Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

nj, 2004-12-12 17:04:17

...budism oma karma-käsitlusega on küll mõistnud jumalikku õigluse printsiipi, kuid oma bodhisattva ideaaliga ja selle ülimaks pidamiusega pole siiski mõistnud jumaliku armastuse veelgi kõrgemat printsiipi kui see elutu ja paratamatu mehhaaniline karma.
...kuid see bodhisattva ideaal ei asenda ega ka kompenseeri armastava Jumal-Isa arusaama.

Idas, vähemalt hiinlaste arusaama järgi, on maailm loodud ja ka mõiste “taevas” all mõeldakse loodud maailma tervikuna - puudub looja (Looja). Kust küll siis otsida jumaliku armastuse veelgi kõrgemat printsiipi

Hele, 2004-12-12 17:07:24

PL, 2004-12-12 13:46:33
Müütilist keelt räägitakse ka siis, kui ollakse mõne arhetüübi (nt Vana Targa Mehe resp Isa) mõju all, samastunud, ega taibata, mis on jumalate tegelikuks allikaks.

Aga mis siis on jumalate tegelikuks allikaks?

/taipamattu

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-12 17:11:31

"Ja kui arvata, et Jehoova, rääkides teistest jumalatest, räägib ebajumalatest, tähendab ka teda ebajumalaks pidada."

Ma arvan, too Jehoova peab oma ütlustega “teistest jumalatest” silmas n.ö inimlikku vaatepunkti ja tolast arusaama - inimesed võivad olevaiks pidada tõesti paljusid jumalaid ja selle eksituse eest too tsitaat inimest ka hoiatab. Tol ajal ka nii oli - jumal oli hõimu või rahva jumal, teisel hõimul ja rahval oli teine jumal jne.

Vaarao Echnaton, esimene monoteist, sai lahingus lüüa vaid seepärast, et demoraliseeris oma sõjaväe teatega, et “Neil on sama jumal, kes on meil!”

Vaarao sõjavägi ei taibanud, miks siis üldse võidelda, ja kaotas lahingu haledalt.

Et Jumalat oleks tema enese jaoks palju...

Kolmainsuse kontseptsiuoon on eraldi teema.

Üldine areng on selline, et polüteismist areneb välja monoteism, kuid et ületada monoteismi piiratust, on vajalik jõuda Kolmainsuse mõistmiseni. Sest monoteistlik Jumal kas lahustub ära panteismis, või jääb toimivast maailmast kaugele ja eemale, nagu kellassepp oma poes äramüüdud kellast...

Padre Alfonso, 2004-12-12 17:11:58

Kristluses on õigluse printsiip madalam kui armastuse printsiip.

Millele selline arusaam põhineb?
Kas viimse kohtupäeva osa on Piiblist maha tõmmatud?

Budismis, karma kõige aluseks pidavas süsteemis (vähemasti Arro arvates), on vastupidi - õiglus domineerib armastuse üle.

Arvan, et kuigi hr. Arro eest arvamust avaldada on väga abivalmis tegu, saab hr. Arro ka ise arvamisega hakkama ja tema arvamus pole teps mitte sama, mis Kingo arvamus Arro arvamusest.

Samas oleks kena, kui Kingo oma arvamusi veidi lahti seletaks.

1. Mida tähendab, et karma on budismi aluseks? Millele või kellele selline väide baseerub?

2. Miks peaks õiglus domineerima armastuse üle? Kelle meelest?

3. Miks peaks kõrguma Jumala kohal veel teine Jumal, kes on hoopis armastavam kui esimene Jumal?

Ette tänulikult jälle.

Harri Kingo, 2004-12-12 17:13:56

"Kabir ütleb: Külaline kohandab oma sõna
kuulaja kõrvule."

Seda ma ka teen.

Ma küsisin, KUS ma seda EI teinud. Palusin viidata. Ega ole mingit vastust saanud.

Kuid jätkem need kõlad tõesti.

Harri Kingo, nj, 2004-12-12 17:20:16

"Idas, vähemalt hiinlaste arusaama järgi, on maailm loodud ja ka mõiste “taevas” all mõeldakse loodud maailma tervikuna - puudub looja (Looja). Kust küll siis otsida jumaliku armastuse veelgi kõrgemat printsiipi"

Millisest süsteemist jutt üldse on? Et maailm on loodud... aga loojata?

Veidi segane. Konfutsianism? Taoism?

Budismis on selliselt, et sansaara on alguseta, kuid lõpuga, nirvaana aga alguse, kuid lõputa olemine. Loojat pole kusagil.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-12 17:30:45

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-12 17:11:31
Ma arvan, too Jehoova peab oma ütlustega “teistest jumalatest” silmas n.ö inimlikku vaatepunkti ja tolast arusaama - inimesed võivad olevaiks pidada tõesti paljusid jumalaid ja selle eksituse eest too tsitaat inimest ka hoiatab.

Mida ma rääkisin, et tõlgendamise küsimus :o)
Sina arvad nii ja mina arvan naa ja mitte miski ei kinnita meie arvamust :o)

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-12 17:34:40

Millele põhineb mu arusaam, et “Kristluses on õigluse printsiip madalam kui armastuse printsiip”?

Põhineb mu teadmistel kristlusest, juudiusu arusamdest ja budismist ning nende religioonide analüüsil sellest aspektist lähtuvalt. Üldisemalt kristlikul teologial, mile aluseks on Jeesuse õpetatu Jumala kohta.

