Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

ahvgepards, 2005-11-29 23:06:29

Eestlased ei erine ses suhtes teistest rahvastest ega ahvidest.

Miskisugune närune kalevipoeg Lacplesise kõrval! Ja taevast õieti põlegi, ainult põrgu ongi.

levi, lilleke, 2005-11-29 23:07:57

Ja nüüd selgita minule kah millises Lillekese kommentaaris sa neg.hinnangut nägid?

Et siis mängime sellist mängu, et kes mida näeb? Eksole.

Ma arvan, et nii sina, kui mina oleme ikka täiskasvanud inimesed.

Tänud, naerupahvi eest, 2005-11-29 23:08:14

ahvgepards, 2005-11-29 23:06:29

jälgija, 2005-11-29 23:09:49

Ja kindlasti pole lätlastel ka ahvsgepards'eid, kes oma rahvast vinguvas kõneviisis maha teevad ja fauna tarkust taevani kiidavad.

tasele, 2005-11-29 23:09:59

_Kui inimestel pole ei mõtlemisvõimet ega aimu majandusprotsesside tsüklilisusest, siis on neile raha alles jätmine tõsine patt ja Jumala seaduste pilkamine._

kui Jumal tahab kedagi karistada, siis võtab ta temalt mõistuse elik muudab ta ateistiks, kes ometi aeg-ajalt oma sõnadele kaalu andmiseks kasutab usuinimeste sõnavara.

Lilleke, levi, 2005-11-29 23:18:26

Samad sõnad sulle tagasi:
Ega’s siis need asjad, mida sina teise inimese tõekspidamiste kohta ei tea, ei moodusta ju ometi sinu teadmist teise mitteteadmisest

tee vahet suremisel ja sellele järgneval surmal - esimene on sama kõigile, kuid materialistil ja religioossel on sellest teisest täiesti erinevad arusaamad.
Ma küsingi:
Mis peale arusaama veel erineb?
Küsin, sest ma ei tea.
Mis siin siis nii arusaamatut on ja miks on vaja seda nii keeruliseks ajada stiilis ‘'ma arvan, et sa arvad'’
Kui sa osakad ja viitsid vastata siis vasta.
Kui tahad teada mida arvan siis küsi mida arvan, mitte ärvan arva, mida arvan..

Lilleke, levi, 2005-11-29 23:20:15

mitte ärvan arva, mida arvan- mitte ära arva, mida arvan

tsukts, 2005-11-29 23:21:31

Sattusin lugea ühte kristlikku eetikut ja literaati pealegi. Tsitaat temalt:

Kohustuslik usundiõpetus ei ole kohustuslik uskumine. Uskuma ei saa kohustada. Need aga, kes arvavad, et lastele ei tohi anda valikuvõimalusi, jutlustavad valitsevat pluralismi, aga tunnistavad ainult ühte – iseenese tõde. Kas see pole mitte silmakirjalikkus, mida Elo Liiv oma artiklis kristlastele külge püüdis pookida.

Pean ütlema, et Elo Liivil oli õigus kui ta selliseid lontruseid silmakirjalikeks nimetab.
Kui palju on usundiõpetuse täielikke eitajaid? Peale minu ma teisi ei teagi, enamus nõuab ainult selle alustamist hilisemal ajal ja vabatahtlikkust selles osalemisel.
Aga see ei rahulda silmakirjatsejaid, nemad tahavad, hällist saadik ja kohustuslikus korras iseenda tõde lastele pähe tampida.

ahvgepards, 2005-11-29 23:23:01

jälgija, 2005-11-29 23:09:49

Noh seda ma räägin, see kalevipoeg oli viimane jobu, ainus millega ta kuidagiviisi hakkama sai, oli saarepiiga vägistamine ja peale seda ei osand enam suurt midagi teha, kui sõitis maailma otsa seepi sööma. Ja mõistust polnd teisel mitte raasugi, talle ju öeldi pidevalt, et löö serviti ... lõpuks oli miski asotsiaalsete eluviisidega jalutu invaliid põrguväravas kerjamas. Samal ajal tappis Lacplesis karusid ...

kaak, 2005-11-29 23:28:21

Tsukts oli vanasti ikka kõva piibliuurija.

Et peaaegu pioneerilaagris taskulambiga teki all ja salaja.

Nüüd tahab lapsukestelt selle lõbu ära keerata.

Tänapäeva koolis on lastel mahv nii kõva, et mõni huumoritund nädalas lõdvestaks närve.

Tore oleks saada usuõpetajaks tsukts või DDT, kes lastele piibli tõdesid jutlustaks.

Kui piibel parajasti laenuks mujal...võib ka Taxiliga piirduda.

sisseviskaja, 2005-11-29 23:32:03

Latspleesis... latspleesis...
Mis lätlane, latspleesis oli liivlane, nii nagu Ilja Muromlane oli ugri-mugri.
Aeg on asju õigete nimedega nimetada.
PS
kas läti naistel on lakaga või mitte?

tsukts, 2005-11-29 23:37:00

Et peaaegu pioneerilaagris taskulambiga teki all ja salaja.

