Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

muusa, 2004-12-12 15:32:02

Harri Kingo, rannatürdruk, 2004-12-11 19:28:00

_Näed siis, muusa seekord minuga päris ühte meelt, rannatüdruk. Kui sul tõesti on VÄGA privaatteemad, siis mina ajan neid jutte maili teel. Tee sina ka nii._

Ma ei ole sinuga ühte meelt, vaid tean, kuidas foorumites teemasid arendatakse. Sina võid erajuttu meilitsi ajada, sa ei saa aga selleks teisi kohustada.
Esiteks. Erajuttu aetakse tänapäeval privaat-MSN-s, mitte meilitsi. Ja kui öötundidel (ja miks ka mitte päeva ajal)inimestel tekib jutuajamises eriline avameelne kontakt, siis tuleks sellesse kahekõnesse lülituda erilise pieteeditundega.

_Olgem sallivad ja mõistvad ja ärgem omistagem kellegi tekstile kõlasid ja intonatioone (ülbust, kõrkust, üleolekut vms)_, mida neis tegelikult ei ole - see pole hea mõttevahetusele.

Kui selle kommentaari autor esmalt ise oleks see, mida ta teistelt ootab...:(

_Pealegi, su “segamine” oli sul tõesti vist lausa leiutatud, sest ma ei saa aru, kuidas on võimalik sinu kirjutamist su kodus, su arvuti taga hilisõhtul MINUL üldse segada?_

Väga ülbe pöördumine, millele mina ei vastaks.

_Siin on teemale vastavalt võimalus veidi budismi käsitleda ja rääkida, mida tean ja olen sellest mõistnud. Selle juurde jäägemgi. Jätkem need isiklikud otsitud klattimised ja oma eelsuhtumiste eksponeerimised, mis pole sisulised ja vaid häirivad siinset rahumeelsust._

Eelsuhtumisi pole, on teadmine. Kuni pole uusi sõnavõtjaid, teame ja tunneme, kui palju on meie sõnavõtjates siirust ja kui palju kõrki üleolekut.

Kunagi pakkusin välja võimaluse, kuidas sul oleks võimalus ilma konfliktideta foorumites osaleda. Jäta iga oma kommentaari lõpust ära manitsused, korralekutsumised, teiste teadmiste alahindamised, nende saatmine õppima.
Palun vabandust minu kommentaari sattumisest valel ajal vales kontekstis, kuid asi tahtis äraseletamist.

Harri Kingo, muusa, 2004-12-12 15:44:03

Siin on käsil päris rahumeelne ja huvitav teema, ja mul on sulle ettepanek, muusa: jäta ka sina nüüd neeed klattimised. Kui siinse vestluse sisu loeksid, sa märkaksid, et me keegi ei vaja siia toa korrapidajat või kasvatajatädi.

rannatüdruk, muusa, 2004-12-12 15:45:54

Tänan :)

Harri Kingo, muusa, 2004-12-12 15:53:16

Omalt poolt vaid märgin, et mind teie soe ja südamlik vestlus ei sega mingil moel, seega - teie naiselik soojus on minu jaoks siia alati teretulnud.

Harri Kingo, muusa, 2004-12-12 15:54:48

Kuid E.Arro algatatud teemast oleks samuti huvitav teie arvamusi kuulda, muusa ja ranatüdruk.

Harri Kingo, 2004-12-12 15:58:01

Meenub, keegi siinsetest käis kusagil Burjaatias (vist?) reisimas... Kas poleks kena mõte oma reisimälestused lausa eraldi teemana üles panna?

rannatüdruk, Harri Kingo, 2004-12-12 16:07:12

Harri Kingo, muusa, 2004-12-12 15:54:48
Kuid E.Arro algatatud teemast oleks samuti huvitav teie arvamusi kuulda, muusa ja ranatüdruk.

Oh ära nüüd ikka liialda, minu isik ja minu arvamused ei ole Sind küll kunagi huvitanud.

Padre Alfonso, 2004-12-12 16:10:47

Nõus Rannatüdruku ja muusaga.

Lugupeetud Kingo võiks täiendada oma teadmisi kommunikatsiooni koha pealt ja välja uurida, kui väike osa suhtlusest on sõnaline ja kui suur osa infot antakse edasi intonatsiooni jm. väljendusvahendite abil.

Kui Kingol on raskusi intonatsioonide tajumisega, siis ehk mõni lähedane aitaks teda?

Harri Kingo, rannatürdruk, 2004-12-12 16:11:56

Kui neid sinu arvamusi teemas pole olnud, siis ka pole olnud, mis saaks mind huvitada või mitte huvitada. Ehk teed algust?

