Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

ahvgepards, 2005-11-30 20:12:21

B-b enne nentis, et maailm vist ilma sõdadeta ei saa.

Saab küll, aga kas tahab? ...

M.Kohk, Numbrimees, 2005-11-30 20:34:53

mxne poolakaga (Stan"isslavi vxj Vrxdèerikuga) ja poolesaja najsega kujjd lokksund. mina olin tejsega Aahvrika esimesel avastusrejsil 1971 talvel. mälätan Kar"uulinit, Roési, Leeninit, Majjat ja Kostast.

Eks ta ole.
Isand Kohk läheb kohe õnge otsa, kui meresõitudest, eriti aga ühistest tuttavatest juttu.

Kui vene aja lõpul taheti kordusõppustele saata, (et elujõulist osa kontrolli all hoida) siis viilis Kohk end eesti arstide vaikival heakskiidul kuuks ajaks nahahaiguste palatisse Narva mnt, hoovi peal endine meremeeste haigla. Võttis kaasa tohutult kirjandust, justkui puhkusele, aga lugeda ei õnnestunud midagi. Palatis oli 10-12 meest, kõik võõrad.
Aga kui kellegiga rääkima hakkasid, ikka oli ühiseid tuttavaid, keda koos lahati.
nii see aeg lendas!
Peale selle, kui arstid kell neli kadusid, kadusid ka Tallinna ja lähikonna patsiendid, kuid tagasi tuldi enne hommikusööki.
Nii ei õnnestunud ka Kohkil ühtki ööd haiglas veeta.

Niisiis.
Roesega (oli teine tüür) olin koos 1969 Chopinil ühe reisi, praegu näen teda tihti peaegu kõrvalmaja juures hommikuti valge koerakesega. Kuid me ei tereta, ei olnud tollalgi suurt kontakti. Tema on vist juba 30-35 aastat loots olnud.
Lenin oli jah kahtlane sell, abiellus laeva koristajaga. Ei mäleta enam detaile, aga miskipärast me naersime ta üle tihti.
Karulin oli kapteniks Rybak Baltikil, kui Kohk seal reisi tegi, just enne äramüümist Kaug-Itta.
Maie või Maia oli küll üks mu kooliõde, tehnoloogiplika, tõeline kaunitar, isegi kuival maal!
Ja kui ta koos teise neiuga vana-aasta lõpus isetegevuslaste peol Chopini kinosaali laval poolpaljalt kankaani tantsis, siis närisid mehed küüsi ja oigasid- juba kuid merel oldud!
Aga eelistas eesti poistele Kestutist, kutsuti vist Kostaseks, perenimi ei tule meelde, aga olevat olnud leedu ühe tähtsa kunstniku poeg. Oli selline kõhna poiss, hiljem õppis refmehaanikuks.

Kas sa kirjaniqueùhärra Anslaniga ka koos sõitsid? See punapäine pootsman oli küll väga koloriitne kuju, elus anekdoot- viimati nägin teda sel kevadel merepäevadel Admiraliteedi basseinis.
Ma ei tundnud ära algul, oli traditsioonilise punahabeme mustaks värvinud ja müts kattis “käharpead”.

PS
Ateistid, tehke Kohkiga üks merereis ja tagasi tulete harraste usklikena.
(Kui tulete).
:-)))

