Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

priit kelder, 2004-12-08 12:11:20

UR lugejale

Tore, tore...Uus panus budoloogiasse sinu poolt, seekord nõukaaegsetest ateismiraamatuist vist ammutet. Mis ajast see Buddha sul absoluut on? Ta polegi ju kontseptualiseeritav ega defineeritav enam. Pigem kannavad absoluudikoormust välja moksha, dharma, tao, valgustatus jmt. Jumalakesed kogu hinduismimaailma panteonis pole aga seesugused ristiusu karmid vanad, vaid nad alluvad ju samuti EA postuleeritud (ja mittetõestatud) ümbersünniikkele.
Ent suuresti: SANSAARA=NIRVAANA
MOTT.

EA, 2004-12-08 12:27:00

P. Kelder

Siis võib sellele õnnetule mehele, keda on tabanud välk, haigused ja muud õnnetused, öelda kaastundllikult: raske saatus on sind tabanud.

Loomulikult on olemas välised tegurid: välk, bakter, viirus, kurjategija, banaanikoor teel, purjus autojuht, surm, haigus, vanadus jne. Nii sisesed kui välised tegurid. Me ei suuda kõike elus valitseda, saame muuta vaid oma suhtumist.

tase, 2004-12-08 12:29:21

_vaid nad alluvad ju samuti EA postuleeritud (ja mittetõestatud) ümbersünniikkele._

PK, miks peab Erik tõestama ja sina mitte?

Vastseliina Toomas, 2004-12-08 12:46:55

:Mina:
“Selline saatuse mõiste tõlgendus läheb risti vastu selle sõna puhteestikeelse tähendusega:
saatus < saatma
(võrdle peitus < peitma).

Erik:
Toomas! Mitte saatus < saatma,
vaid saatus < saadus (tegude saadus), saama, saagu, saamine, kellekski-millekski saamine ja muutumine, sündmuse toimumine - “saab olema” - “saama”.
“Saatma” võib tähendada ka “toime panema”, mitte ainult “viima”.

Ikkagi ei saa sellest üle ja ümber, et sõna on pika t-ga saatus ega mitte lühikese d-ga saadus.

Jäin siinse üle järele mõeldes mõtisklema selle üle, kuidas võiks võimalikult väheste oma “soomeugri” sõnadega budismi põhimõttekäike edasi anda...

Üks eesti keele huvitavamaid sõnapaare on tegusõnapaar jääma - saama, mis mõlemad tähistavad muutust:

- jääma “ebamuutust”, s.t. soovitava/loodetava muutuse kiuste vana juures püsimist (vt. näiteks Ta jäi auto alla kas “ebamuutust” et (i) soov/lootus oli säilitada tervis ja liiklusõnnetusse mitte sattuda või et (ii) soov oli lõpetada auto all remont ja sealt välja pääseda, aga see ei õnnestunud

- saama vastandina aga “tõelist muutust”, mille tulemuseks on resultaat...

...
No vat nüüd Eriku saadus! see peaks eesti “jääma-saama” keeleloogika järgi olema ju hoopis ideaal, nirvaana -

- karma, “saatuse”, sansaara tähistamiseks sobiks ju hoopis see eesti keele suurepäraselt budistlikust sõnast “jääma” (pange tähele, et mujal meie lähikeeltes sellist “ebamuutuse” tähendusega tegusõna lihtsalt pole - isegi soome “jäädä” tähendab lihtsalt “püsida”, millel puudub igasugune (eba)muutuse tähendus):

jäädus ‘sansaara, karma’

Budist: "Ma olen jääduse kütkes, aga mu eesmärk pääseda saadusse!"

Andrus, 2004-12-08 12:56:09

Ma oleksin peaegu langenud nähes õelate head käekäiku - kirjutas laulik Piiblis.

Andrus, 2004-12-08 12:57:11

Kui vastutus on nii suur nagu EA kirjutab, siis võrdub see minu jaoks vastutuse puudumisega.

EA, 2004-12-08 13:09:10

Toomas

jäädus on liiga jää, jäine, jäätis ...

vana hea “saatus” on hea küll, üldkasutatav, kõigile tuttav.

Vastseliina Toomas, Priit Kelder, 2004-12-08 13:10:32

mina:

Kristlik ideaal on nii positiivne, “jaatuslik”, et seda on vaja konkreetselt sõnastada, mida aga ei ole võimalik muul viisil, kui keeleliselt.

Budistlik ideaal on seevastu negatiivne “kõige puudumine”, mida eraldi sõnastada pole vaja ja mida võib nõnda ette kujutada ka mittekeeleliselt, keele puudumisena.

Priit:

Luba veidi vaielda... Esiteks, pole vist kaunis tahveldada budistlikku ideaali mingi negatiivsega.

Ma ei mõtle sõna “negatiivne” hinnangulises tähenduses, vaid seda, et budistlik ideaal (nirvaana - iseasi muidugi, kas on mõtet sõna “ideaal” üldse kasutada sellise abstraktse elamiseesmärgi mõttes) on millegi olemasolu puudumine. Loomulikult võib see hinnangulises mõttes olla positiivne! (Vrd. negatiivne HIV-testi tulemus.)

