Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

Andrus, 2004-12-14 14:36:28

olgu pange edasi mehed. ma ei viitsi. Ma ei tea mida kristlased ütlevad.

PL, EA, 2004-12-14 14:37:19

Kust võtad, et pühakud ei ole rõõmsad? Pühakute näod kiirgavad rõõmust ja rahust! Ka siis kui nad siia ilma tulevad. Nutavad nad siis, kui näevad sinu ja kõikide olendite kannatusi siin ilmas.

See ei tähenda, et nad ei rõõmustaks, kui näevad rõõmsaid ja õnnelikke olendeid. Mis tunne sul oleks, kui sa oleksid valudes, aga pühak su kõrval naeraks rõõmsalt ega osutaks kaastunnet?

Ja pea meeles, pühakud tulevad siia mitte rõõmsate ja õnnelike pärast, vaid just vaeste, haigete ja kurbade inimeste pärast.

PL: Jah: “Ega terved arsti vaja” - paned nagu Piiblist.

Võibolla sina oled rõõmust hullunud, kuid ära unusta, et väga paljud tunnevad valu, haigust, viha ja kurbust. Mida nad tunneksid, kui näeksid Peetrit endi keskel naeru lagistamas?

PL: Võibolla oled kuulnud OSHO lugu “kolmest naervast budast” - kes käisid külast külasse, naerdes turuplatsidel, kuni kogu küla naerust kõveras maas püherdas. Arvata võib, et sh ka kõik “valu, haigust, viha ja kurbust” tundvad. See võis toimuda pikalt.

Ometigi oled esitanud esmased argumendid, millest saaks edasi minna. Ütle, kas pühakud nutavad koos õnnetutega - kui nad ei naera - ja kaua nad peavad seda tegema?

Kes meist ei tahaks õnnetuolekust kärutada otse olematusse - nagu seda - teokalt - teevadki uimastitarbijad, endatapjad jt. Kuid see olematus, mida jutlustab religioon, on kättesaadav vaid pärast ühe sügavama rõõmu ja õndsuse astmete läbimist. Selgub naljakas vastuolu: budism (ka kristlus) lähtub oma eesmärkide sõnastamisel inimeksistentsi nö madalamast kaarest, kus õppimine tõesti toimub läbi kannatuse, tsükli nö esimesest kolmandikust. Mul ei jää muud üle, kui näha selles ideoloogilist (poliitilist) tagamõtet: KOGU elu ongi kannatus - leppige sellega. Või siis lahkuge - nirvaanasse. Unustatakse millegipärast, et juba ammu ENNE nirvaanat saavutab inimene sellise tingimatu olemise, mis mitte kuidagi ei ajenda teda enam siit lahkuma. Vastupidi - nüüd elu alles algab! Nüüd Jumal alles alustabki tõelist olemist täieliku inimesena (nagu kristlus seda tabavalt, ise asja metafüüsikat taipamata, on Jeesuses sätestanud).

Mis arvad?

PL, Hele, 2004-12-14 14:39:52

Kas Peetri oma kundalini siis juba Viimse poole suundus ilma Peetrit ära ootamatta PL: Mina küll ei kavatse siit kuskile lahkuda või magab teine lihtsalt talveund, sabaots suus?

PL: Su sõnades on malbet hämarust... Aga kundalinit võiks uurida küll - kohe siin, ühiselt.

subkontinentaalne tõlge, 2004-12-14 14:40:09

Toomas:Igaühe saatus on Jeesus Kristuse ihu süüa ja verd juua. Mõned tunnevad oma saatuse ära.

Headele on moksha Jeesus Kristuse ihu süüa ja verd juua.

Mõnede karma lubab oma dharma ära tunda.

Padre Alfonso, 2004-12-14 14:41:50

Igaühe saatus on Jeesus Kristuse ihu süüa ja verd juua. Mõned tunnevad oma saatuse ära.

Vaat siin ütlen mina kategooriliselt: EI OLE NII!

Kannibalism kuulub samamoodi nagu kristluski inimkonna lapsepõlvehaiguste hulka, millest oleks aeg juba välja kasvada.

Ühelt poolt saan ma aru, et inimesele on loomuomane isikliku kogemuse venitamine kogu universumit hõlmavaks seaduspäraks, teiselt poolt oleks narr lapsustele noogutades takka kiita.

