Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

rannatüdruk, Meelis, 2004-12-12 19:52:14

Hillary võis rääkida Mt. Everesti (Sagarmatha) tipust. See tippuronimise tee on kindlasti karm ja laipadega palistatud. Aga vaade tipust /heidap hetkeks kõrvalpilgu plakatile seinal/ on küll vinge.

Laiemalt võttes on Himaalajas lõputult hingematvalt kauneid vaateid. Paljud, kes käinud, jätavad sinna südame ning kel võimalik, läheb ikka ja jälle tagasi.

PL, Hodža, 2004-12-12 19:59:58

_Aga ikkagi jääb üles küsimus, et mille poolest erineb uskliku nägemus vaimuhaige omast?_

Järgitavuse poolest.

PL: Ei pruugi olla vahet - “vaimust vaevatud” mõlemad. Küll aga on vahe müstiku (ka nt shamaani) ja hullu vahel - esimese teadvus, individuaalsus on arhetüübist tugevam (nii et ei neeldu selles), teisel lööb üle pea kokku, mistap sünnib psühhoos.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-12 20:00:57

rannatüdruk, Meelis, 2004-12-12 19:52:14
Hillary võis rääkida Mt. Everesti (Sagarmatha) tipust.

Kui nii, siis on tõepoolest ilu vaataja silmades. Tenzig igastahes kirjutab, et tema olevat tippu jõudes langetanud pea ja öelnud oma südames: "Tudži tšei, Tšomolungma. Tänan"

Meelis, rannatüdruk, 2004-12-12 20:01:16

Everesti ilu ja võlu oleks siinsetest suleseppadest vast Kingo ainukesena võimeline adekvaatselt kirjeldama.
Ta on hea ja väleda sulega.

rannatüdruk, Meelis, 2004-12-12 20:02:24

:D

rannatüdruk, 2004-12-12 20:06:48

Mind huvitaks Erik Arro arvamus, kas mul võis õnnestuda negatiivne karma endalt maha pesta?

http://www.muktinath.org/album/09-01-chumig.htm

Harri Kingo, PL, 2004-12-12 20:07:08

PL: “... nagu UT-s pole midagi sellist nagu VT-s, nagu kristluses pole midagi sellist, mida polnud juba judaismis jne.”

Siiski, siiski...

Jumala kui Isa kontseptsioon ilmus juutidel alles hiljem, prohvetite läbi. Oma täieliku arengu sai see arusaam Jumalast alles Jeesuse läbi.

Algne arusaam juutidel inimese ja Jumala suhtest on VT-s valdavalt lepinguline vahekord. Sellest on arenenud välja esmane vastastikuse lepingupoolte teineteise usaldamise arusaam, mis taas alles Jeesuses sai usu kui usalduse ja selle piisavusena õige olemiseks Jumala ees inimese suhte Jumalaga aluste aluseks.

“Tundub, et moonutus tuleb sisse juba Pauluselt: “mitte mina, vaid Kristus minus” valest aktsendist - või selle valest mõistmisest-tõlgendamisest kui individuaalsuse kadumisest.”

Paulus muutis Jeesuse isikliku usu Jumal-Isasse usuks hoopis Jeesusesse. Jeesus kui usu Jumalasse eeskuju on seeläbi jäänud meile teisejärguliseks ja muutunud ise usu objektiks.

Ka ei omanud Paulus kogemust Jeesusest kui inimesest, seeläbi teeb kristlus üldse Jeesusest kui meiesarnasest inimesest, kes käis läbi inimliku tee ideaalini, vaid taevase olendi - Kristuse, jättes Jeesuse kui inimese alati varjatuks jumalikult pimestava Kristuse särast.

Ometi - seda taevast Kristust on meil märksa raskem seda enesele maiseks eeskujuks oma lühikestes päevades kui oleks eeskujuks seada inimest Jeesust. Kristus aga tuli meie juurde just inimesena, Jeesusena, puussepa pojan, nimetades end isegi Inimese Pojaks.

PL, 2004-12-12 20:08:47

Püha Vaimu “pealetulek” on tüüpiline “arhetüübist haaratus”, Selmet arhetüübist “läbi minna” ja leida sellest omaenda teadvus kõrgemal astmel, jäädakse selle ripatsiks.

nj, Harri Kingo, 2004-12-12 20:08:50

Jäta, nj. Tao on alguseta, lõputa, igavene. Loe veidi Daodejung'i. Oma “Tao Suure Paugu” oled sa vist ise välja mõtelnud.
Jah, Tao on mõõtmatu...ja nimetamatu, nimetamatu nimetatigi Taoks. Seda tegi Laozi. Ettekujutus maailma loomisest oli ka olemas, ja nimelt mitteolemisest olemisse liikumine/minek/misiganes, pauguga siis või mitte. Igatahes ei toimunud see armastava Isa käe all ja juhendamisel. On’s selles maailmas armastust vähem või on ta lahjem?

Taevaga aga tegeleb ikka konfutsianism, mitte taoism, mis on alati naiselikku, maist ja tumedat eelistanud konfutsianismi mehelikule, taevasele ja heledale.

Nii on ka taoismi ja konfutsianismi nimetanud Lao zi - tume ja hele tee ning Daodejingis sisaldub küllalt palju “vaikset poleemikat” konfutsianismiga.

Konfutsionism tegeleb moraaliõpetusega, jämedalt võttes (sry). Taoism muutumise, kulgemisega. Taevaga tegelevad mõlemad.

