Karma – saatus (tegude saadus)

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1436 kommentaari.

Toomas, 2004-12-11 09:30:03

Njah, Toomas 09:31, 2004-12-11 03:37:45

“Harril on õigus.”

Kas a priori kõiges v milleski konkreetses?

—-

Ma arvan, et Harri on välja võidelnud õiguse olla mõnes asjas Õpetaja.

(Muide. See et ta on selle välja võidelnud, on kristlik, ja see, et küsimus on Õpetajaks-olemisest, on budistlik! A very nice combination!)

Toomas, 2004-12-11 09:35:29

nj:
Sanskritikeelne sõna ‘nirvana’ tähendab sõnasõnalt kustumist ehk tule ärapuhumist küünla kustutamisel. Ühtlasi tähendab see ka ‘külmumist’ ehk jahenemist, mõeldes selle all aistitava olemasolu puudutust.

—-

Noh, see muidugi annab tagasilöögi minu sõnadele JÄÄDUS(SANSAARA) ja SAAMUS(NIRVAANA), niihästi sisuliselt kui ka Peetri osutuse kontekstis, et JÄÄMA ja külm JÄÄ on seoses...

Äkki siis hoopis vastupidi...
SAADUSJÄÄDUS(SANSAARA) ja JÄÄMUSJÄÄDUS(NIRVAANA)...

(NB! Ma ei mõtle neid sõnu Püsinimedena, vaid keelemänguna!)

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), Toomas, 2004-12-11 09:35:53

Ma arvan, et Harri on välja võidelnud õiguse olla mõnes asjas Õpetaja.

Kui sina tunnistad ta enda õpetajaks, on see sinu asi.

Polügrafist, Hodža, 2004-12-11 09:56:04

See oli Alexandre Dumas' “Anthony” lõpustseen.

Näitleja vihastas, kuna eesriie langetati enne kuulsat lõpulauset.

Harri Kingo, Njah, 2004-12-11 10:09:51

Njah: “Võimalik, aga kuna enne nirvaanasse jõudmist kaob kogu isiksuslik struktuur, siis pole sel võimalikul järgneval arengul mingit korrelatsiooni eelnevaga. Elik samaväärne esmasünniga.”

Nirvaanasse jõudes isiksus ei kao. Säilub ja jätkub see olemuslik, kes oma arengulist teed käib. Isiksus on üks kõige raskemini määratletavaid nõisteid üldse, kuid siinkohal mõistkem selle all inimese eri olemisaspektide – materiaalse, intellektuaalse ja vaimse – sünteesi, ühisosa, seda inimese olemuslikku tuuma, mis jätkub ja areneb ja mis tagab meie pidevuse – et oleme alati samased iseendaga, seda nii 10 kui 50 aastasena, ja et me pole ka oma elu lõpul keegi teine kui olime siia maailma sündides.

Njah: “Et väidad siis end juba nirvaanas olnuks/olevaks? Sry, aga Su paljasõnaline väitmine pole mind veenev. Eriti kuna tajun selget vastuolu Su eri väitmiste vahel ses teemas...”

Ei väida. Vaimsel kogemusel on palju eri tasandeid, igal meist on mingil tasemel vaimne kogemus ja alati on see kogemus sügavalt individuaalne. Sageli ei osata oma vaimset kogemust sellisena üldse märgatagi. Lisaks pole vaimne kogemus selleks, et kedagi veenda milleski, seega, see “sinu veenmine” pole ka sugugi mu ülesanne.

Et minus vastuolusid näed, see on loomulik. Kuigi sa ei täpsusta, milliseid vastuolusid sa just silmas pead. Kuidas saakski materialist võtta religioosset juttu sulatõena!? Ta oleks siis ju samast hetkest usklik!

Su häda on, et üritad kõike taandada tagasi füüsikale, keemiale või mingile muule teadusvaldkonnale, taipamata, kui võimatu see tegelikult on, kui soovid aru saada vaimsetest tõdedest.

