Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-08 13:52:55

priit kelder, 2004-12-08 11:36:25
Proovi minna mehe juurde, kelle majja on välk sisse löönud ja maha põletanud. Kelle naine on litsiks kätte läind, pojad kaabakateks pöördunud ning lehmgi soetõppe koolnud...

Mis vahet sel on, mida ütleb see mees, ega tema ütlemine muuda midagi... ammugi põhjus-tagajärg seost.

http://www.zvuki.ru/T/P/22883/mp3stream/7

priit kelder, 2004-12-08 13:53:45

Hea EA

Soovitan sul mõtete-arusaamade selgitamiseks pöörduda mõne nõukaaegse ateismiõpiku poole, kus usu elemendid on kenasti ära reastatud, ka funktsioonid. Kui budism mõnede näitajate osas tundub mahtuvat sinna alla, ei anna see veel alust totaalseks üldistuseks “Oi, on küll!”. ja esialgse budismi olemust peaksid sina ju teadma - seal pole lõhnagi ei jumalatest, ei üleloomulikkusest ega muust sarnasest pahnast. Üksnes eetiline õpetus kannatusist-rahuldamatusist (DUKHHA) tulvil elust ja viisidest, kuis sellest vabaneda. Miks nii kramplik püüd näha budismis seda, mida seal pole olnud? See, et sellele ideoloogiale on aeg külge kleepinud mõned usule sarnanevad kihistused, ei võõpa sda veel usuks. Näivus, kullake.

Vastseliina Toomas, Priit, 2004-12-08 13:58:21

Kus küll sina oled õppinud ja viibinud, et võid oletada inimese saamist jumalaks?

Noh, mina seda ristiusku eriti õppinud tõesti pole, lihtsalt käin võimalikult palju Pühal Missal ja kõik.

Aga seda mäletan küll, kuidas ka mind shokeeris see Täiuslikkusekäsk “Saage Jumalaga sama täiuslikuks!”, kui ma seda esimest korda kuulsin.

Nüüd ütlen lihtsalt VAU! ja lähen täna kella kuueks teist korda Pühale Missale. (Täna on meil Rooma all üks kirikuaasta kümnest Suurpühast - Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Suurpüha.)

EA, 2004-12-08 14:01:20

Kelder

Kas Buddha pole üleloomulik?

Isegi jumalad on üleloomulikud, meile, inimestele.

Vastseliina Toomas, Hodža Nasreddin, 2004-12-08 14:03:23

Jah. See muusikapala sobib hästi NIRVAANA probleemide juurde (et kas nirvaana on olemasolu või puudumine). :))))

EA, Kelder, 2004-12-08 14:06:28

Su sõjardluse teemalise artikli “Haige ühiskond” kohta

Rooma vanasõna:

Kes ei toida oma sõjaväge,
see toidab võõrast väge!

(kui keegi riiki ei kaitse, siis tuleb võõras armee, tapab ja hävitab, ning seda peab ikka toitma, ning see on palju kordi ebameeldivam, kui üldse jääb mõni toitja alles)

Vastseliina Toomas, 2004-12-08 14:11:48

Minu arust küll Buddha puhtalt üleloomulik pole, puhtalt üleloomulik on minu arust nt. nirvaana.
(Samuti nagu pole ma nõus eelneva UR lugeja väitega, nagu Buddha oleks absoluut - ka absoluut on minu arust nirvaana.)

Hele, 2004-12-08 14:11:56

“Igaüks on oma õnne sepp!”

Väga palju sõltub sellest, kuidas seda öelda. Õnnetule inimesele selle teadvustamine ei pruugi olla tänitamine, vaid hoopis julgustamine, uue lootuse andmine, meeldetuletamine, et alati on võimalik oma olukorra parandamiseks midagi ära teha. Nagu üks vene arst väljendus - isegi voodihaige saab valida, kummal küljel lamada ja millest mõelda.

PL, Erik, 2004-12-08 14:19:47

E: Budaliku ja ugriliku mõtlemise sarnasus ja karma mõiste väljendub ühe lausega: kuigi saatus kujuneb siseste ja väliste tegurite koosmõjul, saame seda muuta ainult meie ise.