Keegi ei kibele siin su varvastel tallama, kui sa ka eriti pädev pole antud teemas - puutepunkte on alati võimalik leida ja see on ka see viis, kuidas kaks kauget maailmanägemist - näiteks siinsamas kristlus ja budism - saaksid suhestuda - ikka läbi samasuste, jättes erinevused kõrvale. Nagu inimesedki, kes neid erinevaid vaateid eneses kannavad, samastuvad selles, mis on neis ühist, mitte selles, mis on neid erinevat.

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-12 16:14:28

Padre Alfonso, 2004-12-12 16:10:47

Nõus Rannatüdruku ja muusaga.

Lugupeetud Kingo võiks täiendada oma teadmisi kommunikatsiooni koha pealt ja välja uurida, kui väike osa suhtlusest on sõnaline ja kui suur osa infot antakse edasi intonatsiooni jm. väljendusvahendite abil.

Kui Kingol on raskusi intonatsioonide tajumisega, siis ehk mõni lähedane aitaks teda?
——————————————————

Kirjaliku vestluse puhul on need teksti intonatsioonid suuresti lugeja enese sisehääl.

(Kas oskad ära arvata, milline on selle lause intonatsioon minu sisekõrvaga kuulduna?)

Padre Alfonso, 2004-12-12 16:14:51

Üks küsimus on mul Toomasele: nimelt, kuidas suhtuda keeleteadusse piiblilugude kontekstis?
Seal on huvitav lugu Paabeli tornist, mille ehitajaid karistati eri keelte sisseviimisega, et teha neil üksteise mõistmine võimalikult raskeks.

Kas keeleteadlasi kui keelte erinevuse süvendajaid peaks vaatama kui karistuse täideviimisele kaasaaitajad, või peaks kristlikud keeleteadlased hoopis võitlema eri keelte nivelleerimise nimel.

Või polegi sel tähtsust?

Padre Alfonso, 2004-12-12 16:18:35

Kirjaliku vestluse puhul on need teksti intonatsioonid suuresti lugeja enese sisehääl.

Mingil määral (neutraalse teksti puhul) kindlasti, kuid viidatud juhtumi puhul oli Su üleolev ja pähepatsutav toon liiga paljude silma riivav, et kellegi individuaalne sisehääl olla.

Kui Sa ise midagi aru ei saa, siis on Sul emotsioonide hoomamisega midagi paigast ära.

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-12 16:23:58

Kas oskad kuidagi viidata ka sellele kõlale, toonile , intonatsioonile mu tekstides, kus see kuuldav on, sest mina ei kuule sinu sisekõlasid?

Mis tekst või lõik sulle nii negatiivse kõlaelamuse jättis?

Üldse, kui siin hakatakse juba kellegi teksti “kõlasid ja intonatsioone” analüüsima (???), siis ollakse ilmselt äärmuslikult subjektiivsed...

Kas poleks parem tegeleda MÕTETEGA, mis on lugeda pakutud ja jätta need imaginaarsed kõlad?

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-12 16:36:01

Jätaks isiksuslikkuse ja need “intonatsioonid”, Padre...

Arutluseks aga oleks ehk (?) sobiv mõte, et Jumala kui absoluutse õigluse kehtestaja üle domineerib alati ja tingimusetult Jumal kui armastav - armu jagav ja halastust omav Isa. See oleks ka teatav puutepunkt mehhaanilise karma ja kristliku armastava Isa vaate ühitamiseks.

Täpsemalt aga: budism oma karma-käsitlusega on küll mõistnud jumalikku õigluse printsiipi, kuid oma bodhisattva ideaaliga ja selle ülimaks pidamiusega pole siiski mõistnud jumaliku armastuse veelgi kõrgemat printsiipi kui see elutu ja paratamatu mehhaaniline karma.

Seejuures ei tule seda bodhisattva ideaali alahinata, kristlusel pole sellele suurt midagi vastu panna, peale pühakute ehk katoliikluses... kuid see bodhisattva ideaal ei asenda ega ka kompenseeri armastava Jumal-Isa arusaama.

See oleks vaid ÜKS võimalus veidi arutleda... et jätta tarbetu isiklikkus. Nõus?

Padre Alfonso, 2004-12-12 16:46:56

Arutluseks aga oleks ehk (?) sobiv mõte, et Jumala kui absoluutse õigluse kehtestaja üle domineerib alati ja tingimusetult Jumal kui armastav - armu jagav ja halastust omav Isa. See oleks ka teatav puutepunkt mehhaanilise karma ja kristliku armastava Isa vaate ühitamiseks.

Ehk on seegi subjektiivne, kuid minu arust puudub selles lauselohes igasugune mõte.

Võibolla austet Kingo peas omab see sügavat sisu ja tähendust, kuid väljastpoolt vaadates jääb iva küll tabamata.

Ehk oskab Kingo oma ideed kuidagi põhjendada ja lahti seletada, et minusugunegi taipamatu midagi mõikaks?

Ette tänades... Padre Alfonso.

