Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

33338, 2005-12-02 16:51:38

Kohuke osstis péagi uue Volga aga mina jäjjngi 3'ga sxjttma.

M.Kohk, 2005-12-02 16:59:12

"Täpselt samad tunded kui mina lõpetasin pisipeda!"

Ehk oleme varases nooruses isegi silmsidemes olnud:-)
Pisipeda tohutu suure ühistoaga ühiselamu oli ju Endla ja Luise tn vahel, mäletan isegi klaverit seal.
Päris meie lähedal.
Elasime ise viimasel kursusel ühiselamus praeguses Kapo peamajas, selle sai merekool vene sõjaväelt.
Aga neli eelnevat aastat Lõkke 5, ka päris külje all.
Viimasel kursusel söandasin sõpradega vist mingil põhjusel sinna isegi pilku heita, aga pruuti elik moodsalt köörlvrendi ep olnud.
(Tegelt oli seal üks jama, millest korralikus seltskonnas ei räägita, nooruse tembutused)

PS meie kõnepruugis oli pisipeda lisaaliaseks veel titendus.

muusa, 2005-12-02 17:10:39

33338
Mis see Sopään oli?

M.Kohk
Ei ole kohtunud.
Ma isegi ei tea, kus pisipeda (titenduseks kutsusime ka ise teda)ühikas oli.
Mina olin Kalamaja plika ja mu südamesõbrantsid elasid üks kodus, teine üürikorteris.

muusa, 33338, 2005-12-02 17:11:47

Oot! See Sopään oli vist laev “Chopin”!

M.Kohk, Muusale ja Numbrimehele, 2005-12-02 17:58:06

Lugu viimasel kursusel oli selline, et meil tuli teha mitte riiklikud eksamid nagu laevamehaanikutel, vaid diplomitöö.
Ja see kaitsta.
Niisiis koolis ei käinud, oli diplomitöö tegemine. Aega kui palju, merelt tulles nagu taskus ka midagi oli, istusime oma lemmikkohas “Energia” kohvikus väga palju.
Ja see vein oli tollal ka väga odav.
Kui eriti meeleolus olime, läksime üle tee restorani “Kevade”.
Aga noorusenergiat ju palju, kui kõik kohad kinni, tuli mõnikord meelde kaunitaride kasvulava pisipeda, eks siis ikka nende akna alla ja ukse taha!
Häda selles, et seal oli ju väga palju erinevas eas neiukesi ja kesköised kavalerid olid ilmselgelt ka jube tüütud.
Nii siis kaevati meie peale kooli.
Ja mitte üks kord.
Koolis tehti suuline märkus.
Siis veel.
Ja siis veel.
Ja veelgi.

Asi lõppes sellega, et kooli rivistuse ajal, kaks nädalat enne diplomite kaitsmist rivistuse ajal loeti ette käskiri, umbes taoline:
a)Esimese kursuse kursant Seejateine, magas päeva ajal ühiselamus- välja visata
b)Teise kursuse kursandid Needjaneed, koolist puudunud niija niipalju, välja visata
c)Kolmanda kursuse kursandid alkoholilõhnadega- välja
d)Neljanda kursuse kursandid, paturegister täielik- täie rauaga
e) Viienda kursuse kursandid õppegrupist K-V Kohk, Muhk, Lohk, Sahk jt, pidev purjutamine, süstemaatiline öine tütarlaste tülitamine pisipeda ühiselamus, sealhulgas miilitsaga sealt minema toimetamine- noomitus!

Sellise nõrga karistuse saime tänu hellasüdamlikele pisipedalastele, sest roodukomandör leppis kokku, viis meid patuseid ühiselamusse ning igaüks meist raputas omale tuhka pähe ja üritas kotiriidesse pugeda.
(Üks noorsand üritas isegi naljatada, et on nõus abielluma, kui keegi neiudest nõuab, kuid veidi kohatult)
Siis läks neidude esindus meie kooli ja palus meile kergemat karistust.

Kuid kurioosum oli selles, et käskkirjaga karistatu ei tohtinud minna diplomit kaitsma, kuid aega oli liiga vähe selle kustutamiseks.
Nii ei teadnud veel kaitsmise päeval, mis saab.
Kõrgele komisjonile loeti patuste nimed ette (neid oli vist 4-5 poissi) ning lubati eriloaga kaitsmisele.
Iseloomulik on, et kõik patukotid kaitsesid oma tööd väga hea peale.
Aga närvipinget kuipalju.

