Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

Vastseliina Toomas, 2004-12-14 02:32:54

Tere kesköist pärastmissat!

Keegi siin tahtis Meie Issanda Jeesus Kristuse verd!

Agapalun!

(Peeter! Peeter! Vaata et jood :))))

Meie Issanda Jeesus Kristuse veri!, 2004-12-14 02:44:02

...
Kristuse veri, Jumala ainusündinud Poja armastusest kingitud -
lunasta meid.
Kristuse veri, Jumala lihakssaanud Sõnast lähtunud -
lunasta meid.
Kristuse veri, uue ja igavese Lepingu pärast valatud -
lunasta meid.
Kristuse veri, Keetsemani aias maad niisutanud - lunasta meid.
Kristuse veri, piitsutamisel voolanud -
lunasta meid.
Kristuse veri, okaskroonihaavadest immitsenud - lunasta meid.
Kristuse veri, ristil ära valatud -
lunasta meid.
Kristuse veri, meie õndsuse lunahind -
lunasta meid.
Kristuse veri, ilma milleta pole andeksandmist - lunasta meid.
Kristuse veri, mis toidab meid pühal Armulaual - lunasta meid.
Kristuse veri, halastuse hoovus -
lunasta meid.
Kristuse veri, kurjade vaimude hukatus - lunasta meid.
Kristuse veri, märtrite vaprus -
lunasta meid.
Kristuse veri, usukannatajate tugevus -
lunasta meid.
Kristuse veri, neitsite vooruslikkus -
lunasta meid.
Kristuse veri, ohusolijate rahustus -
lunasta meid.
Kristuse veri, kannatuste leevendus -
lunasta meid.
Kristuse veri, nutjate lohutus -
lunasta meid.
Kristuse veri, meeleparandajate lootus - lunasta meid.
Kristuse veri, surijate kinnitus -
lunasta meid.
Kristuse veri, meie südamete rahu ja heldimus - lunasta meid.
Kristuse veri, igavese elu tagatis -
lunasta meid.
Kristuse veri, hingede pääste puhastustulest - lunasta meid.
Kristuse veri, väärt kõike kirkust ja au - lunasta meid.
...

Vastseliina Toomas, 2004-12-14 02:45:03

Aamen.

nuhk Albert Birgitta kloostrist, 2004-12-14 07:00:45

Ei saa aru miks te juba olemasolevat ümber jutustate ning seda aina leierdate. Kas teil omi mõtteid polegi?

Harri Kingo, Njah, 2004-12-14 07:38:49

“Njah, HK 12.12 21:02, 2004-12-14 01:23:12
“Sama ka usklikuga - tema kogemust kinnitab tema enda elu.”
Mis on selle eluga toimetuleku kriteeriumiks? Sest muidu võib ka aastaid prügikastides kondavat pidada eluga toime tulevaks. Ja kuidas kinnitab usklase elu tema paremini hakkamasaamist, kui ka mitteusklased elus samamoodi hakkama saavad...”
————————————————————

Eluga toimetuleku kriteeriumiks on oma enese teadvuse sisemiste ja sotsiaalsete välimiste suhete korrasolek, elu korrastatus ja selles tulenev permanentne hüveolu seisund. Buddhagi kohta öeldakse ühe epiteedina: Hüvesläinu.

Et sõnal “õnn” on palju tähendusastmeid, ja osa neist on küllalt madalad, jõudes isegi “elus juhusliku vedamise” tasandile, siis oleks parem ja õigem kasutada siin sellise isiku seesmise oleku kohta sõna “õndsus”. Jätkemgi õnnele selline maine tähendus, mida inimese muutlik argimeel võib kogeda ja mida ta väljendab rõõmuna. Õnn tuleb ja läheb, on muutlik inimese seesmine oli, nagu on muutlikud ka tema tujud, need hüplevad rõõmust ahastuseni.

Siin on jutt muust. Kui sellise isiku õndus on tema seesmist olekut kirjeldav, siis sõna “pühadus” võiks olla sellise isikut “väljast” iseloomustav. Ehk oled näinud inimest, kelle kohta võid teda silmates öelda – “See inimene on püha”. Kui oled, siis seesmiselt ja sulle silmaga nähtamatult on tema seisund õndsuseks nimetatav. Ehk oleks lähim pilt siin Õhtumaal sellisest väliselt pühast ja seesmiselt õndsast isikust last ootav naine – igatahes on sellises naises mõlemat – seesmist õndust ja välist pühadust.