33338, 2005-11-30 22:01:40

nääd nüüd. minuajaks oli Roes (visst Olev) txusst juba vanemabiks, jookksvas lokksumisvahis rohhkem tema xpilane 4. sejjsiski. too oli asjalik se.ll, sajj akkama. juhhtusin pemmert"eega kas 1993 vxj 1994 síssesxjttma, olin roolis. p'äälä tuli lootsina minu üllatuseks jusst Roes. polttki eriti muuttund. minnd ta mujdugi ära ej tunnd, vajkksemal ettkel ise tuletasin méelde, siis tulin juba minngi polìitilise vällja°asstumisega tálle méelde. olin nimelt laeva kóosolekul julend pompalt küsida kas lóllide kohustuste vasstuvxtt on sunnduslik? kuna too na"iivselt vasstas naeratades et kxjkk on loomulikult vabatahhtlik, sis márssisin sellest suurest ahhtrisöökklast vällja. aga iva oli selles et minujäräl tuli veel oma kümmekonnd rússi. ja 100%'line kohustuste vasstuvxtt läkks ajjataha ega p'ääsänd me Rxb"akk Estòoni lehhte.
minuajal oli Leenin juba 2., ta najne jättis asjalikuma mullje. se.ll ise oli ärandamisajal vist Korgi Kaúgidas omalevusserdand ja sääl kabuna ka sxjtt. ükks mu mototuttav Vanau.ntt oli taga koossxjtt ja téadis rääkki.
ehhki olin taga nugadepääl, ej saand ta minnd sillast ära°ajada. sest olin Kar"uulinisilmis ääs kirjas. tunnin nimelt ässti tähhti. tema kujj enndine vaj"ennxj marj"akk oli samade uvidega ja Aahvrikas xhhtud tollal imeliselt sellged. pani küll sageli kärakat ja korrd ka sillal kxjgile jómmis p'ääga kuulutas et mull onn alati sillale vaba pääs.
kuna olin vahis 12-16, sis énne vahhti sittsisin kas päjkästvxtta vxj sillal. m'äärasin sekkstandiga kesskpääva kxrrgust. eks Leenin samuti. tollal ju keppsu polld ja Teka sääl ej töödand, Lor"anni polld. kujjd olid ääd sügavusjooned pxhjast lxúnásse ja kesskpääva päjkä anndis kerrge vaevaga ka lájjusejoone. nii me kohhta säl m'äärasime. kujd kuj mina sättisin stoppri juba jookksvalt nii käjjma et sajjn kohe ka xjjge aja, sis Leenin vajutas päästikule alles kxrrgustsáades. eks ta korrd jällgind minnd ja jäjj iljaks. vanndus tulld ja txrrva, aga jätin tálle oma kxrrguse. järrgmistel korrdadel ta minujäräl enam ej nuhhkind.
Majja oli mujdugi pärrl, eks ta sellepärast ka méelde ole jäänd. suuttis ka kala°ajsust üleólla ja söökklásse tuli nagu restusse. vorrmidest ej jullge meenutadagi. olin taga samas vahetuses. sell rejsil ta oli tavaline kalatööttleja, sest tehnoloogiks tuli minngi kxrrgaritud plonnd, öhe mehhàaniku abikaasa.
ülttse oli nejjd masinajürisid kole palju. 5 tavalist mehhàanikut, siis kari külmutus, el"ekktri ja rem"o.nttméhhe, motorìstid ja keevitajad vist p'ääläkauba.
mälätan et Kar"uulini takks (pajj) oli 3.33 ja tema tehnoloogist abikaasal kaa 1.5 ja 2 vahel. kokku 5 minu palkka.
kinndlassti mälätad ka Katsjub"insskajat. abe lxuaotsas, ej mahhtund öhestki käjmaluugist läbi, tuli ta lo.sspóomidega tr'ümmitxssta.
Rxb"akk Paltikist küll teattsin aga minu prakks sajj ottsa ja koo.l ise samuti. rohhkem kuj 20'ks aasstaks.
Annslanist mujdugi kuulin aga kóossxjttma ej trehvand. eks nejjd laévu olld tollal palju.
oli kena elu igatahes.

33338, 2005-11-30 22:06:27

iljem juhhtusin kóostööttama Mää Velloga, kes samuti sama tee läbikäjjnd. mujdugi mälätas ka Majjat. kahhju et siis Kohuke ette ej tulld.

kaak, 2005-11-30 22:39:44

33338 glorifitseerib siin vene aega ja kalalaevandust.

Kindlasti käis ta ka poonipoes trääni ostmas ja tänaval sellega spekuleerimas.

Merereiside ajal venelaste ajude keppimise ja autoerootika harrastamise asemel...oleks ta võinud parem tegeleda kodumaise seksi ja parteitööga.

Nii oleks ka temast saanud kuulus religiooniteoreetik või virtuaalne kung fu mees.

