Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

DiaTheo, 2004-12-13 23:11:08

EA: “Ära võta isiklikult.”

Ei ma võtnudki, kukkus lihtsalt niimoodi välja. Palun vabandust! Minu jäme viga!

Harri Kingo, PL, 2004-12-13 23:13:51

Tõin sulle tsitaadi pikemast tekstist, kui viitsised märgata.

Sa pekaid vaidlema (kas peaksid?) mitte minu, vaid Yrjö Kallineni, Alan W. Wattsi ja professor Daisetz Teitare Suzukiga Otani budistlikust koolist Kyotos. Ka veel palude teistega, kellega koostöös ja kellele viidates tekst valmis.

PL, 2004-12-13 23:17:08

Inime ei räägi sellest, mida ei tea. Mida teab, sellest räägib, kui palju tahad (kui palju välja kannatad). Pole vaja nägusid teha ega näppe tõsta.

Vanasti üldse osati vähem rääkida, siis tuligi kõiki asju kätega selgeks teha. Noh, umbes nagu täna ahvid - häälitsevad onomatopoeetiliselt ja osutavad teadmata suunas.

DiaTheo, 2004-12-13 23:23:11

Kingo: “???????????????????????????”

Ma ei tea, kas ma kõikidele korraga vastata suudan:-))

Töömesilane ses mõttes, et muudkui rügab teiste heaks ja teiste nimel, isklikku elu ja õnne ja järeltulijaid etc omamata.

Hele, 2004-12-13 23:23:22

PL, Dia Theo, 2004-12-13 23:09:52

Ometigi üks õige kommentaar kogu selle jahu sekka. Siin on virgumise hõngu.

Kes see nüüd eleville läks jahukottide vahel kokaiini ära tundes? A miks siis mitte kohe suure käru peale ja Viimsesse lõppjaama kohale? Jätad magustoiduks?

priit kelder, 2004-12-13 23:23:49

Kena jutuajamine teil siin, oo auväärsed. Ei suuda sekkuda ei kommida. Leidsin vaid ühe katke, mis meenutas mulle kunagisi Harri kirglikke hüüatusi delfis, so armastuse ülimuslikkusest. Sedasama manitses ka Siddhartha Govindale. “maailma seletamine las jääb suurtele mõtlejatele , mullel on kõige tähtsam üksnes suuta seda armastada, mitte põlata ” jne jne.

PL, 2004-12-13 23:26:36

Lugemiskilde Šāntideva “Bodhitšarjāvatārast”

Esmalt on vaja kujustada enese ja teiste samastamist. Õnnes ja kannatustes on kõik võrdsed, seepärast tulebki kõiki kaitsta nagu iseennast.

PL: Ega kujustamine pole tõesti paha, peaasi et kujustama ei jäägi, vaid sellesama kujustatava ikke lõpuks endas endana ära tunned.
...

Ma pean teise kannatused kaotama, sest need on kannatused ja sarnased minu kannatustega! Ma pean teisi toetama, sest nad on olendid ja minuga sarnased.

PL: Njah, võib ju ka nii kaugelt tulema hakata. Tegelt pole nad muidugi “minuga sarnased”, vaid nemad ongi mina. Teadvus projitseerib end mõõda maailma laiali otsekui seeni peale vihma.

Kui minule ja teisele meeldib õnn võrdselt, mis eripära on siis minus, et ihkan õnne ainult endale? Kui minule ja teistele ei meeldi ohud ja kannatused, mis eripära on siis minus, et hoolin ainult endast ja teistest ei hooli?” (VIII, 90-96)

Kui vahetu tundlikkus puudub, eks siis peab - algatuseks - loogiliselt järeldama...

Nagu tulest väljumata ei pääseta põlemisest, nõnda ei pääseta kannatustest enne, kui endast lahti ei öelda. Selleks, et vaigistada oma kannatusi ja teiste kannatusi, kingin ma enese teistele ning suhtun teistesse kui endasse. Mu meel, mõista ometi, et sõltun teistest! Ära mõtle millestki muust kui sellest, kuidas kõigile olendeile head teha!” (VIII, 133-137)

PL: Sõltun...? Küll peab ikka kaugelt pihta hakkama.