Kui inimeses on õndsus ja ta on püha, siis valitsevad temas rahu ja selgus, tasakaal ja teadlikkus ja seda olenemata sellest, kas ta toitub prügikasti juures või luksusrestoranis, millesse ta riietatud on ja mida üldse oma elus teeb. Ta on väljunud meie argikäsitluste raamest ja sellisega kohtudes oleme paratamatult hämmingus ning oma argiarusaamadega veidi nõutud – ja meil pole, mida sellisele õndsale tema pühaduses õpetada. Küll oleks meil temalt õppida...

Harri Kingo, Njah, PL, 2004-12-14 07:52:32

“Njah, HK 12.12 21:02, 2004-12-14 01:23:12
“Sama ka usklikuga - tema kogemust kinnitab tema enda elu.”
Mis on selle eluga toimetuleku kriteeriumiks? Sest muidu võib ka aastaid prügikastides kondavat pidada eluga toime tulevaks. Ja kuidas kinnitab usklase elu tema paremini hakkamasaamist, kui ka mitteusklased elus samamoodi hakkama saavad...”
————————————————————
Eluga toimetuleku kriteeriumiks on oma enese teadvuse sisemiste ja sotsiaalsete välimiste suhete korrasolek, elu korrastatus ja selles tulenev permanentne hüveolu seisund. Buddhagi kohta öeldakse ühe epiteedina: Hüvesläinu.

Et sõnal “õnn” on palju tähendusastmeid, ja osa neist on küllalt madalad, jõudes isegi “elus juhusliku vedamise” tasandile, siis oleks parem ja õigem kasutada siin sellise isiku seesmise oleku kohta sõna “õndsus”. Jätkemgi õnnele selline maine tähendus, mida inimese muutlik argimeel võib kogeda ja mida ta väljendab rõõmuna. Õnn tuleb ja läheb, on muutlik inimese seesmine oli, nagu on muutlikud ka tema tujud, need hüplevad rõõmust ahastuseni.

Siin on jutt muust. Kui sellise isiku õndus on tema seesmist olekut kirjeldav, siis sõna “pühadus” võiks olla sellise isikut “väljast” iseloomustav. Ehk oled näinud inimest, kelle kohta võid teda silmates öelda – “See inimene on püha”. Kui oled, siis seesmiselt ja sulle silmaga nähtamatult on tema seisund õndsuseks nimetatav. Ehk oleks lähim pilt siin Õhtumaal sellisest väliselt pühast ja seesmiselt õndsast isikust last ootav naine – igatahes on sellises naises mõlemat – seesmist õndust ja välist pühadust.

Kui inimeses on õndsus ja ta on püha, siis valitsevad temas rahu ja selgus, tasakaal ja teadlikkus ja seda olenemata sellest, kas ta toitub prügikasti juures või luksusrestoranis, millesse ta riietatud on ja mida üldse oma elus teeb. Ta on väljunud meie argikäsitluste raamest ja sellisega kohtudes oleme paratamatult hämmingus ning oma argiarusaamadega veidi nõutud – ja meil pole, mida sellisele õndsale tema pühaduses õpetada. Küll oleks meil temalt õppida...

Kui PL küsib, “Miks ei tule bodhisattvad siia tagasi rõõmasl meelel...” siis vastus oleks, et tõsi - nad ei tule siia tagasi rõõmsal meelel ja õnnelikena – nad naasevad siia õndsate ja pühadena, et aidata inimeselgi ületada need rõõmud (ja kannatused), õnned (ja õnneta olemised, õnnetused) - nende materiaalse meele rahutu ja suuresti kaootiline olu..

Harri Kingo, 2004-12-14 07:58:51

Tuli kogemata tekst kaks korda, kuigi - teine variant on veidi pikema “lõpuga”...

