Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

Padme, 2005-12-01 19:00:28

Kaak 17:16:09

Vastaks sulle toomase sõnadega:

toomas, 2005-11-29 21:51:46
Minu arust on kahetsusväärne, et jälle on siin inimesed aetud leeridesse, kellele on peale sunnitud seisukohavõtud kindlalt üheainsa tunnuse ("materialistid vs. usklikud") alusel.

M.Kohk, muusa, 2005-12-01 20:47:39

muusa, M.Kohk, 2005-12-01 13:01:56
Mis aasta väljalase sa oled? Merekoolis, ma pidasin silmas. Mul seal mitu tuttavat selli, kelle elu läinud nii ja naa. Laevamehaanikud nimelt.

Hea Muusa, vana telhvi kommarina peaksid teadma, et ei tohi endast liiga palju rääkida
Nii nagu iga heategu saab karistuse, saab netikommar ka iga eneseavamise kompensatsiooniks täiusliku täisvalamise.
(Mäletame ju, kuidas end väidetavalt psüühilises kriisis tundnud mees sellest siiralt kirjutas ja mis sellele järgnes „heasoovija” poolt. Kuude kaupa, kuni viimase ajani.)
Isand Kohk on avanud ennast piisavalt, kuid teinud ka jänesehaake.
Kuid suure saladuskatte all, nii et Numbrimees ei kuuleks, Kohk lõpetas Kalatööstusliku Merekooli esimese väljalaske 1966 a. jaanuaris ning mitte laeva-, st jõuseadmete mehaanikuna, vaid külmutusseadmete mehaanikuna.
Astusin 1961 Kalandustehnikumi, kuid üleliidulise alluvusega merekooliks reorganiseerimine päästis tolleegsest nelja-aastasest sõjamereväeteenistusest, vaid 45 olin Liepajas sõjakoolis ja anti kaks paela elik teise järgu vanem kui trümmimasinistide jaokomandör.
Siiamaani ei tea, mida see amet tähendab, väidetavalt sõjalaeva torusüsteeme.
Hiljem olen seletanud huvitatuile, miks mind nii ruttu ära lasti, et kui iga pooleteise kuu elik 45 päeva takka oleks kahe astme võrra aukraadi tõstetud, ma oleks aastaga admiraliks saanud, aga väeosa ülemgi lätlane Peninberg oli kraad madalam- esimese järgu kapten.
Kes seda oleks saanud lubada- olin vaid 19-aastane!

33338, 2005-12-01 21:41:52

eks trümmimasinisst tähända seda sélli kes punni pxhjast ärakrutib ja ...
ej taha mitte ussku et 45 p'ääva selle mxjsstmiseks vähäksjäjj. kujjgi mine tea. mejjl vanas päjkksälises Píllaus läkks kakks xpperoodu kuli txsiméeli miinilattu sigusööttma.

33338, 2005-12-01 21:58:29

mull ej púudund palju et oleksin aasstal 1965 sattund samuti kilukásse. koolivennad olid juba 2 aasstat massiliselt riikklikkuassrund, mina tahin samuti. aga suved veedin maal ja múlle sokutasid kohalikud vxhikud Est"oonia pujjesteasemel Lujse. saadin paberid téele ja jäjjn kutsetoottama. aga suvi akkas juba läbisáama ja vastust ej minngit. sajj sis elistatud. lxpuks sajjn papprid tagasi koos vabandusega et olid KOGEMATTA kxrvalejäänd. ja mull oli ilja enam kireda. läksin isajúurde maattparandama.
nüüd ma saan aru et see oli kinndlassti isand Kohuke kes tiheda najsteskäjjmisepärast oli suvevaheajaks kínnijäättud ja paberitega tegelemapandud. nii ta sis ka minu meretee kínnipani. selleks korraks.
järrgmiselaasstal läksime juba 3'kesi suure urr"aaga riikklikku. tejseks ekksamiks oli russikeele etteüttlus. aga énne asstus sísse üks tavàariss ning teattas et järrgmised isikud on saand ma.ta kirjalikus nullilähädase ning tehku pla.tts vabaks. xhhtul lejjnasime seda p'ääva Pirita ranna restus. mina lasin varvast, Voova ja Tiitt aga läksid kilukásse tehnoloogiks. 1 mu klassivennd saj juba aassta varem riikklikku sísse ja 2 kilukásse, Riho samuti kalarappiaks ja Raul piiksumeheks.
síssesajjn alles 1967 kolmandamal kattsel. siis enam kohukesed ej segand.