Harri Kingo, Njah, 2004-12-11 10:23:20

Njah: “... hinnangud (ja seda heaks/halvaks pidamine on) pole kunagi absoluutsed, vaid sõltuvad alati hindaja “mätta” vaatepunktist.”

Hinnangud heale ja halvale on kaheldamatult subjektiivsed, kuid hea ja halb ise on siiski objektiivselt olemas.

Füüsilisel tasandil on see kergesti mõistetav – kui meie keskkonna tingimused kasvõi veidi muutuvad, on meil kohe halb. Hea on, kui oleme kooskõlas oma keskkonaga ja ka sesmiselt korrastatud.

Ka intellektuaalsel tasandil on meie teadvuse sisu kooskõla tegelikkusega meie ümber tarvilik, ning tarvilik on meie teadvuse seesmine korrastatus – segadused meie peades viivad meid kannatuseni ja paratamatult.

Samad sõnad ka vaimse tõelisuse kohta – kooskõla sellega – uskliku jaoks Jumalaga - on hea, ebakõla on halb.

Ja need asjad on väga objektiivsed, ja mitte kusagil kokku lepitavad või ümbertehtavad oma inimlike tahtmiste kohaselt.

(Kuigi sa vaimset reaalsust ja selle ülimat tõelisust – Jumalat ei tunnista, peaksid märkama vähemalt, et hea ja halb materiaalsel ja teadvusliku olemise tasandil pole subjektiivsed. Nendest heast ja halvast arusaamine on subjektiivne, kuid SEE, millest aru saadakse, pole seda mitte.)

Ideaal – see kõige inimesele kõige “heam Hea” – on seeläbi objektiivselt täiesti olemas.

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-11 10:36:17

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-11 08:44:03

“Oh, kes seda teab, inkognito... Eks samal tasemel olevad isikud tunnevad teineteist ära, ja kõrgem tunneb ära madala madaluse, mitte aga madalam kõrgema kõrguse.”

Milline upsakus :o)))))))))

Budistid räägivad aga hoopis muud kui tema inimülesus. Rumalad ja madalad vist.

—————————————————-

Kas budistid tõesti räägivad muud? Mida nad räägivad - vahenda palun.

Ja... veidi piinlik mul seda kirjutada, aga vist tarvilik: kas poleks kena, kui sa EI tooks sealt Ei!-voblasabast siia kaasa sealseid oma stamplauseid ja labasusse kalduvaid väljendusi ad hominem laadis?

Mu mõte: “Eks samal tasemel olevad isikud tunnevad teineteist ära, ja kõrgem tunneb ära madala madaluse, mitte aga madalam kõrgema kõrguse” on paraku õige ja sel pole budismiga otsest ja spetsiifiliselt midagi pistmist.

Eks Jeesus teadis täpselt, mis on tema jüngrite meelel ja südames... kuid neil jüngritel oli lausa ületamatult raske taibata sama Jeesuse kohta.

Sama ka idast - Õpetaja teab oma õpilase hädasid ja oskamatust, õpilane oma Õpetaja meisterlikkust vaevalt et üldse hoomab...

Tavalises kooliklasis teab kooliõpetaja laste taset, kuid lapsed ei tea oma õpetaja taset.

Seda pole tõesti raske mõista, nagu siin pole, mida vaielda. Ka pole põhjust siia oma tavalist Ei!-triidi ümboolikat pikalt pasteerida: see su “:o)))))))))”.

Teeme nii, et jätame sealsed kombed ka sinna Ei!-triidi, jah?

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-11 10:44:58

Muuseas, seda budasust - nirvaana-olekut - käsitletakse läbi väga vastandlike mõistete. Ühest küljest on see tõesti kustumine, kuid teisalt valgustumine, ühest küljest hääbumine, teisalt aga virgumine. Nirvaana on budistide jaoks siiski positiivse väärtusega mõiste, mitte tuim mingi 0-taseme olematus.

Ka on Buddhal palju epiteete. Üks neist on näiteks “Nõndasusse läinu” - Tathaaagata. See “nõnda” on mingi olematust ja kirjeldamatust tähistav vaste sansktiti “tathataa”-le - n.ö. vahepealsele terminile “selle” ja “tolle” vahel...