Harri Kingo, 2004-12-12 16:51:22

Ometi, pean täpsustama, et bodhisattvagi allub karmale, seega, budismis on esmapilgul asjad veidi vastupidiselt kristlusele: kui kristluses armastav Jumal-Isa on kõrgem kui õiglane Jumal, siis budismis on karma - õigluse printsiip - alati kõrgem kui inimideaal - bodhisattva.

Kuid seegi vajab täpsustamist: nimelt on bodhisattva ideaaliks INIMESENA, olendina, kuid nirvaanas olijate kohta ei saa enam sedagi - inimene, olend - öelda, ka mitte bodhisattva - nirvaanas ollakse budad. Üks temin nirvaana-oleku tähistuseks on ka “budasus”.

Budismis omavad budad lõpmatut kaastunet. Siit võiks leida analoogiaid ja isegi samasusi kristluse ja budismi vahel - budistlik budade lõpmatu kaastune ja teisalt Jumala lõpmatu arm...

Kuid pisab hetkel, kui siin neile analoogiatele vaid viitasin. Eks Tõde ole üks ja Tõe äratundmised eri tasemetel, eri religioonide kontekstis ja kultuurides ole alati väliselt erinevad, kuid ka sisult paljus samased mingis aspektis... Tõde ise on ju ainuline.

Nagu Olev soovib siin alati valgust, soovin mina siin kõigile häid mõtteid... ja esmaselt head tahet - igaühe isikliku tahte suunatust hea teostamisele.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-12 16:57:16

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-12 13:03:31
Budism ei pane Buddhat kõrgemaks mingist ainu-Jumalast, vaid peab seda ainu-Jumalat üldse olematuks.

Budismis pole ainujumalat ja seepärast suhtubki ta Jehoovasse ja Vanemuisesse võrdselt ja paneb nad ühele riiulile.
Kuid seegi on ainult tõlgendamise küsimus, kas kristluseski on ainujumala kontseptsioon. Kuidas mõista näiteks seda teksti:

siis vasta neile: sellepärast et teie vanemad jätsid mind maha, ütleb Jehoova, ja läksid teiste jumalate järele ja teenisid ning kummardasid neid, jätsid mind maha ega pidanud minu käsuõpetust!

Tavaline tõlgendus on, et teised on ebajumalad, kuid kas jumal nimetaks teisteks jumalateks väljamõeldisi või endaga mittevõrdseid olendeid?

Ükski maine naine ei ütle ju mehele, et sul ei tohi minu kõrval olla teisi kaarte või pudeleid ja ei ütle mees naisele, et vaata peale minu ei tohi sul teisi koeri olla. Sellega tunnistaksid ütlejad ennast kaartideks, pudeliteks või koerteks.

Ja kui arvata, et Jehiiva, rääkides teistest jumalatest, räägib ebajumalatest, tähendab ka teda ebajumalaks pidada.

Kabir, 2004-12-12 16:58:30

_Kas oskad kuidagi viidata ka sellele kõlale, toonile , intonatsioonile mu tekstides, kus see kuuldav on, sest mina ei kuule sinu sisekõlasid?_

Kes sa oled ja kust oled tulnud?
Kus eluneb Kõrgem Vaim ja mil viisil
mängib ta looduga?

Tuli on puus: kes äratab ta seal järsku?
Puu muutub tuhaks - ja mis saab siis tuleväest?
Õpetaja teab: Otsa tal pole
ega ka otsatust.

Kabir ütleb: Külaline kohandab oma sõna
kuulaja kõrvule.

/Kabir - pühakust müstik ja luuletaja, elas Põhja-Indias umbkaudu 15.sajandil

Harri Kingo, Padre Alfonso, 2004-12-12 16:58:43

SC - see sa vist oled, Padre? - ega see nii segane kah nüüd pole, et rau saada pole võimalik.

Kristluses on õigluse printsiip madalam kui armastuse printsiip. Budismis, karma kõige aluseks pidavas süsteemis (vähemasti Arro arvates), on vastupidi - õiglus domineerib armastuse üle.

Mina olen viidanud vaid, et budismi raames on ka õpetusi ja arusaamu, mis on päris analoogsed kristlikele arusaamadele. Ja et üldisemalt on budism alati orienteeritud praktikale ja ideaali teostamisele, seda isegi oma filosoofiliste kontseptsiuoonide esitamisel.

Küsimus kõige üldisemalt on niisiis õigluse ja armastuse vahekorrast eri religioossetes süsteemides. On nüüd mõistetavam teemaks hetkel olev?

Harri Kingo, 2004-12-12 17:01:02

Õigluse ja armastuse erineva tähtsustamise järgi läheb ka veelahe juudi usuliste arusaamade ja kristlike arusaamade vahel. Juutidele on Jumal eeskätt õigluse kehastaja, kristlastele aga armastav Isa.

Taas üks paralleel arutlemiseks...

***