Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

lacplesis, Adminn, 2005-12-01 14:16:19

Tänan vastuse eest. Minu alias on #lacplesis#.
Loodetavasti on mul luba ka edaspidi võimalus ja luba omi mõtteid siin triidis avaldada.

priit kelder, 2005-12-01 14:25:34

Numbrike, foneemika näib olevat kunstlik põld, mida viljelevad tobufriigid. Keelesüsteemi väikseima koostisosana ei vaja foneem enda ilutsemiseks mingit ‘foneemikat’, piisab foneetikast küll ja küll foneemidega seotu selgitamiseks ja see uuribki häälikuid. Eesti keeles siis - häälikuõpetus. Vast valgustad minusugseid keelevõhikuid, mis asi see foneemika ikka on ja millega see eristub funktsiooniti foneetikast? Tänan väga.

muusa, lacplesis, 2005-12-01 14:26:27

Näiteks surnud ei saa ennast kaitsta

Kas peaksid saama?
Kas vajavad kaitset?
On kombeks jah äsjasurnud inimesest mitte halba rääkida. Eriti hauakõnes. Aja möödudes pole meil aga tegemist enam surnute, vaid kunagi olnud inimestega. Ja vaid kunagi elanud inimeste elu alusel saame teha lõplikke kokkuvõtteid elust, filosofeerida elu alguse, elu mõtte ja surma tähenduse üle.
Su märkus adminnile antud kontekstis oli mõttetu.

tsukts, 2005-12-01 14:32:47

Padme, 2005-12-01 09:41:39

Ja sa räägid et ei taha olla kapten? :o)))

Jagad ju käske, kuhu peaks kurssi hoidma :o)

33338, 2005-12-01 15:44:11

Priiduke,
see on ju ime lihhtne. vonèetika vxtab arrvésse kxjkk pisikesetki ‘äälduslikud erinevused, vonèemika ajnult tähänduslikud. vxjjd ’ääldada kabaTŠ"okk vxj kabaTS"okk, tegemist onn erinevate ‘ääldustega. kujd tähänduslikult eesstlasejaokks vahet pole sest ta loomupääraselt ejj ’ääldagi TŠ vällja ning asendab selle TS'ga. nii on sell vonèemil mitu 'ääldusvastet.
ja mujde, lisaks LANGile (langue) onn olemas ka LANG"AAS (langage). nende péensustega oleks arukas tuttvuda. mis sesst et se lejjba ejj anna.

33338, 2005-12-01 15:48:08

tähänduslikkuse erinevust tavakirjeldistest esineb ka ajavorrmides. mxni kuu tagasi saj siin piikkeristatud ka selle tobeda täjjsminevikuga, mis sisuliselt (ehk tähänduslikult) onn OLEVIKU, mitte minevikuaeg. aga tee nejjle pxmmp'äädäle sellgeks. ajavad vormi ja sisu segi nagu mu noorem sxber, Padme ja kohati ka Éelium akkab nejsst nakatuma.

Padme, Priit, 2005-12-01 15:51:52

priit kelder, 2005-12-01 09:45:19

Padme, Jeesus õpetas sind ju tegema head, ilma et sellest kaagutataks - vt. Mäejutlus. Pole eriti midagi väärt see heategu, mille paistel end seejärel kiidetakse. Tõesti, tõesti, häda teile, kes te olete variserid.

Õige. Head tuleb teha. Ja isetult.

Jeesus ei keelanud headusest rääkida. Ta hoopis ise õpetas headust, vennalikkust, armastust. Kas see on kohe kurjus ja variserlus, kui headusest ka räägitakse, et headuse olemust enesele selgitada?

Ei ole. Ja et sellest inimesed ka räägivad, pole koheselt veel kurjus, silmakirjalikus, variserlus, tigedus ega kahekeelsus.

Miks nii süngetes värvides, Priit? Vaata oma paletti, seal on ka heledamaid toone.

Padme, tsukts, 2005-12-01 16:04:23

tsukts, 2005-12-01 14:32:47
Padme, 2005-12-01 09:41:39
Ja sa räägid et ei taha olla kapten? :o)))
Jagad ju käske, kuhu peaks kurssi hoidma :o)

Ma tõesti ei vastuta selle eest, et sa mu kommentaare oma peas karjuv-käskivateks helindad

Lihtsalt näitasin, kuidas kellegi täielik uitmõte sinu jaoks juba valmis tõeks formeerus. Nüüd jääb sul vaid sadu korda seda “valmis tõde” - et “Padme tahab kapteniks” - korrata, ja siis see on juba saanud üldteada fakti väärtuse, milles lihtsalt ei saa enam kahelda.

Mu mõte oli, et VIA-t saab ka headuseks kasutada, ja ma arvan, sa ei vaidle sellele vastu.

Padme, 2005-12-01 16:09:49

Kui inimene leiab, et teatavatel juhtudel ja teatavate isikute suhtes on ta õigustatud olema kuri, veel enam - kui ta seda ka on, siis see tähendab, et tema headus on tingimuslik. Ja see pole enam headus, mis on tingimuslik.