M.Kohk, numbrispetsialistile, 2005-12-01 22:41:12

Eh, numbrimees, Kohk oli Tosmare EMŠ-s vaid rivimäärustikku ja marssimist õppimas:-)
Isegi laskmas ei käinud, sest tiir asus väga kaugel, transporti polnud ja oli eriliselt külm talv, 1965-1966 oma.
Pealegi olime seal kui võõrkehad, teised oli nelja-aasta mehed, meie aga 45 päeva.
Sedagi ei olnud ära, sest tuli veebruaris too armee ja laevastiku aastapäev, meil aga polnud korralikku paraadvormigi, kes meile seda andis.
Täielik kino.
Mäletan, üks tollane meie grupi poiss oli istuma jäänud aasta tagasi, tema edukam aasta varem lõpetanud kamraad oli juba aasta teeninud ja pisarad olid tal silmis, kui lahkusime- kolm aastat oli veel ees kroonut!
Meie Jaan muidugi kiitles, et kui tark ta oli, kui istuma jäi, kõiki trumpas üle.
Aga ei teadnud keegi tollal sellest üleliidulisest plaanist, mina läksin mais 1965 BMRT 227-ga Aafrika vetesse 6-ks kuuks, tulles 11. novembril (lumi oli maas ja jäigi kevadeni)oli merekool valmis (alates 1.sept)ning minu grupp pidi detsembris lõpetama. Sellest hoolimata kehtis kõigile uus kord- merekooli lõpetanut ei võeta sõjaväkke, vaid 45 päeva stažirovkat.
Niisiis: rõõbu stranee, dengi ženee, sam nosom po volnee:-)
Kõigile anti kaks paela, kuid vastavalt oma erialale- külmamehele antigi mingi ligilähedane nimetus- küllap need fekaaaltorustikud olid:-)
Komandir otdelenija trjumnõh mašinistov nadvodnõh korablei! Jalgagi ei saanud sõjalaevale!
Ma ütlesin alati kitsas ringis, et selliste komandiiridega võidab Roodina iga sõja..
Alles meie iseseisvuse ajal astusin esimest korda sõjalaeva pardale, seegi oli Pirital muuseumilaev Grif, haruldus kui üleni alumiiniumist endine nõukogude piirivalvelaev- va hr Sibul seal asjapulk.
Aga- lohutame ennast sellega, et iga nõukogude laev oli ehitatud selliselt, et sai kasutada sõjalistel eesmärkidel- olid kohad kuulipritside, kahurite jne jaoks, kuigi tavasilm neid ei leia.

M.Kohk, lisaks, 2005-12-01 22:44:36

Sedagi ei olnud ära, sest tuli veebruaris too armee ja laevastiku aastapäev, meil aga polnud korralikku paraadvormigi, kes meile seda andis.
Täielik kino.
..........
Lasti paar päeva enne pidupäeva minema, sest võisid tulla kõrged inspekteerijad ning polnud tarvis mingeid “marimane”, nagu meid seal hüüti.

33338, 2005-12-01 22:54:50

se oligi vist see ta.llv kus póoltejsst meettrit lunnd maas. ning sulaga nii vaheldumisi et lumel vxjjs rattaga sxjtta. lxjkkasin Simuna°all vxsa, ikka lume päältt. kevadel júuriad jossimehed sxjjmasid, ej saand nad meettristest tanki txketest läbi. jäta vxj kraavid ajamatta. aga mull oli j'ällä kerrgem.

M.Kohk, 33338, 2005-12-01 23:15:03

Oli jah üks väga külm paksu lumega talv, mul jäi see hästi meelde, need pöördelised sündmused kinnistasid kõik mällu.
Teised on aastate jadasse ära kadunud, kuid see aeg oli mulle eriline.
Mäletan ennast “Võidu” õllesaalis veebruari varahommikul üksinda sõpru ootamas, kann õlut ja sigilõigud hernestega ees, meeleolu eriline: merekool lõpetatud, pooleaastane reis tehtud (ikka seda pappi oli järel), sõjavägi seljataga, Lauristini tn kõrgema järgu moeateljees õmmeldud ülikond seljas, lips ees, terve elu ees...
Ja sõpru kui palju!

Mäletan selgesti seda hetke, kui mõtlesin, et nüüd võiks aeg seisma jääda, nii õnnelikuna tundsin ennast!

