Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

v.l., 2005-11-29 18:29:58

Tegelikult, Priit, Jeesus tuli surmast tagasi. Kolmandal päeval.

Tegelikult juba järgmisel päeval ehk täpsemalt varjusurmast. Koraan ütleb üheselt, et Jeesus ei surnud. Ja Johannese evangeelium annab ka mõista üheselt, et surnuga siin küll tegu ei olnud. (tegu polnud juutidele omase surnumatmisega, ja milleks oli vaja surnu jaoks kolossaalset kogust ravimtaimi valmis varuda)

Kolme päeva müsteerium oli nii Osirise kui Dionysose loos.

Padme, kaak, 2005-11-29 18:32:58

kaak, 2005-11-29 17:58:45

Jah, suremine on samane füüsiline protsess kõigi jaoks. Kuid surm on erineva tähenduse ja väärtusega religioossele ja mittereligioossele inimesele.

Suremisest aga seda, et isegi budistide üks oluline palve on, et nende surm oleks kerge.

Padme, Ti, 2005-11-29 18:38:28

Ti: Jah, lihtsalt olla inimene. Sinnamaani, kui on antud.

Inimene oled sa niigi, mida veel “olla inimene”? Kui iga puuseeme teataks, et ta tahabki ola seemneke ja jääbki seemneks, siis poleks metsa.

Ja teiseks - seda ma siin pinningi juba tund või enam, et kuhumaani siis on antud? Ja kes/mis on andnud?

kaak, 2005-11-29 18:40:15

Kuid surm on erineva tähenduse ja väärtusega religioossele ja mittereligioossele inimesele.

Surnuid on näinud vist kõik...suremist vähesed.

Olen näinud suremist vägagi palju...ja pean märkima, et pole näinud mingit erinevust usklike ja mitteusklike vahel.

Et mida nad suremise hetkel mõtlevad?

Ei tea...paljud ei ole suremise hetkel isegi võimelised mõtlema.

Nii on lood.

Padme, 2005-11-29 18:41:41

Hiljem edasi, et tulla tagasi. Või: hiljem tagasi, et minna edasi.

Padme, 2005-11-29 18:43:53

kaak - tee vahet suremisel ja sellele järgneval surmal - esimene on sama kõigile, kuid materialistil ja religioossel on sellest teisest täiesti erinevad arusaamad.

Leff!

Lilleke, 2005-11-29 19:11:25

kuid materialistil ja religioossel on sellest teisest täiesti erinevad arusaamad.

Mis peale arusaama veel erinev on?

Po, 2005-11-29 19:36:44

Selle lillekese sees on mesilane peidus...

33338, 2005-11-29 19:42:45

asi pole ülttse surma karttmises, vajd selle ajalises sobimatuses/sóovimatuses.
samuti ej mxélda ülttse surma omadustele siis kujj ollakse jxuetus olukorras. pigem siis soovitakkse surrma sest see päästab teralkxjkkujad téadmatusest ja ebakinndlusest.
eesstlasele lisandub mujdugi vel see omadus et ta ej taha súrra varem kuj vihavaénlane. vxj kujj, sis siis kuj ta saab sellega vihamehele oma surmaga käkkikeerata.

nojah, 2005-11-29 19:48:26

Päeva küsimus: Kas usu(ndi)õpetus peaks koolis olema kohustuslik õppeaine?

Vastus % Arv
Jah 22 1265
Ei 72 4232
Ükskõik 6 351
Kokku vastuseid: 5848

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-29 19:55:53

Surm ei tee vahet usklike ja mitteusklike vahel, kui inimene on selleks valmis, pole ka vahet äramineku hetkel usklikul või mitteusklikul.

Nõus. Siis pole ka hirmu... on vaid ootusärevus ja mure veel pooleli toimetuste pärast.

v.l., 2005-11-29 20:03:17

Vahel pole aega muretsedagi. Nüüd käib see üsna tihti sedasi: sakk sees ja põmm vastu puud... järgmisel hetkel vaatad ülalt alla - mis nüüd küll vanamees seda romu nähes ütleb? ja läinud oledki.

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-29 20:13:26

Mida vanamehel ikka öelda enam- pühib särgivarrukaga pisara silmist ja hakkab vaikides poja maise keha matuseid korraldama... omaenese kirsturaha selleks kulutades.

assistent, numbrispetsialistile, 2005-11-29 20:28:47

Väegade mortaalsed mõtted kallil esmabaõhtul?
Nu-nuu, härrased ja prouased, ärge kiirustage armastust, kui ta tulla tahab.
Ja sedasamust elu lõppu ammugi mitte.
Kõik tuleb omal ajal.