Minu eluvaade ütleb, et headus peab olema tingimusetu, ja see ei jäta kurjale selles maailmas enam üldse kohta ega õigustust.

tsukts, 2005-12-01 16:41:27

Ma tõesti ei vastuta selle eest, et sa mu kommentaare oma peas karjuv-käskivateks helindad

Vot sihuke sa oled alati olnud: teed ja salgad ja vastutuse eest peidad end põõsasse :o)))

Mu mõte oli, et VIA-t saab ka headuseks kasutada, ja ma arvan, sa ei vaidle sellele vastu.

/tõsiselt/
Mängiks nii, et ei hakkaks parteisuuniseid andma, milleks mida kasutada. VIA on juba aastane ja siiamaani kuidagi ilma sinu “värske” mõtteta hakkama saanud.

Padme, tsukts, 2005-12-01 16:44:53

Maitia, kas on ikka vaja kohe väänata lihtsalt mõtet “Olgem head” selgeks kurjuseks?

toomas, Ti, 2005-12-01 16:47:44

...mulle tundub, et monoteistliku religiooni jumal, mille inimene endast väljapoole projitseerib ja mis enda kõrval teisi ebajumalaid ei talu, on ise üks konflikti põhjuseid ja vägivalla allikaid.

Uskmatu inimene peab sageli endaga sisemonoloogi, heitleb oma tunnete ja südametunnistusega.
Kas poleks parem, kui usklikki omaks oma ‘sisemist jumalat’, mis-kes aitab teda ennast, aga pole kohustuslik teistele?

Sellist monoloogi peab ju ka ristiusuinimene iseendaga: nt. südametunnistuse igaõhtune läbikatsumine, valmistumine pihiks, patust hoidumise taotlemine kiusatuse olukorras jms.

Selles olen nõus, et Jumala puhul tuleb inimesel teha palju tööd just iseendaga.

Padme, Ti, 2005-12-01 16:55:28

Ti, Jumal ongi just see “sisemine Jumal”, ja mitte “kuri, tujukas ja kapriisne vanamees pilve serval”.

Usklik peab tõesti selliseid sisemonolooge, nagu kirjutad, kuidas ta ilma saaks? Selle läbi saabub kontakt selle “sisemise Jumalaga”. Sest usk kui elava inimese usaldus elava taevase Isa vastu pole sama, mis pähetuubitud Piibel, kust vastuseid otsitakse.

Noh, nagu... abieluõpik pole abielu. Õpik abielust ju ei asenda reaalses ja tegelikus abielus olemist.

kaak, 2005-12-01 17:16:09

On kombeks jah äsjasurnud inimesest mitte halba rääkida. Eriti hauakõnes. Aja möödudes pole meil aga tegemist enam surnute, vaid kunagi olnud inimestega.

Muusa on hakanud samuti pirne panema.

Et kui laip on soe...siis kiidame teda taevani.

Aga kui või enam suus ei sula...siis võime talle peale istuda kogu täiega.

Huvitav, kas kristlaste kõnede kvaliteet sõltub kadunukese kehatemperatuurist?

Või ajast, mis möödunud surmast?

Kas päti haual ei tohi öelda...et ta pätt oli?

Muusa järgi oleks pidanud ka ajaloost tuntud massimõrvarite haual kadunukest kiitma ja talle hosiannat laulma.

Siis mõne päeva pärast aga kannapööre...ja maapõhja needma.

Huvitav, kas kristlastel on mingid juhised pühast raamatust päevade/aastate arvestuses, kuidas kedagi kohelda liivakünka äärel ja peale auku ajamist?

nipitiri, 2005-12-01 17:28:02

mul on täna vist eriti tugevalt see viga küljes, et liiga lühidalt ja arusaadamatult väljendun...
*
võtab kohe kukalt kratsima... :)
*
kui keegi Lennonit minu eest kaitsma peab...

muusa, kaak, 2005-12-01 18:14:47

Kas päti haual ei tohi öelda...et ta pätt oli?

Ära nüüd ütle, et ilmalikud jutlustajad mõrvari hauakõnes surmasüsti saanut sarjavad ja talle mulla asemel kive hauda viskavad. :(

b-b, kaak, 2005-12-01 18:37:36

Kas päti haual ei tohi öelda...et ta pätt oli?

Tohib ikka, aint kas seda on tingimata vaja teha? Eks läind siis omal ajal sinna va Iljitši putkasse Punasel Väljakul, ja öelnd kõik, mis arvad.. Vaevalt Sa praegu siin enam sõna võtaks, ehkki, mine tea.. :)

Padme, 2005-12-01 18:42:52

Lennonit ei pea kaitsma keegi.
Tema looming kaitseb end ise.

nipitiri, 2005-12-01 18:46:29

rahu... ainult rahu... :)

mulle meeldib Lennon ja...
ta looming...
väga...

Padme, 2005-12-01 18:47:21

Kui preester palus pärast mafiooso matusetalitust mafiooso kaaslastel öelda haual kadunukese kohta mõni hea sõna, tekkis väga pikk ja piinlik vaikus.

Lõpuks üks pomises, pilku maas hoides: “Aga tema vend oli veel suurem siga”.

***