Noorus on küll ilus aeg, aga omajagu probleemne siiski:-)
Nagu poeet ütles (vabas sõnastuses)
kerge on vana olla, kuid raske on vanaks saada!

muusa, M. Kohk, 2005-12-02 18:11:43

Hea on kui noorus on sarvede mahajooksmise aeg.
Hiljem oleks selline asi väga raske, kuid mitte võimatu.
Sinisilmne nagu ma olin, ei teadnud ma ometi kõiki oma kõige-kõige parema sõbratari pahandusi, ehkki arvasin, et tean temast kõik.
Ta lõpetas tõelise degradeerunud prükkarina.
Nüüd aga lõpetan mälestuste heietamise. Avalik portaal siiski.
Võibolla kunagi Jõgeval, kus ma eluski käinud pole, satume teineteisest mööduma, sest just nende odavate müügihindade tõttu läks sinna elama üks mu kaugem sugulane.

Huvitav, 2005-12-02 18:50:30

kas jumal jagab Numbrimehe, Kohki ja Muusa taevaväratites kahte või kolme lahtrisse?

33338, 2005-12-02 19:02:55

ej tea kuhu Kohuke ja muusake satuvad aga minul on kohht kattlajuures ammu kínni. isegi inimülesel pole sellevasstu midagi olld.

kahjuks on mejjevanustel oma°aekksetel siin kohhtumine vähätxénäóne, sest paljud mejst ikka raali sabatulld vel näävad. omagi xpperühmast ej tea kedagi, saavad ädaga kirja ärasaatta. praégu aga paneb enamus piigadest ráali nagu sujttsu.

33338, 2005-12-02 19:06:27

viimati saadin tavalise kirja aasstat 4-5 tagasi. visst siis vel sxjdin, et sis imelikest máadest kirjusid markke téeleläkitada. nüüd ej tea millised margitki mejl käjjbälonn.

33338, 2005-12-02 19:07:47

aga nüüd tuleb kohht vabaksteha, kukutajad on sáabumas.

M.Kohk, 33338, 2005-12-02 22:02:30

Kohuke osstis péagi uue Volga aga mina jäjjngi 3'ga sxjttma.

Vaat sõber ostis noore mehena Volga, kui oli kaks aastat Kuubal nende kalureid treenimas või teenimas.
A sinna võeti vaid abielus inimesi, koos perega.

Tema massinaga rallisime küll hiljem.
Kohk ostis esimese auto alles 10 aastat tagasi, kui krevetireisist tuli- mis madalik see nüüd oligi, 500 miili Newfoundlandist ida poole?

Aga bussiga nr. 3 sõitis isand Kohk iga päev kuni tänaseni Karjamaa peatusse, et siis Hundipeasse minna.
Aga täna käis Kohk “mäe” peal elik akadeemias ja tõi ära tööraamatu!
Ei ole enam “akadeemik” Kohki, on töötu ja paadialune, suvel aadressiks 99, talvel 66!
Nimelt paadi number Pirita silla all:-)
(jälgija ei saa küll luisata, et see kuuekümnendate nali, see on kolmekümnendate oma)

Esmaspäeval aga tuleb teha uued lepingud ning reeder broneerib ehk piletid, mitte küll Kuldsetele Liivadele, aga Varnasse ikkagi.
Võib-olla läbi Istanbuli, tulevat odavam.
Too laev töötab praegu Vahemere regioonis, peamiselt Põhja-Aafrika sadamais, me pidime ta Saksamaa regiooni tooma, kuid nüüd kõhkleme.
Prognoos talveks on käre, meri võib külmuda ja milleks riskida, veedaks talve samas Vahemeres?

Igal juhul on Kohk elevil nagu vana suurtükiväehobune enne paraadi, kui pasunad huikavad ja hunnikud auravad...

Aga numbrimees, Võrumaal ju pole vett, kes sulle seal ämbrigga vastu aken visata viitsib?
Soovi korral ehk leidub hiljem vaba kohake ka ekspeditsiooni elik laevarolli listis?
Aga... logiraamatusse vist peab valesti, grammatiliselt kirjutama?

No on Kohkil, alles EGO:-(, 2005-12-02 22:24:30

Oma vaese truualamliku Assistendi saatuse pärast mingit muret:-(((( Läheb erru ja ei poeta ühtegi tänusõnakest assistendi aadressil:-(

M.Kohk, 2005-12-02 22:48:36

Erru, erru...
Ärge siin vihastage Kohki, egosid jätkub talle mitme eest!
Kohk emeriit, või oli see eremiit, igasugu altshaimerid siin pilluvad kaikaid.
Assistendid teavad oma kohta, laevasüsteem on hierarhiasüsteem, seal ei ole aega hääletada ja konsensust otsida, iga mees teab täpselt oma kohta ja ülesandeid.
(Nagu vanasti öeldi- ei oska, õpetame, ei taha, sunnime)
Iga koi kohal on häirete kava ja igaühe tegutsemiskohustused.
Assistendi võtan kaasa ihusekretäriks, las toksib läpparisse märkmeid.
Kunagine grupikaaslane kalakoolist, õppetooli hoidja akadeemias pani südamele, et võtku Kohk fotokas kaasa, sest mälestusi kirjutavad paljud, aga tuginedes enamasti mälule.
No ei tea, kui tuleb näituseks sõdivale riigile kahureid vedada, mis pildistamist olla saab.
Olgu.
Aitab nostalgiast.
Priit ehk pahandabki, tema teemast üle astutud.
Sorry!