Näe, isand Kohkil oli noorpõlve sõber meresõiduaegadest, keda kohtas üle 20 aasta kevad-suvel hundipea sadamas.
Tere järel küsis vana semu kohe, et kas sa ei tahaks minu asetäitjaks tulla, hea tubane amet, kaks kuupalka aastas lisaks jnejne.
Aga Kohkil ju ekspeditsioon kavandamisel

assistent, järg,, 2005-11-29 20:31:53

Aga Kohkil ju ekspeditsioon kavandamisel, küll kunagi hiljem!
Aga asenda sina mind puhkuse ajal, ütles Kohk.
Nii jäigi, Kohk oli juulis puhkusel, üks VTA lauaülematest tema asemel.
Huvitav oli lahusoldud aastate sarnasus, sõber 20 aastat karsklane, sügavalt usklik, endistviisi sportlik. Käis ikka veel Valge tn jõusaalis raskusi tõstmas.
(Kuipalju tonne rauda nad kunagi Kohkiga baaslaevadel kõikumise saatel üles punnitasid, kes seda teab.
Ja neid ateistlikke pidusidki peetud, eriti Klaipedas laevaremondi päevil)
Aga ootamatult sai Kohk kõne- tema sõber suunduvat Aafrikasse laevale, tulnud ootamatu pakkumine- ta iga suvi tegi ühe kaugsõidu reisi.
Võttis selleks palgata puhkuse.
Aga mis Kohki hämmastas, need nelipühilased maksavad tõepoolest kümnist, 1/10 palgast oma kogudusele!
Luterlaste soovitatav prossa on 1.
(Olgu öeldud, 63 a. vanust mehel, ei tehta enam palju pakkumisi)
Rohkem Kohk uuestileitud sõpra ei näinud, infarkt.
Tuli vist lennukiga tagasi, aga et Kohk perekonda ei tundnud, jäigi ta nii nägemata...
Kurvastas Kohk, kuid viimaks leidis, et milline veel saaks olla õnnelikeim surm- meremees oma lemmikelemendis, tööpostil chief engineer`ina nagu parimail noorusunistuste päevil!
Sellised rõõmsad mõtted siis..

Usute või mitte, Kohk on siiski natikese noorem:- )

Padme, 2005-11-29 20:45:34

Lilleke, 2005-11-29 19:11:25

“kuid materialistil ja religioossel on sellest teisest täiesti erinevad arusaamad.”

Mis peale arusaama veel erinev on?

Elu.

Lilleke, Padme, 2005-11-29 20:50:19

Teemaks oli ‘surm’
kaak - tee vahet suremisel ja sellele järgneval surmal - esimene on sama kõigile, kuid materialistil ja religioossel on sellest teisest täiesti erinevad arusaamad.

Ma küsingi:
Mis peale arusaama veel erineb?

Olev Vallimaa, kork15@hot.ee, 2005-11-29 21:02:24

ELU RING.

kaak, 2005-11-29 21:14:39

Ma ei ole selline nartsissismist elujõudu saav indiviid, kes ka peale oma surma soovib endale midagi erilist.

Olen harjunud mõttega...et tuleb “must auk”...ei midagi...nihil...ja minu jaoks maailma lõpeb...teistele kestab või algab.

Ka nemad järgivad kunagi minu saatust...nagu olen mina jaganud seda oma esivanematega.

Ausalt öeldes...ma ei oleks isegi sellest “surmajärgsest” elust ega kirgastumisest lihtsalt huvitatud.

Surm on ka vabastav kogemus, omamoodi ideaal, mis väärib austust ja valmistumist selleks.

Läänemaade kultuuris peetakse surma millekski pahaks ja õudusttekitavaks, kurbuse summatsiooniks...mida eriti kristlus on viljelenud, kasutades alatult seda ära oma eesmärkidel.

Eesmärk pühendab abinõu.

Sünnime ühe korra ja oleks ülekohtune nõuda...et sureksime mitu korda.

Kristlased saab tagajalgadele, kui mitteusklik teatab, et ta on surres õnnelik.

Ilma Jumalata.

Padme, Lilleke, 2005-11-29 21:25:53

Lilleke, kui sa suhtud oma surma teistmoodi kui seni, siis sa ka elad teistmoodi kui seni.

***