Hele, 2004-12-14 08:12:50

PL, 2004-12-14 00:47:14

No on ikka kristlus mõnele (kes on praegu võib arvata et järjekordsel missal) hästi mõjund! Kui ei saaks käega katsuda, ega ei usukski.

Imelime (jumalime)

/kirjutap kahe käega alla

Andrus, 2004-12-14 08:14:19

"Siin näeme põhjus-tagajärje seost tagurpidi keeratuna: kristlased usuvad, et jumalapoeg suri selleks, et nende patud enese peale võtta, kuid budalane näeb vastupidi: inimpattude (kurjuse ja rumaluse) pärast tapeti jumalapoeg. "

On vast salto mortale. Kas 1 välistab teist. Kas kristus on viimane ohver või ohvri lõpp?

Andrus, 2004-12-14 08:17:17

Veelkord saatus on 1 spekulatiivtermin a la kausaalsus, maailmavaade jms. mida inimesed pruugivad endi korrastamiseks. Mida aga empiiriliselt pole võimalik tõestada.

Tõestage saatust EA ae tule välja. Arnold k naroodu. Tõesta meile saatust kui mees oled.

tase, 2004-12-14 08:23:45

_Eluga toimetuleku kriteeriumiks on oma enese teadvuse sisemiste ja sotsiaalsete välimiste suhete korrasolek, elu korrastatus ja selles tulenev permanentne hüveolu seisund._

Kirjeldad vangi elu, kuid vaevalt seda hüveoluks saab nimetada, samas, ega mina su maitset ka ei tea.

Harri Kingo, 2004-12-14 08:33:15

Vabaduse kui vaba tahte olemasolu peame pidama Jumala esmaseks ja ainsaks atribuudiks, mida Talle omistada oskame või saame. Kui kujutleme Jumalat ajalis-ruumisises olekus (ega me teisitu Teda kujutleda suudagi – ajatus ja lõpmatus on meie kogemusevälised reaalsused) ja eeldame puhtfilosoofiliselt tema algset olemist-olematusena teoreetilise MINA OLEN (MO) määratlematul kujul, siis peab see algne puhtalt teoreetiline ja määratlematu olu siiski oma olematuses ja määratlematuses omama endas vaba tahet - võimalust valida võimaluste vahel ja oma võimet oma valikut teostada. Kui rääkida Jumala teoreetilisest jumalaeelsest, enese ilmutamiseelsest tasandist MO ja selle meie jaoks teoreetilise tasandi MO eneseilmutamisest Jumalana – võib ka seda Jumala eneseloome aktiks nimetada - siis ilmneb, et too MO omatav vaba tahe, vabadus, seisnes selles, et ta oli võimeline valima vähemalt kahe võimaluse vahel: kas jääda selleks, kes ta on – MO tasandile, või olla midagi teist ja muud – end ilmutada oma loomeakti läbi.

MO valis oma vaba tahtega eneseilmutuse. Seda oleme paratamatult lausa sunnitud tõdema, sest kui me eeldaksime, et sellise eneseilmutust ei põhjustanud MO oma vaba tahtega – st puudus selle MO kui teoretilise jumala-eelse vaba tahte vabadus ja olemasolu, vaid see oli teatav sundakt, determinism, mis omakorda omas põhjust, siis oleme oma loogikaga ummikus – enne kõikide meile mõeldavate Alguste Algust pidi olema veel mingi sügavam Alguste Algus kui Esmapõhjus.

On lootusetu siin loogika abil üha tagasi rännata üha “algsemate alguste” suunas.

MINA OLEN filosoofiline postulkaat ongi inimese mõttekonstruktsioon tollest ainsast ja põhjustamatust, esmasest, mille esmasuse järk on tark üldse jätta määratlemata. Selles esmaolekus, mida kirjeldan siin MINA OLEN’ina, peab juba olema olemas selle vaba tahe – mis väljendus esmases Jumala enesetegelikustamises, väljendus MO olemises midagi muud, kui see oli. Ja see vaba tahte olemasolu, alg-vabadus kui ainus, mida nimetada same, on omane MINA OLEN tasandile, on olemas tegelikustunud Jumala tasandile ja on Jumala kingitus ka kõigile Temast enesejaotamise - eneseannetamise läbi alguse saanud olendeile. Algbe vbabadus kui vaba tahe ei kao läbi Jumala eneseloome akti ja eneseilmutuses, vaid jääb ansoluutseks jumalikul tasandil, suhteliseks jumalikust alamatel olemistasanditel.