M.Kohk, 3338, 2005-11-30 23:21:51

Roes on üldse vist seda aegumatut tüüpi nagu Arnold Esimene või Eve Kivi, ikka sama välimus läbi aegade.
Mehaanikuid oli baasidel muidugi nagu kirjusid koeri, isegi Kohk oli üks neist.
Näituseks oli August Korgil Kohki kajut otse Panini (kapten) ja Panovi (kapteni 1 abi elik pompoliit) vahel.
Oli seal Kohk vanemrefmehaanikuks noil ammuseil 1970-1974 aastail.
Et Panov, meie kullakallis endine abilinnapea poliittöötaja oli, sellest tema praegune biograafia vaikib.
Aga tõele au andes, ega nii head pompat ei mäletagi, oli asjalik ja intelligentne mees, maadluses meistersportlane, ema poolt olevat eestlane.
Oli vist enne seda TPI komsomolijuht olnud.
Siis ta semmis kena laevaarstiga, hiljem abellus tollega.
Aga ennem oli eestlannaga abielus.
Kord kaldal sõbraga panime pidu ning too tahtis kaks kaunitari ka kutsuda, viimsel hetkel selgus, üks olevat panovi endine proua. No mina keeldusin kategooriliselt, igasugune peotuju kadus, võtsime uued sihid...
Aga et me kuidagi glorifitseeriks olnud- no ei- noorus on ilus aeg, riigikorrast sõltumata, see oli lihtsalt meie kujunemise aeg...

M.Kohk, 33338, 2005-11-30 23:40:04

Kotsjubinskaja oli küll kuulus mutt, jubeda välimusega.
Tehnoloog elik kapeni abi tootmise alal elas ju vööris,siis oli üldse meeskonnas 250 inimest (hiljem koondati), vööris ahtrisse,kus suured koosolekuruumid, oma paarrsada meetrit.
Koosolek hilines, sest Kotsjubinskajat polnud (ta vist kaalus oma 200 kg, koos vuntsidega), helistati talle, ei vasta!
Siis öeldi rahvale, “ona na perehode”, ta on ülesõidul. Kõik naersid, sest see tähendas enamasti laevasõitu ühest rajoonist teise.
jah, vintside abil tõsteti trümmi ja välja, sest korra olevat redelišahti kinni kiilunud, kui ise ronida püüdnud.
Aga teistel on me juttu igav lugeda, sest Kaaki näituseks erutavad hoopis teised teemad:-)
Eks ta ise avab ennast..

Uuk, Kohk, 2005-12-01 00:08:38

Aga teistel on me juttu igav lugeda, ...

Kohk ei kirjuta kunagi igavalt, isegi kui teemat justkui pole ...

Ja keda siis laevandus ei huvitaks. Ise ka meremehe poeg, loen huviga.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-12-01 00:09:03

Mul üks kunagine hää kolleeg ja koolikaaslane läks Hiiu Kalurisse tööle ja loksus aastaid Las Palmase ja Angoola ranniku vahet.
Endel Satsi oli tema nimi. :)

Olev:)))

Uuk, 2005-12-01 00:13:32

Tegelt olen ise ka mõned korrad laevarooli keeranud, tatina keset Riia linna, Daugaval siis.

Hele, 2005-12-01 00:21:40

Üks “vana paks” purjetaja rääkis meile kunagi ühe tormi kätte jäämise loo.

Kaks kohta sellest jäid väga meelde.

Üks oli “... kui oled ennast juba ära andnud...”

Ja teine, lõpusõnad, oli “... ja siis sain ma aru, miks on Eestimaa randadel nii palju kirikuid.”

Uuk, 2005-12-01 00:37:23

No ega neid nüüd niiiii palju ka ole.
Näituseks mõnel Hellase väikesaarel on kirikuid vaata et sama palju kui elanikke, tuhandeid.

(Ps.- mitte neid väikseid “Panagia putkakesi” vaid suuramid ikka. Selliseid kuhu väike jõuk hingelisi kenasti ära mahub)

Uuk, 2005-12-01 00:39:17

Tuleb välja, et esimese lause laenasin DT-lt. Tema moodi vähemalt.

tore oleks, 2005-12-01 00:57:18

Tore oleks olla laevas, kus Padme on kapten, tsukts zampolit, 33338 vanem tüürimees ja kaak laevaarst.

Uuk, tore oleks, 2005-12-01 00:57:18, 2005-12-01 01:01:05

No meeldib või mitte, aga Via näol ju su kirjeldet laevaga tegemist ongi.

Ti, Uuk, 2005-12-01 02:04:38

*
Uuk, tore oleks, 2005-12-01 00:57:18, 2005-12-01 01:01:05

No meeldib või mitte, aga Via näol ju su kirjeldet laevaga tegemist ongi.

Jah, just.
Aga mulle just see meeldibki.