P: See on ka tänase arengupsühholoogia endastmõistetavus: teadvus kuskilpeale taipab, kuidas kujundada oma saatust õndsuse ja kirkuse suunas.

Nekrassovil on madalaim “riskitsoon”, teadmatusest-kogenematusest tingitud fataalsus. “Ootetsoonis” tekivad valikud, “õnnetsoonis” võime aga juba teadlikult luua oma maailma.

Kõige kergem on ilmselt murda teadmatust (avidya) inimeste informeerimise teel “igavesest psühholoogiast”; vabanemine samastumisest sümpaatiate-antipaatiatega, mis põhjustab ego uuestisündi hetkest hetkesse ja pärast surma, oleks juba järgmine samm, mis võtab rohkem aega.

Aga 2500-aastane budistlik süvapsühholoogia (mis kristluses suuresti perifeeriasse tõrjutud), mille taipamiseni Lääne teadus alles täna jõudmas, vääriks põhjalikumat tutvumist - ka selles kultuuris siin.

PL, V. Toomas, 2004-12-08 14:29:40

Budaliku ja ugriliku mõtlemise sarnasus ja karma mõiste väljendub ühe lausega: kuigi saatus kujuneb siseste ja väliste tegurite koosmõjul, saame seda muuta ainult meie ise.

Selline saatuse mõiste tõlgendus läheb risti vastu selle sõna puhteestikeelse tähendusega:

saatus < saatma
(võrdle peitus < peitma).

Ma ei usu, et ükski sügavam seisukohavõtt mingi abstraktse mõiste puhul võiks minna risti vastuollu vastava sõna keelelise päritoluga (Keele Sisevormiga Humboldti mõttes), minetamata olulisel määral selle tõlgenduse usutavust.

Seda nõuab keeleusk!

P: Väga huvitav. Aga saatma -kuhu, kuidas, miks? Mis mõttes?

Vastseliina Toomas, Peeter, 2004-12-08 14:37:07

Ma arvan, et saatus on vastanduse
“kristlus vs. budism” raames (s.t. suure lihtsustava eelduse alusel, et kristlus ja budism kahekesi justkui “ammendaksid kõik võimalused”) kristlik, mitte budistlik sõna.

Jumal saadab Inimesele saatuse, Inimese ülesanne on talle Jumala poolt saadetud saatus ära tunda ja sellele õigesti reageerida.

PL, 2004-12-08 14:43:08

"Võimalus hinnata inimese edasijõudmist valgustatuse teel on läbi kümne kammitsa, mis on järjestatud ületamise raskuse järgi: (1) usk igavesse personaalsusse; (2) kahtlused; (3) reeglite ja rituaalide külge klammerdumine; (4) sensuaalsed soovid; (5) vastumeelsus ja tülgastus; (6) soov olla osa täiuslikust maailmast; (7) soov olla osa nonformistlikust maailmast; (8) uhkus; (9) rahutus ja (10) ükskõiksus. Theravada traditsioonis saavutab inimene nirvaana ning teda võib nimetada “voolu võitjaks”, kui ta on üle saanud esimesest kolmest takistusest. Temast saab “kord tagasi tulnu”, kui ta on osaliselt ületanud neljanda ja viienda takistuse ning “mitte iial tagasi tulija”, kui ta suudab ületada järjest 1-5 takistused ega vaja enam tagasipöördumist füüsilisse inkarnatsiooni. Arhat või valgustatu on inimene, kes on ületanud kõik kümme takistust."

Bruce W. Scotton

Vastseliina Toomas, 2004-12-08 14:45:23

Budism:
Inimene on jääduse kütkes ja peab omast jõust ja paremate eeskujul proovima pääseda jäädusest saadusse(=nirvaanasse), sest vastasel juhul langeb veel suuremasse jäädusse.

vs.

Kristlus:
Jumal saadab Inimesele saatuse, Inimese ülesanne on talle Jumala poolt saadetud saatus Ära Tunda ja sellele õigesti reageerida.