33338, 2005-12-03 07:09:38

selle paadi síiatarimisega ej tohiks talvel muret ólla. anna Volga purl"akkidele iga pääv p'äätäjjs víina ja tirivad nagu mujste m'ööda jääd. lased vajd assistendil paadile ujsud állapánna. mälätad ju paatti nimega ujssk? sellega Leedo éelkäjja arjuskejd ja musstlasi Muhumáale vedaski.

kahhju küll et Tóonaul jäjjgi sxjttmatta, kujd üle olen tast korrduvaltsxjtt. ja kalldaltki kaend. linnavaadetest on ta seni kenimolld Pudopästis.
merelekipuks nüüd küll kuj vajd vajkksele ookkeanile meelitataks. pole sääl üle 4 palli tultt saand. ja saartelgi jäj käjmata. mujdu aga enam avastamisr'xxmu ej teki.
vale jutt et Vxrumaal vett pole. järväsillmi sama palju kuj Kohukesel króo.ne kirstujaokks kxrvalepandud. vxj Tallinki paadikeste osaomanikuksmakkstud.
ükks asulake onn olld küll kuss vett polld. elasin 1960-1961 nimelt Tammsalus. siis sääl avati jusst uus kesskoo.l. aga vett käjsime vaattamas Porkkunis. nüüd olevat kéegi ka s'äälsäle järväle aégajalt augu pxhhjatejjnd, ej jxutta enam lappidagi.
ja Tarttus igatsesin metsajäräle. Vxrumaal on mxlemat küllaga.

33338, 2005-12-03 07:12:05

tultt > tuultt

33338, 2005-12-03 07:57:34

meenutan pisut ka ejjlsetp'ääva.
olin uue raalijaokks nodi juba kokkuosst, vaja vajd kokkupánna. ejle sis oligi asjapulgal vaba aéga ja läkkski txsiseks töökks lahhti.
kxjgepäältt vxttis uhhke Seleroni ja kaes seda igast küljest. siis üttles et sell ju neljanda pesa.
minu vana tojtteplokiga ejj ühilduvat se mitte. 1 tillikas lollile.
varssti tuli tejnegi. nimelt ej lejjd ta kusskilt vidika kaartti. sellep'äälä ejj osand ma túllagi sest enndisel oli se koos emakaga.
midagi panime kokku et lihhtsalt próovi. aga kuss sis mäluonn? sellge et vana küljes. vxtime säältt ära. aga uueküllge ej läjjnd, pesa ej klappind. j'ällä vaja úusossta.
tuli méelde kujdas éelmist emakatvahetin. siis txj tejne se.ll ise öhe, sääl vidikas tehasest küljes. ja mälugi vxttis läbipxlenult ja pani vajkkselt asemele. sellepärast ejj osantki ma nejjd assju jällgi.
täna vxtan jalad se.llga ja lippan línna juppe júurdeosstma. ligi 1200 króoni tuleb välljak'äjja. lähäb juba 5000'kantti. nagu oleks kohe uuesaand.
xnneks osskan juba sobivajdossta.
vaatt sis odavat isetegevust.

lasen seni edasi vana läpakaga.
ja ej tea miss veel púudujääb.

33338, 2005-12-03 12:19:05

jupid toodud, vxjjb medit"eerima°akata.
ja pärast tuleb mul vel moottsa kunstikohhta ess"eekirjutada! mul pole kunstist xrrna ajjmugi. ehhk tahab kéegi paarileheküljelise töökkese minueesst ärateha. vasstutasuks luban teda kuu aéga mitte sxjmata. nii on minngi ärgituski olemas.

33338, 2005-12-03 12:21:18

kujj aga Anrus oma ajjge p'ääga mxttleb selle töökkese jumaliku valgustusepajsstel välljanxjjdu, sis vxttku arrvésse et rea vahesid ejj arvestatta. temalt tuleks séega 4 lehekü.llgeoodata.

priit kelder, 2005-12-03 14:18:26

Numbriline - mis moodne kusnt?

priit kelder, 2005-12-03 14:18:46

Kunst ikka.

***