Kuid teine Buddha epiteet on hoopis “Hüvesläinu” - ja taas näeme siin budasuse positiivset väärtustamist.

Harri Kingo, 2004-12-11 10:52:14

Ma soovitan kõigil, eriti aga Njahil ja Hodžal, rahulikult läbi lugeda link Kallineni tekstiga:

http://www.hot.ee/esi/kallinen.html

rannatüdruk, Harri Kingo, 2004-12-11 11:01:40

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-11 10:36:17
Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-11 08:44:03
Ja... veidi piinlik mul seda kirjutada, aga vist tarvilik: kas poleks kena, kui sa EI tooks sealt Ei!-voblasabast siia kaasa sealseid oma stamplauseid ja labasusse kalduvaid väljendusi ad hominem laadis?

Ka mul on seda piinlik kirjutada, aga kas poleks kena, kui Sa ei tooks sealt Ei!-voblasabast kaasa kõrki hoiakut, et just Sina ja üksnes Sina sobid õpetama kõiki ja kõiges?

Harri Kingo, 2004-12-11 11:34:21

Oi, rannatüdruk, kui ma siin oma mõtteid jagan, siis pole vaja kirjalikule tekstile mingit minu tunneteprismat külge kleepida. “Kõrk hoiak” - mida see peaks küll tähendama? Kas see on ikka minu tekstides kirjas... või on tegemist siiski vaid sinu poolt minu tekstide vastuvõtu omapära ja miski eelhäälestatusega?

Kui oled siin kord kohtunikuks hakanud, ole objektiivne ja tee ka märkus esmaelt Hodža’le, kes mind taas siin Ei! triidi halvimate kommete kohaselt “inimüleseks” tituleeris ja ütle, et üks kahest, kas siin oleme me kõik inimesed... või oleme kõik inimülesed - jumala lapsed.

Teeme nii, jah?

Ja ma arvan, et pole lugu, kui mu käesolev kommentaar siit pärast rannatüdrukuni jõudmist ka kustutatakse - see Hodža algatatud ja rannatüdruku jätkatud isiklikkus pole teemakohane.

Vastseliina Toomas, 2004-12-11 11:34:21

Arvan, et Harri kõrk stiil on “polaarsuskaitse” nende tekstide jaoks, kus ta kirjutab Lihtsalt Asjast.

Ma usun, et ma ei saaks neid Lihtsalt Asjast kirjutamise tekste nii tõsiselt ja siira huviga lugeda, kui nende kõrval ei oleks kõrke tekste.

Noh et mulle tunduksid need Lihtsalt Asjast tekstid naeruväärsed.

Jah, nendest Lihtsalt Asjade kohta käivate tekstide osas õpin küll.

(Minul endal on Harri kõrkide tekstide funktsioonis loomulikult Pirita 60 Miljoni Lugu!)

Harri Kingo, rannatürdruk, 2004-12-11 11:38:54

Mis puutub kellegi õpetamisse, siis ma pole väitnud ega ka arvanud, et ma oleksin kellegi õpetaja või et keegi oleks minu õpilane - selline arusam on taas pärit kusagilt sinust, rannatüdruk. Me jagame siin seda, mida me teame, ja see on hea. Pole vaja end tunda pisikese lapsena miski õpoetaja-kolli ees...

Mida sinult tegelikulöt ootan on su oma sisukohased mõtted, arutlused, arvamused teemas. Mis kena, kui neile keskenduksidki.

Harri Kingo, 2004-12-11 11:40:53

Kui me kellegi kõrkust otsime, pole kahtlust, et selle ka kohe leiame. Tark on mõnda asja elus MITTE otsida.

Harri Kingo, 2004-12-11 11:42:37

Ja teeks nüüd nii, et lõpetaks selle minu personaalküsimuse arutamise? Ma kirjutan, mida tean, ja pole vaja sellest leida kellegi alavääristamisi.