Kui hetkeks oletame, et algses MO eneseilmutuses tegelikustuva Jumalana puudus vabaduse moment, puuduv MO võimalus valikuks, siis kaotab kogu meie filosoofiline ja loogiline mailma- ja elukäsitlus mõtte – on olemas vaid puhas determinism, “eimillestki põhjustatud ansoluutne põhjustatus” (???), mis tühistab kogu hea, õige, ilusa, tõese... üldse kõik. Pole ei vastutust ega kohustusi, sest pole vabadust ennast. Rängim kuritegu ja suurim kurjus oleksid õigustatud selle vääramatu determinismiga. Koos vabaduse esmase aktiga pandi alus ka karmale kui põhjus-tagajärje seostele, kuid algne vabadus on seda karmat alati ületav, on karma enese olemasolu paratamatu eeldus, tingimus, om, kui soovita kar,a isa ja sünnitaja. Mitte determinismi raames ei sünni vaba tahe, vaid esmane vaba tahe sünnitab ja võimaldab ka determinismik – karmal – olemas olla. Kuid vabadus jääb alati esmasemaks ja ülemaks karmast.

Ka inimtasandil ületab tuima, elutu ja mehhaanilise kausalsuse elava inimese tahtevabaduse olemasolu ja selle kasutamine. Tahtevabadus võimaldab ka end eesseisvale ideaalile orienteerida, ja selline orienteeritus tulevasele ideaalile, ning mitte enam elutule mehhaaniline põhjuste ahela tagasivaatav järgimine kuni kasvõi “põhjuste põhjuseni”, on iseenesest juba karmat ületav, vähemasti selleks ületamiseks eelduse ja potentsiaali andev. Eelduse ja potentsiaali tegelikustamine enesena ja ideaalina on taas mitte mehhaanilise karma, vaid subjekti vaba tahte vaba valik.

Kristlase jaoks on see ideaal elav ülim reaalsus. Kui Ta poleks elav, poleks isikuline ja isiksuslik - ta poleks ülim. Mingi “nimeta elutu too” ei omaks sedagi kvaliteeti, mida meie siin oma maises elus ja olus omame - kuis siis ülim!? Ka budisti jaoks on nirvaana elav ülim reaalsus.

tase, 2004-12-14 08:38:42

_On lootusetu siin loogika abil üha tagasi rännata üha “algsemate alguste” suunas._

Ei ole lootusetu, siis tuleb lihtsalt jumal mängust välja jätta.

Samas muidugi hea sinupoolne katse jumala olematust tõestada.

Harri Kingo, 2004-12-14 08:40:13

Sorry näpukate pärast, kuid ei hakka teist korda seda siia paigutama - polnud NII segavad need näpukad... Loodan.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-14 08:46:05

Hele, 2004-12-14 00:43:11
Pole see asi nii lihtne, see oleks nagu nohu ravi giljotiiniga. Ei nad sellest veel vabane, tagasi ´pidid tulema ju kursust kordama.

A kui me oleme kaastundlikud,et laseme Maa tükkideks ja reostame tükid kaa kohe täitsa elamiskõlbmatuks, et isegi Kostariika tarakanid nendel tükkidel elada ei saa, siis pole muud kui:

nash parovoz vperjod letit
v nirvaane ostonovka
inovo net u nas puti
v rukah u nas...

Padre Alfonso, 2004-12-14 09:05:33

Pole see asi nii hull ühti - eks õnngi ole kunst vaid ühtpidi. Teistpidi on ta teadus. Nagu igal asjal, on temalgi subjektiivne ja objektiivne pool. Võid nt teada saada, kuidas saada õnnelikuks.

Mida jama?

priit kelder, 2004-12-14 09:15:52

Njah, on tore, et mängu tood qi, ent veidi ettevaatamatult. Tõsi, kõnepruugis on olemas yangqi ja yinqi, mis aga ei tähenda, et qi ka tegelikkuses jaguneb, nagu väidad. Taiji on asjade-fenomenide-protsesside alge, edenemine ja rüpp. Kuid qi ei ole ji! Selle takistuse taha komistab enamik eesti Hiinahuvilisi.
Jõudu.