Aga Daodejing pole teps mitte Tumeda Laozi poleemika Heleda Kong Fuziga. Isegi sosinal mitte.
Tule taevas appi!

Harri Kingo, Meelis, 2004-12-12 20:09:39

"Meelis, 2004-12-12 19:51:47
Kas Harri ei seletaks mulle lahti selle “Järgitavuse poolest”."

Oma luulude ja haigete fantaasiate kohaselt pole vaimuhaigel võimalik elada ja toime saada. Miljardid elavad aga ka täna oma vaimse kogemusega kooskõlas - järgivad oma vaimset kogemust oma tavalises elus.

PL, Hele, 2004-12-12 20:09:56

PL, 19:07
Ei pidanud silmas “ühesuse keelt”, vaid ühesust kui subjekti-objekti kahesuse (nt minu ja Jumala - isikliku, eristunud teadvuse ja üldise teadvuse) ületamist kogemuses.

Hele: Mis kogemus see selline on ja milleks see hea on, kuidas selleni jõutakse ja miks sealt tagasi langetakse? :)

PL: Püüan Sulle varsti põhjalikumalt vastata.

Hele, 2004-12-12 20:11:13

PL, 2004-12-12 19:44:23
võib anda häid tulemusi, kui vaid juletaks jõuda nö lõpuni.

Räägivad nigu käiks sääl ise iga pääv...

PL, HK, 2004-12-12 20:17:18

HK: Ometi - seda taevast Kristust on meil märksa raskem seda enesele maiseks eeskujuks oma lühikestes päevades kui oleks eeskujuks seada inimest Jeesust. Kristus aga tuli meie juurde just inimesena, Jeesusena, puussepa pojan, nimetades end isegi Inimese Pojaks.

PL: Esindad tüüpilist kristlikku dualismi, mida kristoloogiline dogma püüdis küll ületada paradoksiga, kuid ilmselt osutus see liig kõvaks pähkliks.

Vedanta sellist hirmu ei tundnud: me kõik oleme “täielikult inimesed ja täielikult jumalad - segunematult ja lahutamatult”. Kristlus ei tunne ära omaenda adekvaatset metafüüsilist sönumit, kukkudes ebausku, müstifikatsioonidesse. Paku seda käsitlust kellele tahes terve mõistusega inimesele - ja ta tunneb pikemata ära selle ebakõla.

Hele, 2004-12-12 20:17:45

PL: Püüan Sulle varsti põhjalikumalt vastata.

/Hele otsip võõrsõnade leksikoni juba vällä, endal maias nägu ees

Harri Kingo, nj, 2004-12-12 20:18:30

nj: “Aga Daodejing pole teps mitte Tumeda Laozi poleemika Heleda Kong Fuziga. Isegi sosinal mitte.
Tule taevas appi!”

On ikka. Kuid muidugi mitte seles mõttes, et vastulause vms.

Legend vestab isegi, et Lao Zi ja Kong Fu Zi olevat kohtunud. Lao oli vanem, nii tuli Kong Fu Zi teda külastama - komme selline. Kong Fu Zi agae olevat lahkunud sellelt kohtumiselt täielikus arusaamatuses, sest ta ei suutnud mõista seda “tumedat teed”.

Kui loed teksti, kohtad selles pidevalt nn. “tumedaid” mõisteid ja nende eelistusi, neid ei ole raske leida ja neid on päris palju. See ongi see Lao Zi nn. “vaikne poleemika”.

Olev Vallimaa, olev15@solo.delfi.ee, 2004-12-12 20:18:47

rannatüdruk, Meelis, 2004-12-12 19:52:14

Üks eestlane rääkis oma muljetest kui oli tipus käinud. :)

Harri Kingo, PL, 2004-12-12 20:25:23

"PL: Esindad tüüpilist kristlikku dualismi"

Oh ei. Mul pole selle “dualismiga” erilisi raskusi, küll ehk kristlusel.

Kuid eks ole ka tõsi, et lõpuni mõista Jeesuse olemuse inimlikkust ja samal ajal jumalikkust on meil siin ja täna võiamtu.

nj, 2004-12-12 20:28:13

PL: Budism on hinduismi haru, tulenenud eeskätt vedantast (nagu mulle meenub ühest asjatunda loengust)-

Varase budismi juured:

http://www.hot.ee/dharmakirjastus/ajalugu/index

nj, 2004-12-12 20:29:42

Harri Kingo:
Mingi viide sellele monoteismist kolmsuslikule käsitlusele üleminekule on juba Lao Zi tekstis, kus on öeldud, et alguses oli üks, sellest tekkis kaks, kahest kolm, sellest aga juba musttuhanded...

Taost sündis üks;
Ühest sündis kaks; ( yin-yang)
Kahest sündis kolm; (taevas-maa-inimene)

Meelis, Kingo, 2004-12-12 20:32:56

Oled sa kindel, et neil miljarditel inimestel on kõigil see “vaimne kogemus”.
Seda oleks väga raske uskuda. Enamus on ikka seda kas koolis õppinud või on vanemad kodus rääkinud.
Uskuda võib siiski vaid tõsiselt usklikke inimesi, kes on saanud ilmutuse kas alkoholi või narkootikumide kasutamisega kaasnenud ärajäämanähtudega seoses.
Neid on nendest miljarditest aga kaduvväike osa.
Tõsi tänapäeval on see arv õnneks tõusmas.

***