Viimane kohtupäev Piiblis on muidugi olemas, kuid pole mõeldav, et sel päeval muutuks Jeesuse esitatud armastav Jumal-Isa äkitselt mingiks timukaks. Kes on sel päeval valmis - see on ka õigeks mõistetud. “Kaks on sel päeval väljal, kuid vaid üks võetakse, teine jäetakse...” See valik ei tulene Jumalast, vaid inimesest ja inimese valmidusest. “Valvake, sest te ei tea, millal varas tuleb...”

Sama: Jumal on lõpmatult andestav, ka viimasel kohtumõistmisel, kuid alati on see vaid ja ainult inimene, kes pole võimeline seda andestust vastu võtma.

“1. Mida tähendab, et karma on budismi aluseks? Millele või kellele selline väide baseerub?”

Arro esitusele. Siinsele ja varasematele.

“2. Miks peaks õiglus domineerima armastuse üle? Kelle meelest?”

Minu meelest. Ja kristliku teoloogia meelest üldisemalt. Jeesuse ja evangeeliumite õpetused on selle arusaama aluseks.

“3. Miks peaks kõrguma Jumala kohal veel teine Jumal, kes on hoopis armastavam kui esimene Jumal?”

Eelpool ütlesin, et need kõik on ühe ja ainsa Jumala eri aspektid, mitte mingid kaks või enamat jumalat, üks ühe, teine teise printsiibi jaoks.

Pole tänu väärt.

v.l., 2004-12-12 17:36:53

nir-vana (-vaana). Freedom, liberation from cycle of birth and death.

nir - ilma

samsara (samsaara). The objective world; sea of change; cycle of birth and death; transmigration.

v.l., 2004-12-12 17:38:34

Ilmus hea raamat Dalai Laama mõttekildudest. Juttu ka tema arusaamadest budismist ja religioonist üldse.

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-12 17:38:35

Hodža: _Sina arvad nii ja mina arvan naa ja mitte miski ei kinnita meie arvamust :o)_

Ma ei arva. Minu kogemus ütleb, et Jumalat on tõesti üks.

Sul ei ole selles kogemust, et üks või kümme - sina arvad midagi.

v.l., 2004-12-12 17:40:43

Jeesusest ja budismist:

http://www.tombofjesus.com/Buddhism.htm

nj, 2004-12-12 17:43:21

Et maailm on loodud... aga loojata?

Veidi segane. Konfutsianism? Taoism?

Taoismis loomine sarnane suure paugu teooriale, kus kõikainsuse või algühtsuse lagunemisel kas siis tao mõjul tekib maailm.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-12 17:51:04

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-12 17:38:35
Ma ei arva. Minu kogemus ütleb, et Jumalat on tõesti üks.

Maiviitsi enam skisofreenikute nägemustest/kogemustest ise rääkida ega raamatut lugemiseks pakkuda :o)

Kuid ikkagi, budistide kogemus ütleb, et ainujumalat pole. On nad sinust vähem kogenud ja vaimsemad?

Harri Kingo, nj, 2004-12-12 17:52:13

Jäta, nj. Tao on alguseta, lõputa, igavene. Loe veidi Daodejung'i. Oma “Tao Suure Paugu” oled sa vist ise välja mõtelnud.

Taevaga aga tegeleb ikka konfutsianism, mitte taoism, mis on alati naiselikku, maist ja tumedat eelistanud konfutsianismi mehelikule, taevasele ja heledale.

Nii on ka taoismi ja konfutsianismi nimetanud Lao zi - tume ja hele tee ning Daodejingis sisaldub küllalt palju “vaikset poleemikat” konfutsianismiga.

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-12 17:57:41

Hodža: “Maiviitsi enam skisofreenikute nägemustest/kogemustest ise rääkida ega raamatut lugemiseks pakkuda :o)”

Oleks väga kena, kui sa vähemasti siin EI SÕIMAKS usklikke (või mind) skisofreeniku(te)ks.

“Kuid ikkagi, budistide kogemus ütleb, et ainujumalat pole. On nad sinust vähem kogenud ja vaimsemad?”

Nirvaana pole lahutatav seal olijast, ja kuidas asjad SEAL olija jaoks on, seda ei ütle ka budistid.

Kuid nende “panteon” on budasid - nitvaanas olijaid - väga täis. Neid seal lausa lõpmata palju... Ja kõikide algseks olemuseks on algne budasus...

“Ning mõista seda, kuidas oskad - kas enesele kasuks või kahjuks!” - nii lisaks siia ehk dharma järgija.

v.l., 2004-12-12 17:59:45

Taevas olevat muistsetel soome-ugrilastel tähendanud valgust

rannatüdruk, v.l., 2004-12-12 18:02:34

v.l., 2004-12-12 17:38:34
Ilmus hea raamat Dalai Laama mõttekildudest. Juttu ka tema arusaamadest budismist ja religioonist üldse.

Miski uus? Eesti või inglise keeles?

Harri Kingo, 2004-12-12 18:03:23

Muuseas, ka Tiibeti õpetajad-budistid õpetavad läänes palvetamist Jeesuse poole - ja teades budismi tolerantsust ja praktilisust, millele olen siin varemalt viidanud, pole, mida imeks panna.

Harri Kingo, rannatüdruk, 2004-12-12 18:04:48

Kutsu tsukts korrale. Siin pole skisofreenikuid, nagu ta arvab ja end väljendab. Ja see koht SIIN pole sobiv selliseks “mõttevahetuseks”.

***