Padre Alfonso, 2004-12-14 09:19:45

Ei saa aru miks te juba olemasolevat ümber jutustate ning seda aina leierdate. Kas teil omi mõtteid polegi?

Vaat see on hea küsimus... lisaks sisaldab ka vastust.

Harri Kingo, 2004-12-14 09:19:51

Et jumalik enesekohane enesemääratlus kui MINA OLEN oli juutidele püha, siis olid loomulikult Jeesuse ütlemised algussõnadega “Mina olen...” otseselt seda pühadust rüvetavad.

Jumala enesemääratlus:

“Siis Mooses ütles Jumalale: ”Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: mis Ta nimi on? mis ma siis neile pean vastama?"

Ja Jumal ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma olen!” “ (2. Moosese 3. peatükk).

Jeesuse “pühaduserüvetamine” juutide silmis, üks paljudest:

“Siis rääkis Jeesus jälle neile ning ütles: ”Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!” “ (Johannese ev 8. peatükk).

Seda aga vaid selleks, et näidata, et juba tollal oli inimesel olemas teadmine, kuigi algeline ja ehk lihtne, sellest MINA OLEN tasandist. See olemistasand oli pühastatud juutide jaoks.

Kui vaatleksime endid siin tuevikust, õigemini aga vaimse arengu tulevasest kõrgusest, oleksid ka meie määratlemiskatsed algelised ja lihtsad.

Kuid tõde on see, et mida enam me edeneme oma vaimsel arengulisel teel, seda enam oleme me kogemuslikulkt teadlikud jumalikkuse kohalolust meis endis ja seda vähem on meil vaja mingeid sõnalis-keelelisi abivahendeid nende realsuste tähistamiseks. ja samane on see nii kristlikus kui budistlikus kontekstis ja maailmas - Tõde on ühene ja kehtiv üle kultuuride ja ajastute piiride.

Kaks, kes mõlemad on maasika maitset kgenud, teavad paljast sõnast ”maasikas", millest jutt. Kui aga üks on kogenud maasika maitset, teine aga ei tea sellest midagi - on näitreks eskimolaps, kes teab vaid hülgeliha maitset - pole võimalik seda maasika maitse kogemust mistahes sõnadega talle edasi anda. KOGEMUST.

Olen selle kogemuse esmasuse ja tähtsuse kohta varemalt toonud ka teise, ehk kujundlikuma näite - kogu suguakti kirjeldav kirjandus võib olla inimesel küll läbi loetud ja ära õpitud, kuid kuni ta pole seda akti ise reaalselt kogenud, ei saa teda pidada pädevaks selles, millest ta vaid lugenud on. Piisab siin minuga nõustumiseks, kui meenutate iseennast?

Seda kogemuse ja teadmise vahekorra kohta ning võimatuse kohta anda edasi kogemust kui isiksusele osaks saavat reaalsust teadmise abil. Kuid see pole teadmise põlgamine - teadmine on vaid teejuhatus “maasikavälule” ja maasika maitse reaalsele kogemisele - nagu eelpool budismi kontekstis öeldud: “Sõrm osutamas Teele”.

Padre Alfonso, 2004-12-14 09:31:07

teadmine on vaid teejuhatus “maasikavälule” ja maasika maitse reaalsele kogemisele - nagu eelpool budismi kontekstis öeldud: “Sõrm osutamas Teele”.

Ohjah, isegi õpetatud Kingo on langenud ühe levinud tõlkevea ohvriks.

Algselt kõlas budismi kontekstis öeldu: “Sõrm osutamas Meele Kohta ja Tegemas Ringe”. See on üks algse budismi rituaale, mis märgib Ülimat Valgustumist. See oli algbudistidel sama nagu secret handshake tänapäeva salaseltslastel.

Teisalt võib leida siit ootamatu ja huvitava paralleeli kristlusega, kuna ka pühakute pea kohal
kujutatav nimbus pärineb samast algallikast.

***