Kui tahtsid kedagi tuttavatest kohata, tuli vaid minna Viru tn otsa ja seisatada, 5 min jooksul keegi ikka mööda läks.
Kui Tallinna läksin (tulin) 1961 a., oli siin vaid 230 000 elanikku, autosid vähe, võisid igal ajal suvalises kohas üle tänava sammuda...
Aga olgu selleks korraks.

priit kelder, 2005-12-01 23:23:26

Tore on, Padme.

muusa, MKohk, 2005-12-02 05:40:32

Tänud vastamast!
Minu tuttavad käisid Merekoolis. Ja lõpetasid kah 65 v.66. Meie koolil olid nende kooliga nn.klassiõhtud e. sõpruskohtumised, sest tüdrukud tahtsid ju poistega tantsida ja vastupidi. Sõbratarid said endale sealt lõpuks meremeestest abikaasadki: Mati Kindel, Mati Piller, Heino Jõõger.
Tead! Noorus oli ilus aeg!
Aga praegu pole kah viga.
Nooruses oli unistamine, nüüd meenutamine.

33338, 2005-12-02 06:11:13

tegelikult polld ned sxppruskohhtumised ega klassixhhtud, olid LABRAKAD. mejjl mujdugi kaa. esimeste muusadeottsa komistasime nagu tollal tavaks kaubandus tehnikumiga. veel oli minngi koperatìivikoo.l, Imàntakoo.l ja isegi päris pedaomadeni lenndasime. viimastega oli isegi väga KRISSTLIK kohhtumine Raasikul Viru lakastsaadud tuttavajuures era majas. kuj pejbed kohalejxuttsid, rúllisid kohe lahhti loosungi “'öösel me rissti ette ej löö”.
iljem oli vel minngi valitute omavaheline ... Kohilakandis. olid ikka näljased küll ned tulevased xpsid. ükks mejjese.ll ronis sínna k'ülla, varssti tuli akknakaúdu vällja. ega tahht kujdagi seletusijagada. vaatt súlle muusasid klassi xhhtutelt.

muusa, 33338, 2005-12-02 07:01:55

Teadaolevalt oled sina tiba noorem, seega loomulikult ka rikutum (tead, see kaasaja noorus!).
Teiseks aga olin mina isiklikult kristliku koduse kasvatusega ja minu kohtumisõhtud lõppesid enne kui pidu õieti alata sai.
Aga midagi seal edasi toimuma jäi küll kui mina juba lahkunud olin. Et aga olin nii võhik ja naiivne, siis minu arvates jäi seltskond minust vaid tantsima.

lacplesis, 2005-12-02 08:33:48

Üldiselt teatakse, mida noorte tüdrukute kohtumisõhtud kilukooli kursantidega endas kätkesid. Kuna kilukooli kursandid olid kõik pärit kristlikest peredest, siis loeti koos Piiblit.

muusa, lacplesis, 2005-12-02 08:45:34

Eksju, see oli artikli teemaga tihedalt seotud?
NB! Mina pole teemavälisuse üle kunagi kurtnud.

muusa, M.Kohk, 2005-12-02 09:06:04

Mäletan selgesti seda hetke, kui mõtlesin, et nüüd võiks aeg seisma jääda, nii õnnelikuna tundsin ennast!

Täpselt samad tunded kui mina lõpetasin pisipeda!

kursant, 2005-12-02 09:10:56

lacplesis, 2005-12-02 08:33:48

Sind küll! Pead sa siis kõik välja rääkima?

33338, 2005-12-02 11:11:52

minagi sattusin paarilkorral pisipeda akendeálla. saattsime vist ühht muusat “koju”. läkks ja jäjj.
aga pxhiliselt käjsin Räägukandis tuttavatepärast ehitusmehhaanikast.

muusa, 33338, 2005-12-02 15:18:00

See Räägukant jäi minu poolt sissetallamata. Räägu sai valmis just siis kui olin kooli õnnelikult lõpetanud...pärispeda ruumides õhtuses vahetuses.
Mul on mälestused vaid Narva maanteega. Seal, kus nüüd on nurgapealne suur uus maja, seal oli bussipeatus, millega õhtul kümnepaiku koju sõitsin. Selles bussipeatuses oli aga üks puulobudik, mis oli vist peda ühiselamu.

muusa, 2005-12-02 15:39:07

Noh, mitte bussipeatuse, vaid bussiga nr.3 sõitsin sealt koju. :)

33338, 2005-12-02 16:50:50

ja mina ja Kohuke sxjdime 3'ga Sop'äänile.

***