Hele, 2004-12-13 23:26:54

PL, 2004-12-13 23:17:08
Inime ei räägi sellest, mida ei tea. Mida teab, sellest räägib, kui palju tahad (kui palju välja kannatad).

Eh, räägiks ometi keegi midagi väljakannatamattut....

DiaTheo, 2004-12-13 23:31:25

FUUUUUUUUUUU!!! Kingo:
“Tigude sexelust ma aga ei tahaks...”

Jutt oli seal ikka hooooooooooooopis muust, aga sina leidsid vaid sexi sealt üles:-((((

PL, Hele, 2004-12-13 23:33:17

Kes see nüüd eleville läks jahukottide vahel kokaiini ära tundes? A miks siis mitte kohe suure käru peale ja Viimsesse lõppjaama kohale? Jätad magustoiduks?

PL: Mul hakkab tekkima kahtlus, et siin on surmtung mängus. Neil sääl ju Freudi pold.

Aga surm on muidugist magustoit selles mõttes, et saab kõiki hõrgutisi jälle otsast alata. Mõelda vaid: uuesti lapsepõlv, uuesti esimene armumine, uuesti esimene sekusaalvahekord, uuesti armastuse avastamine, uuesti enda avastamine, uuesti lapsed, uuesti kutsumus, uuesti... Ehhh, mõistan Nietzschet, kes ületab mäekõrguselt kõik need buda-mudad - mitte haletsema ja kaasa tundma tulla siia, vaid hulluma rõõmust, armastusest, valust, lähedusest, vabadusest (küsige Tooma käest, tema teab)...

Njah, HN 12.12 10:36, 2004-12-13 23:35:25

"Sinu karma oli see, mis sundis sind kraanid lahti keerama ja nad unustama ning seegi võis olla su karma, nis sundis sind need teatud hetkel sulgema."

Kraanid oli vaja lahti keerata, et natuke anumasse seda kraanist lasta. Ent unustamine toimus, kuna tuli vahepeal tähelepanu ühele teelisele jagada, kes möödaminejana teed küsis. Kas ka karma süüdi? Ja kelle oma?

Millele tahtsin viidata on just see, et ka kausaalahelate toime pole nõnda must-valge autokausaalsus, nagu seda karmaõpetus jutlustab.

See on karma, mis viib sind teatud situatsioonidesse ja sunnib neis alateadlikult käituma nii, nagu sa käitud.

Jah, seda küll, et teatud olukorda sattununa ja teatud moel varasemast elukogemusest vormituna, on Su käitumine suht ühene sõltuvalt just selle olukorra ja Sinu ego struktuuri koosmõjust.

Ent kui pead karmat omamoodi elukäigu sünonüümina, siis pole see sünnist surmani sugugi ühtainsat “isevalitud saatuse” rööpapaari mööda veeremine.

Karmaahel tekkis siis kui sa sündisid. Ja kogu su elu viis sind kraani lahtiunustamiseni.

Nagu näitasin siinsamas, polnud minu senine elukäik sugugi ainumõjur. Kogu elu jooksul toimub vastasmõju välise maailmaga, kus kausaalahelad nii sisenevad kui ka väljuvad Sinust. Juba see kausaalsusvõrk ise on väga keeruline eelnevalt arvesse võtta, aga lisaks sellele tuleb veel mängu “Aga muidgi võis see olla ka sinu vaba tahe”, mis kogu selle eelnevalt Sinu elukäiguks peenhäälestatud kausaalsusvõrgu totaalselt sassi ajab. Aga ka sellest kirjutasin juba varem.

Mõnel teisel inimesel pole kraanidega probleeme, sest tema karma ei näinud tema elus kraanidega kokkupuutumist üldse ette.

Aga kui ma ta omast vabast tahtest kraanide juurde juhatan?

PL, Hele, 2004-12-13 23:36:39

PL, 2004-12-13 23:17:08
Inime ei räägi sellest, mida ei tea. Mida teab, sellest räägib, kui palju tahad (kui palju välja kannatad).