Vastseliina Toomas, 2004-12-08 14:46:51

Oh kui keeruline on nende kriukadega!
Magnus! Tee ole hea kuidagi lihtsamaks!

PL. V. Toomas, 2004-12-08 14:47:24

Jumal saadab Inimesele saatuse, Inimese ülesanne on talle Jumala poolt saadetud saatus ära tunda ja sellele õigesti reageerida.

P: Väga hea: saatus ka kui kutsumus ("millele Jumal inimest kutsub", kui anne (mida “Jumal inimesele kaasa andnud”) jne.

Ja Jumal on inimesele kaasa andnud ka võimaluse õppida läbi kannatuse - kui kultuur ei õpeta teda aegsasti õppima eeskätt läbi rõõmu.

Igal juhul on saatus sellisena sügavalt positiivne, evlutsioneeriv mõiste.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-08 14:48:04

</b>

Vastseliina Toomas, 2004-12-08 14:50:42

Budism:
Inimene on jääduse kütkes ja peab omast jõust ja paremate eeskujul proovima pääseda jäädusest saadusse(=nirvaanasse), sest vastasel juhul langeb veel suuremasse jäädusse.

vs.

Kristlus:
Jumal saadab Inimesele saatuse, Inimese ülesanne on talle Jumala poolt saadetud saatus Ära Tunda ja sellele õigesti reageerida.

PL, 2004-12-08 14:52:21

Karmat mõjutavaid elemente inimeses:

“Üks tähtsamaid abhidharma koole kirjeldab kaheksat erinevat teadvuse (vinjnana) tüüpi. Esimesed viis on meeltega seotud teadvused – nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine. Kuues, manovinjnana, on intellektuaalne teadvus, mis eristab esimest viit üksteisest ning hindab neid. Seitsmes, manas ehk mõistus, jälgib kujunemise voolu, olemise ja indiviidi kõiksust. Kaheksas, alayavijnana, on universaalne või “laoruumi”-teadvus. Alayavijnana on kõikjale ulatuv mõistuselaadne meedium, mis suudab talletada kogemusi ja nende struktuure, nii et neist võiksid reaalses situatsioonis tõeks saavad kogemused tekkida.

Inimesed koosnevad viiest skandhast ehk agregaadist, mis tulenevad karmast ning mis omakorda karmat tekitavad. Esimene neist on rupa skandha ehk füüsiline olemasolu. Selle alla kuuluvad meeleelundid oma objektide, suhete ja psühholoogiliste tagajärgedega. Teine on vedana skandha ehk tunded: kõik reaktsioonid, mis tekivad inimese sees ja tunnete tagajärjel. Kolmas, samjna skandha, koosneb tajudest, mis aitavad inimesel erinevaid kogemusi üksteisest eristada; selle hulka kuuluvad peegeldav ja intuitiivne taju. Neljas, samskara skandha, on kogum vaimseid moodustusi või inimese iseloom mis tekib tahte tagajärjel. Ning viimane on vijnana skandha ehk teadvus, mis koordineerib nelja eelmist ning kajastab puhta teadvuse potentsiaali.”

EA, 2004-12-08 15:00:12

Toomas

Saatus ei ole kristlik sõna ega mõiste, vaid paganlik, olemas juba Antiik-Kreekas. Kristlus on üldiselt vastandunud antiiksele paganlikule saatuse usule.

Tegelikult on sõna “saatus” puhas eesti sõna, sisuliselt kattub budaliku karma mõistega.

Vastseliina Toomas, 2004-12-08 15:08:18

Saatus on puhas eesti sõna.

Saatuse sõna tähenduse puhul lisandub selle vahetule tähendusele ‘saatus’ selle sõna sügavam keeleline Sisevorm ‘saatmise tulemus’.

Selles mõttes ei sobi sõna “saatus” kasutada budistlikus kontekstis, kuna nii palju, kui mina mõistan, ei fokuseeri budism sellele, kes saatuse saadab/saatis.

***