatagi
pilvitut taevast koidu aegu

kui Sinagi oled Säravmeelne
siis osta jõulukink
Viru ostukeskusest

selsamal hetkel valgustud

Möödaläinu, 2004-12-08 19:19:32

tänagem oma teadmatust
et võime siin vestelda
sest kui valgustume
on juba hilja

Möödaläinu, 2004-12-08 19:22:42

eile kohtusin Buddhaga
palus saata teile
terviseid

oleks ta vaid teand
millest ilma jääb

Möödaläinu, 2004-12-08 19:24:44

kui siin
selles salajases vaikuses
on mõni buda
andku endast
märkamatult märku

Möödaläinu, 2004-12-08 19:29:32

kuid ärgu tehku seda
rohmakalt
sest muidu kõik kaob
nagu liblika tahtmatu tiivajälg
veel

Maailm on nii õrn

Möödaläinu, 2004-12-08 19:33:33

maailm on nii õrn

õrnem kui armsama langetatud laud

õrnem kui lapsekäed kaela ümber

õrnem kui kuupeegeldus veel

õrnem kui...

õrnem kui armastus

õrnem kui õrnuse looja

Möödaläinu, 2004-12-08 19:35:26

kui vaikuses vaikib
hääletu hääl

on oodata tormi

Möödaläinu, 2004-12-08 19:38:20

kui tuleb torm
murrab maailm
mürinal sisse

ja me saame tagasi võime
välja minna vaikuse vanglast

ja enne tormi on
tormihoiatus

***