Tavaelus olen märganud, et inimesed eriti kergelt teisitimõtlemist ei talu. Isegi sõbrad.. või nemad just eriti, tahaksid, et mõtleksid nendega ühtmoodi.
Via on hea võimalus oma ‘uitmõtteid’ järele katsuda.. ja kui vaja: vastu nina- niu-näu! saada.. :))

*

tsukts, 2005-12-01 02:40:55

Mkmm... Via pole laev vaid lomp või tiik või jõgi või meri, kus kõik nimetet ja nimetamata oma laevukesi ujutavad ja kahuritest üksteise pihta tuld annavad.

Nu põle Padme kapten laevas ja jumal taevas... nu ei ole mitte, kuigi ta seda tahaks... või on selleks laevaks “Bounty”?
Mässu sellel laeval saaks vaigistada vaid siis, kui ta sõidaks sinna ja veaks sellist laadungit, millest keegi laevalolijatest huvitatud ei ole.

ahvgepards, 2005-12-01 06:01:15

Tegelt olen ise ka mõned korrad laevarooli keeranud, tatina keset Riia linna, Daugaval siis.

Tundub, et see laev sõidab vähemalt Läti lipu all. Latvija rules :)

33338, 2005-12-01 07:16:35

eks nxúkogude aeg lanngend níi'öölda vanasse aéga kuj polld vel viimasep'äälä viidud inimeste tühjakspigistamine. püütti txessti minngil omal moel inimestele lúua méeldivat kesskonnda. sav"ettskitel oli xli vabalt kääs, innd oma määrata, rahvast palju, s'üjja oli vaja annda, säältt se odav kala tuli.
pemmert"ee alkkoossejjs oli 96, minuajal 1993-1995 oli järälejäänd 64, Sop'äänil allgul 261 (ka juukksur ja koolixpsid olid arrvel), 1971 oli 221, iljem vähänes véelgi. olime isegi 4'ses kajutis ajnult 3'kesi. ja ahhtris oli ka 6'sejd kajutejd. 1993 sügisel külastin seda sest meenutades vanu aégu loodin ka vanu mxnusitkorrata. aga pääl oli vajjd 110 tegelast, korrd nii ripakil ja laévgi armetus sejsus et lóobusin.
10 aasstat tagasi olldi taólistel laévadel vihaga, púudub oma laeva tunne. mehed vahetusid, isegi otsiti vxjmalusi et tejsele laevalemínna. suhhted olid sageli sássis et öhel laeval oli mitu vihameeste puntti.
vxrrdle vxjj elu praégu kastilaévadel. paned tüürimehekohustustele lisaks ka kinnitajakohal, kohati 16 tunndi p'äävas. saad ned 20000 kättä küll aga merer'xxmu enam pole. sest sxjdad kaa nagu trammiga Eerist Prit"anniásse ja tagasi, kella järrgi, elu sássis. ja esindad kuulekalt Est"ooniat.
samas kuuled mxne koolikáaslase meenutusi kujdas nad nädalajd Nig"eerias vxj Sanpèedros päjkästvxtid vxjj Eeris vxj Tannmarkis kuu aéga strejgitxttu elunauttisid, sis ej sáagi tejsiti kuj selleaekksejd lumeanngi isegi Kohhtla Järväl vallgemaks ja kxrrgemakspead.
ja kuj tead kujdas viisapojsid xppelaeval läbi Eur"ooppa kenade sadamatesxjdid, nüüd kasutada vajd mxni paa.tt, sis...
ja miss purrjekogemusest rääkki, Veega ja Kapèlla asemel pole xjjeti midagi. kxjkk käjjb tseres soopu.

aga poonipóodi oli assja vajd viisagasxjttjatel, paasid minuajal siitt läksid ja síia ka tulid, ej minngejd külastusi. öhele lätakale sxjttis üks ell"een kesskelt sísse, jusst Kan"aaridejuures. viisata sellid jaottatti tejstele laévadele, mejjlegi oma 30. pärast rem"ontti korjati taas ära.
ja ega sääl midagi asjalikku meestele olttki, valldavalt najste träni. käjsin vajd paar korrda säl vaattamas.
kujd nii vxj tejsiti, merel oli kenam kuj siin. vähämalt need aasstad pole elatud asjata.

33338, 2005-12-01 07:33:23

kuj vaadata et oled käjjnd vajd 21’s kohas, sis...
http://www.hillmanwonders.com/z_share/test_yourself_menu.gif

***