Budistlik ideaal iseenesest on jabur väljend,

Jah, nõus. (Aga kristluse ja budismi kõrvutamist võimaldavad aksiomaatilises raamistikus siiski funktsionaalne.)

kui kristlikus ilmapildis on inimene jumala näoga, kuid ta ei saa endale ealeski lubada hereetilist mõtet saada Tollega kunagi võrdseks, samaseks...

No ei ole nõus küll. “Olge täiuslikud nagu Teie taevane isa on täiuslik.”. Jeesuse sõnad! Iga kristlane peab justnimelt tahtma Jumalaks.

Budismis puudub säärane jumal-absoluut; polegi vajadust sellise järele, ent samas võimaldab budism (nii kuis muudki Ida voolud) selle ideaaliga (mis on abstraktne ja impersonaalne) sulanduda, samaks saada, lahustuda selles.

Kristlus võimaldab täpselt samuti, vt. eelmine lõik!

Andrus, 2004-12-08 13:11:26

aga mulle meeldib
lastele jäätis
budalastele jäädus
legalistidele säädus
headele häädus

jne

EA, 2004-12-08 13:14:23

Andrus

Kümme kristlikku käsku ja Kümme budalikku juhist on parim näide eetilisest põhjuslikkusest.

Tapmisel, varastamisel ja valetamisel on halvad tagajärjed.

Andrus, 2004-12-08 13:15:35

tia miks nad seda siis ikka teevad?

Vastseliinqa Toomas, UR lugeja, 2004-12-08 13:17:09

Argiteadvuse ületatus ja üldse oma argiteadvuse jätmine on see ideaal ja tee, mida budist taotleb ja käib, ja oleneb vaid koolkonnast ning praktikast, kuidas nimelt see tee kulgeb ja siht saavutatakse.

Selles mõttes olen Su mõttega kõrgemale püüdlemisest küll nõus, et argiteadvus tuleb ületada. See on midagi minu jaoks mõistetavat ja konkreetset.

EA, 2004-12-08 13:17:57

Teadmatusest tuleb kõik paha.

Nad ei tea, et halvad tagajärjed on, et kõik tuleb tagasi, mis teed.

EA, 2004-12-08 13:21:13

Andrus

Viljast tuntakse puud.

Vili = karma

Andrus, 2004-12-08 13:24:29

Just bioloogiline kausaalsus kehtib täiega. Kõik muu on kahtlane.

Andrus, 2004-12-08 13:25:05

ei nopita kibuvitsu ohakaist

EA, 2004-12-08 13:28:27

Andrus

ei nopita kibuvitsu ohakaist
ja viljast tuntakse puud

Need piibli laused ei ole ju bioloogia.
Mõeldud on vaimset tähendust.

EA, 2004-12-08 13:30:18

Hea ja kurja tundmise puu -
sellist puud bioloogia ei tunne.

Mis puu see on?

priit kelder, 2004-12-08 13:36:32

Vastseliina Toomasele

(1) Nice try
(2) Harju siiski sellega, et pole mõtet ponnistada anda NIRVAANAEL mingi tähenduslik seisund. See on ju kontseptualiseerumatu termin!
(3) Muidugi võid sa ju maha istuda ja venitada ajust välja vasteid, mida NIRVAANA EI OLE: turulkäik, kapsasupp, SPARTAKI jalgpallimeeskond, ja nii lõpmatuseni. Ent öelda - mis see on, see on tulutu.
(4) J.Zavadskaja on kord hästi öelnud, et see on olemine teise märgi all.
(5) Ka kristluse ja busismi kõrvutamine pole tark tegu. Üks on religioon, teisel puuduvad religioonile omased kvaliteedid.
(6) Ei ole sa vaevunud endale selgeks tegema ristiusu silmakirjalikkust - inimene ei peaks ealeski unistama-mõtlema-oletama enda saamisest kõigeväelisemaga samaseks. See tambiti juba 4. sajandil ju maa sisse. Kus küll sina oled õppinud ja viibinud, et võid oletada inimese saamist jumalaks? Ja see on ristiusu viletsus, st see nimetet paradoks: kummardame inimnäolist absoluuti, ent parimal juhul saame vaid tema jalge ette mannaputru sööma ja piima peale rüüpama ning tema kuuepalistust musutama. Vsjoo. SATORI'ga on asjad ju teistmoodi.

EA, 2004-12-08 13:45:25

P. Kelder

Budalus on religioon küll ja isegi väga, ka õpetus, filosoofia jne.

Religioonil on 8 dimensiooni: usk teispoolsusesse või üleloomulikesse nähtustesse; materjaalne dim. - altar, kujud, palvekeed, templid jne; inimlik dim. - usklikud, kogudus, preester, munk; kultuuriline, kirjanduslik jne dim. Kõike kaheksat ei mäleta, aga kõik on budaluses esindatud, nagu ka loodususundites.

***