Vastseliina Toomas, HK, 2004-12-11 11:45:13

Minu kommentaar polnud Sinu persooni hindamine, vaid puudutas Õpetamise ja kirjutamise stiili vahelisi seoseid üldiselt. Sorri, kui rikkusin privaatsust.

Vastseliina Toomas, 2004-12-11 11:46:11

Mina tahan samuti Õpetada!

rannatüdruk, Harri Kingo, 2004-12-11 11:59:36

Harri Kingo, rannatürdruk, 2004-12-11 11:38:54
Mida sinult tegelikulöt ootan on su oma sisukohased mõtted, arutlused, arvamused teemas. Mis kena, kui neile keskenduksidki.

Mina ei oota Sinult tegelikult midagi. Ma tahtsin öösel vahetada mõtteid Helega, aga Sa segasid vahele. Ma võibolla oleksin jutustanud oma muljetest budistlike kloostrite külastamisest, sellest mida mulle laama rääkis oma kaljukoopas, sellest, milliste tunnetega vaatasin taevatähti Swayambhunathi suure vadžra juures kuuloomise ööl. Kahjuks on mul seda võimatu teha, kui kõrval seletab kogu aeg keegi, kes teab kõike paremini.

Teel, mil peab jälgima, et ei põhjustaks teistele olenditele kannatusi, otsiksin ma endale Õpetaja, kes hoidub teistele olenditele kannatusi põhjustamast.

Harri Kingo, rannatürdruk, 2004-12-11 12:04:33

Kas kui sina kirjutad siin Helega sellest, et ega te kumbki õieti budismist midagi ei tea, on teistele märk (käsk, korraldus) budismi teemadel vait olla?

Ma arvan, meil siin kõigil võrdne õigus oma mõtteid kirja panna, nii oma teadmisi kui ka teadmatust, ja kui kaks vestlevad, siis ei tähenda see ülejäänutele sundvaikimise käsku.

Saan ma millestki valesti aru? Paranda mind, kui on, mida parandada.

Miks sa oma muljeid kirja ei pane!? Oleks huvipakkuv.

Hodža Nasreddin(Rahurikkuja), 2004-12-11 12:08:18

Harri Kingo, Hodža, 2004-12-11 10:36:17
Kas budistid tõesti räägivad muud? Mida nad räägivad - vahenda palun.

Pasteerisin sulle teksti, tõin lingi ja sulle on ikka sellest vähe?

Ja... veidi piinlik mul seda kirjutada, aga vist tarvilik: kas poleks kena, kui sa EI tooks sealt Ei!-voblasabast siia kaasa sealseid oma stamplauseid ja labasusse kalduvaid väljendusi ad hominem laadis?

Mul seevastu pole sugugi piinlik kirjutada, et oled kõrk ja ennast täis ja peale selle veel rumal, kellele peab kõik puust ja ja punaselt ette tegema. Sa ei mõistnud midagi jutust ‘VÄITLUS PEAVARJU PÄRAST’ ja kindlasti ei mõista sa midagi ka jutust ‘TASS TEED’.
Tahad selles veenduda?

Meiji ajajärgu (1868-1912) jaapanlasest õpetaja Nan-in võttis kord vastu ülikooli professorit, kes oli tulnud temalt mõtluse kohta küsima. Nan-in pakkus teed. Ta valas teed, kuni külalise tass täis sai, kuid jätkas ikkagi valamist.
Professor vaatas, kuidas tee voolab üle tassi serva ja ei suutnud vaikida: “Miks te valate, tass on ju täis ja ajab üle.”
“Nagu tass, “ ütles Nan-in, ”nii oled ka sina täis oma isiklikke seisukohti ja arvamusi. Kuidas saan ma sulle näidata mõtlust, kui sa ei ole oma tassi tühjendanud.”

Ja mis puutub voblasabasse, siis ma ei ole sinusugune kahekeelne ega käi siin head nägu tegemas ega seal kraaksumas. Eile käisin ma seal ainult üks kord ja tsuktsina, kuigi sina arvasid naerdes midagi muud.

/Tassike teed... üks tassike teed...

***