Eh, räägiks ometi keegi midagi väljakannatamattut....

Yeah, rutiin rulez. Ex stasis olex hää. Kas Andrus i saaks meile saata siia algatuseks üht Tuvi. Või Toomas Kristuse ihu ja verd (vabandan, Toomas).

Harri Kingo, PL, 2004-12-13 23:37:22

Kuidas sa arvad, kas see, kes peab mängima vabadust, on vaba?

PL, HK, 2004-12-13 23:38:58

Harri, kus see kallinen oli. Ma võtan ta ette. Pärast teavitan, mis järgi jäi.

PL, HK, 2004-12-13 23:41:15

Kuidas sa arvad, kas see, kes peab mängima vabadust, on vaba?

PL: Miks mängima? Ja miks “peab”? Kummalised küsimused Sul. Kas pean neile andma ka valesid vastuseid?

“Sündinud vabana”

Harri Kingo, PL, 2004-12-13 23:41:51

Kallineni link:

http://www.hot.ee/esi/kallinen.html

Njah, HK 12.12 12:38, 2004-12-13 23:51:17

"Kui rääkida “õpitud abitusest”, siis pean küll ütlema, et eranditult kõik religioonid sellest alustavadki, et inimene on kaugel oma ideaalsest olust, et ta kannatab ja et tal on halb. Samast alustab ka materialism"

Iga reklaam algab sellega, kuidas Su elu seni kole kehvasti on kulgend. Lõppeb aga sellega, kuidas _ _ _ _ /täida ise/ pruukimise järel kõik probleemid justkui nõiaväel kaovad...

Nõndanäinu, 2004-12-13 23:51:38

Meie karma paistab meist igast otsast välja. Nt sellest, kes kellega käib, kes mille peale nina nuuskab või hoopis kõhima hakkab, kes keda kellekski peab jne. Karma - see on meie raamid, piirid - meie piiratus.

Karma puudumine - piiritus. oo end täis ja sa tunned, et karmat pole.

Karma - see on meeleliigutus. Liikumatul meelel pole karmat.

See on ka meie mõtted ja tunded, mida peame - ekslikult - enda omadeks.

See on ka see, et kui miski elukas meie poole tormab, siis me tema eest uttu tõmbame. Või kui mõni kaunis mees või naine meid otsekui endasse imeb - seegi on karma.

Karma - see on olemas olu. Olla olemas tähendab olla idioot. Budhha pole olemas. Tekib vaid küsimus: kumb on suurem idioot - kas buddha, keda pole olemas või idioot, kes ei tahagi olla olematu?

Harri Kingo, PL, 2004-12-13 23:53:27

Tuima elutu ja mehhaanilise kausalsuse ületab juba ainuüksi elava inimese tahtevabaduse olemasolu ja selle kasutamine. Tahtevabadus võimaldab ka end eesseisvale ideaalile orienteerida, ja selline orienteeritus tulevasele ideaalile, ning mitte enam elutule mehhaaniline põhjuste ahela järgimine kuni kasvõi “põhjuste põhjuseni”, on iseenesest juba karmat ületav, vähemasti selleks elduse ja potentsiaali andev. Eelduse ja potentsiaali tegelikustamine enesena ja ideaalina on taas mitte mehhaanilise karma, vaid subjekti vaba tahte vaba valik.

Kristlase jaoks oin see ideaal elav ülim reaalsus.

Kui Ta poleks elav, poleks isikuline ja isiksuslik - ta poleks ülim. Mingi “nimeta elutu too” ei omaks sedagi kvaliteeti, mida meie siin oma maises elus ja olus omame - kuis siis ülim!?

Muuseas, ka budisti jaoks on nirvaana elav ülim reaalsus!

Harri Kingo, Njah, 2004-12-13 23:56:09

"Iga reklaam algab sellega, kuidas Su elu seni kole kehvasti on kulgend. Lõppeb aga sellega, kuidas _ _ _ _ /täida ise/ pruukimise järel kõik probleemid justkui nõiaväel kaovad..."

Materialisti ideaali näitavad kõige paremini ilmselt reklaamiklipid TV-s?

***