Mis juttu sa ajad??? See oli ju kommunistlik aeg - kõik piiblid olid ära põletatud ja piibliuurijad viisnurka löödud... Sa põle lugend usklaste jutte???

sisseviskaja, assisteerib kaagile, 2005-11-29 23:40:24

A see Jemeljan Jaroslavski Usklike ja uskmatute piibel, ei tea kas see on veel müügis?
See sobiks paremini kui Taxil.
See on nagu kanonaad suurtükiväemarssal DDT katjuušast ja Tšukotka põdrakindrali hernepüssist usuvägimeeste pihta.

tsukts, 2005-11-29 23:46:22

Näädsa, sisseviskaja on meil nagu printsess, kes herneterakese peal(e) vingerdab ja vingub ning rahu ei saa :o)

Ti, ahvgepards, 2005-11-29 23:48:27

*
Noh seda ma räägin, see kalevipoeg oli viimane jobu,

Mudugi.
A mis me siis teeme? Kolime Lätti?
/Mai soovita.. mul on ka seal kodu, a ikka ‘igavene häda’.. :))

A kalevipoja ehk meie suhtes on sul muidugi õigus. “Kalevipoeg” hakkab küll peale lubadusega, et saame kuulda-näha “paremate päevade pajatust, armsamate aegade ilu”, aga asi läheb untsu.

Hoolimata linnade ehitamisest, suurtest reisidest, Sarviku aheldamisest, lõpetab ta allilmas- käsi piida küljes..

Mitte väliste asjaolude pärast, vaid sellepärast, et ta hoog rauges.
“Kurvastuse kütkendused
võtsid enneaegu võimu..”

See tulenes ilmselt loomusest.

Et mis siis teha, ahvgepards, meie- eestlastega.. ? :))

sisseviskaja, 2005-11-29 23:51:23

Siniveri pole häbeneda:-)

sisseviskaja, 2005-11-29 23:56:15

olgu pealegi
usunõdrad
ja usuvägilased
uskmatuse nõdrad
ja uskmatusevägilased
las nüüd traktor
nimega Öö
tõmbab me koloosile
teki peale

Padme, 2005-11-30 00:20:11

Kalevipoeg on 90% osas meie lauluisa omalooming. Isiklik rahvalikus stiilis jambitamine. Kalevipoeg-totu keskne tegelane.

Soomlaste Kalevala on seevastu 90% osas autentne igivana põlvest põlve edasi antud ja kantud rahvaluule, mida Lönrot ise korjamas käis ja seeläbi peegeldab Kalevala ka päris hästi ugrilaste iidseid arusaamu maailmast.

33338, 2005-11-30 06:56:57

ülldiselt
kuj nägin mitutkümmet kómmi mu vaba aéga ees ähvardamas, ejj osand arvata et popp onn olld jahumine surmaümmber.

assistendile
Jxgeva odavatest eluasemetest olen samuti kuuld. tean nejjd súuri majaka.sste minagi. t'ööotsad kadusid ja rahvas pani plagama. minu side Jxgevaga on vajd läbisxjttjaoma. välttisin sínna elama°asumist selle suhhteliselt kujva kohatxttu. vajd jxekke onngi. korra käjsin kohhtaottsimas ka Kuristal, metsavahiks, aga polld tóokorrd sääl otsustava sxnaga meesst kohal ja tejsekskorraks olin juba koha mujalelejjd.
ää side oli aga tollase Voorema p'äätojmetaja Uugu Altteriga. avaldas mu skisolt oma 10 lugu. saj valitsust ja mujjd petisejtxrvata.
Lájjuse on txessti kenam kohht. mu nóorpxlve spordikáaslanegi elutseb aassta kümmnejd sääl. Olesk nimeks.
mujdugi kahhju et vana Kohuke minnd asendama ej kipu. nóori andekajd pole ka jumala tulekesega lejjda. ikka mxni suurem púudus mann. mejjejaokks onn oluline see et ta kohe varvast ej laseks. tuleb sísse°elada ja kxjkk Eesti meremärgid pähäxppi. praégusel p'äämehel isegi nummbrite kauppa nad kolbakas. tema juba kaa 75 aga asendamatu. enndine purjutaja, nüüd juba aasstajd maakkas.
mujdu ju najste vägi kess oma tojmetamisi rohhkem ahhetamiste, killjumiste ja kolmanda silma°abil tojmetavad. ennda kiittuseks vxjjn 'öölda et olen 3 aasstaga suutt nejjle parrda tulede erinevuse sellgeksteha. kahh saavutis.
eks pea sis ottsima mxnnd sellist kes Kohvi Íllari mxxdu vällja°annaks.
su meenutustest jäj mulje et isand Kohuke samuti mxne poolakaga (Stan"isslavi vxj Vrxdèerikuga) ja poolesaja najsega kujjd lokksund. mina olin tejsega Aahvrika esimesel avastusrejsil 1971 talvel. mälätan Kar"uulinit, Roési, Leeninit, Majjat ja Kostast.

33338, 2005-11-30 07:04:05

se Leenin pani mu p'äälä koputamisega loottused viisale kínni. oli minu vahis tüüriks. ja läksime rahhvuste erinevusepinnal rakksu. pärast iseloomustuses sejjsis et “vjoll antisavettskie raskavòorx”. Simonènko üttles kohe et “kurat sellega et omavoliliselt Veegal logelemiseasemel kaluritega jallgalasid, aga mida se märkkustähändab?” selgitasin sis viisakas russi keeles et Leenin oli ükks ujj... viisa sajjn lahhti alles 1993.

***