PL, HK, 2004-12-14 14:42:41

Kui inimeses on õndsus ja ta on püha, siis valitsevad temas rahu ja selgus, tasakaal ja teadlikkus ja seda olenemata sellest, kas ta toitub prügikasti juures või luksusrestoranis, millesse ta riietatud on ja mida üldse oma elus teeb. Ta on väljunud meie argikäsitluste raamest ja sellisega kohtudes oleme paratamatult hämmingus ning oma argiarusaamadega veidi nõutud – ja meil pole, mida sellisele õndsale tema pühaduses õpetada. Küll oleks meil temalt õppida...

PL: Täitsa ilus. Kaunis ja sügav.

andrus, 2004-12-14 14:44:47

Karm ja karm. Kas pole need mitte 1 ja seesama.

Iga usk usub et teab põhjuslikke seoseid. Mõni ime et budalsedki. Taandada see aga mingiks sisetundeks mis justkui viitaks et nii ongi. Mida paremat on see osadusetundest karismaatikutel.

Kas EA on budistlik karm karismaatik? Või mida värkki?

andrus, 2004-12-14 14:46:01

Elik oma vastusega näitas EA just seda mida ma väitsin et kriteeriume pole. On vaid mingi subjektiivne hämu a la hea tunne.

MOTT

EA, 2004-12-14 14:46:12

Andrus
“Budismis on need väga pikad, nii pikad et juhtmete omatakistus ei luba vastutusel teise otsa välja jõudagi vaid see hajub ära tänu juhtmete pikkusele.

Nii et pikad juhtmed härrased budalased. Muud pole viga miskit.”

***

Kui haamriga vastu näppu lööd, siis tunned, kui lühikesed juhtmed sul on :)

Sul jäigi vastamata, kuidas sa siis hindad tagajärge? Mis kriteeriumi järgi? Haamer, nael, sõrm! Kui pikad on juhtmed?

Vasta palun ausalt, Andrus :)

PL, Padre A., 2004-12-14 14:48:13

Mida jama?

Võta vastu minu siiras kaastunne, et selle jalgrattad ise pead leiutama. Nii jääb budaks saamine pikalt venima, ja Sa oled sunnitud muudkui “kannatama” ja “kannatama”. Minu bodhisattvalik kaastunne - veelkord. Nutan koos Sinuga Su hädades, vend.

PL, Dia Theo, 2004-12-14 14:54:15

Budismis polevat absoluuti. Aga kristluses on? Kristluse jumal, Jumal, on oma olemuses sama udune, nagu budismi Absoluut. Mis asi see krisluse Jumal on? Kus ta pesitseb?

PL: Metafoor ei pesitse kuskil mujal kui vaid meie kujutluses.

Jumal on lihtsalt kirjanduslik kujund, poeteem. Sümboliga viidatakse siin tasandile, mida tegelikult veel ei taibata. Vähemalt pole mingeid märke sellest. Aga annab võimaluse pajatada tähtsa näoga tarka juttu. Mis on sama, kui kirjeldada seebimulli, nagu oleks see raudkuul.

Padre Alfonso, 2004-12-14 14:56:51

Kust võtad, et pühakud ei ole rõõmsad? Pühakute näod kiirgavad rõõmust ja rahust! Ka siis kui nad siia ilma tulevad. Nutavad nad siis, kui näevad sinu ja kõikide olendite kannatusi siin ilmas.

Petsike, püüa nüüd nina raamatutest välja tõsta ja väike reaalsuskontroll teha.

Näed sa enda ümber mõnd pühakut? Ei.
Võin sulle täie kindlusega väita, et ka peeglist ei vaata sulle mitte pühak vastu.

Sestap soovitan loobuda kaljukindlatest väidetest selle kohta, mida pühakud ja jumalad mõtlevad, teevad või tahavad.

Tola, 2004-12-14 14:58:44

PL: Nutan koos Sinuga Su hädades...

Aitaks siis see midagi...
Selline hala pidurdab juba kaht inimest.
Üht kes vaevleb hädades ja teist kes kaasa halab.

Õigem oleks kas aidata või rahulikult edasi liikuda.
Aga abi saab osutada ainult sellele kes teab seda vajavat.

EA, 2004-12-14 14:59:00

Andrus
“Elik oma vastusega näitas EA just seda mida ma väitsin et kriteeriume pole. On vaid mingi subjektiivne hämu a la hea tunne.”

***

Kuidas sa ikka veel ei aru ei saa? Hinnata ei saa teiste kannatusi, rõõme, vaid sina ise isiklikult tunned selgelt kui valus või hea sul on.

Ei mingit hämu!!!!! Sa tunned väga selgelt, sul on viis meelt olemas.

Teoloogidel on paraku kalduvus tegeleda kirjaga ja hinnata teisi ja nende elu, ka pühakute kannatusi ja tegemisi - ühesõnaga kõige välisega, mis neid isiklikult ei puuduta.

Andrus, keskendu enda seisundile! Kus see hämu on?

andrus, 2004-12-14 14:59:33

Mina ei hinda mingit tagajärge. Ma hindan õpilaste töid ja need on ka viletsavõitu.

Haamer sõrm jaaa. Aga laiemad üldistused kausaalsuse vallas ei kehti.

PL, Priit Kelder, 2004-12-14 15:00:06

Jeesusel ei saanud tema loomu pärast valus olla, kuivõrd teda oletatakse tervikjumala üks hüpostaasidest olevat. Sellisena ei saa ta aga mitte mingisugust tunnet (valu, kaastunnet, armastust või pahameelt jne)tunda, sest nende tundmine rebiks ta alla pühaduse pjedestaalilt, kuhu Pühakiri ja adeptid ta asetanud on.

PL: See, et valgustunud oma kehavalusid ei tunne (ehkki võivad olla puruhaiged) on üldteada. Põhjus ilmselt täielikus mittesamastumises oma kehaga.

andrus, 2004-12-14 15:00:46

Minu seisund EA on stabiilne. Olen küll veel intensiivis aga stabiilne see-eest.

Padre Alfonso, 2004-12-14 15:02:06

Elik oma vastusega näitas EA just seda mida ma väitsin et kriteeriume pole. On vaid mingi subjektiivne hämu a la hea tunne.

MOTT

Eksid.

Hämu on sõnade ritta sättimine, nende uurimine ja hinnangute andmine.

Tunne on ainus täpne kriteerium, mida me usaldada võime.

Padre Alfonso, 2004-12-14 15:07:38

Võta vastu minu siiras kaastunne, et selle jalgrattad ise pead leiutama. Nii jääb budaks saamine pikalt venima, ja Sa oled sunnitud muudkui “kannatama” ja “kannatama”. Minu bodhisattvalik kaastunne - veelkord. Nutan koos Sinuga Su hädades, vend.

Sa PLike, akkad juba veidi segast ajama.

Ega see head tähenda.
Annan nõu:

Pea vahet.
Ära loe kahtlase sisuga raamatuid.
Puhka rohkem.

PL, EA, 2004-12-14 15:11:06

EA: Mingit põgenemist nirvaanasse ei ole. See on TAGASITULEK.

PL: Tagasitulek sansaarasse kui nirvaanasse? Tubli!

EA: Meie oleme hoopis põgenenud nirvaanast!

PL: Jah - me ("Jumal") oleme tõepoolest lahkunud “Jumalast endas” “Jumalasse enda jaoks” ("asjast iseeneses" “asjasse meie jaoks”). Kuid see polnud “põgenemine” , vaid pigem “andumine seiklusele”. Sest miks peaks põgenema nirvaanast, kui sääl nii hää on? Miks mängivad lapsed pimesikku?

EA: See põgenemise mõte tuleb sul sellest, et pead oma seisundit keskseks ja õigeks, ning nirvaanat kusagil seal kaugel olevaks.

PL: Olgem täpsed - jutt seoses nirvaanaga käib varasemas budismis kui väljumisest “uuestisünnirattast”, “taaskehastumisest”. Küpse, nö aru pähe võtnud budismi “nirvaana=sansaara” vastu pole mul loomulikult midagi. Eskapismi põhjustab nende kahe dualism õnnetute inimeste peades.

EA: Nirvaana on siin ja praegu, kuid hoopis meie, siin, oleme põgenenud kusagile kaugele ära.

PL: Miks siis Buddha suure rõõmuga uuesti ei kehastund? Oli ta dualist?

***