Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

ahvgepardsile, 2005-11-29 16:16:22

*
Teeme sulle erandi. Edaspidi ma ei ütle sulle enam ahv, ma ütlen Ahv. Sest Ahvi tuleb uskuda, muidu võin veel hakata inimest uskuma.

/Üldjuhul kirjutatakse ‘jumal’ suure tähega ainujumaliste uskude puhul ja sedagi eelkõige uskujate poolt.
Teistele see kohustuslik pole.

33338, 2005-11-29 16:23:01

inime saab paremaksmuuttu ajnult siis kuj ta akkab taas loomastuma.

ahvgepards, 2005-11-29 16:23:40

Üldjuhul kirjutatakse ‘jumal’ suure tähega ainujumaliste uskude puhul ja sedagi eelkõige uskujate poolt.

So what? Ma räägin siin, miks MINA kirjutan suure tähega.

Aga polüteismi puhul, kus jumalaid on palju, on ju kõigil lisaks veel miski nimi, mida aga jällegi kirjutatakse suure tähega, kas siis Hera, Odin või Set või kesiganes, Hanuman ... loogiline

toomas, 2005-11-29 16:24:58

Üldjuhul kirjutatakse ‘jumal’ suure tähega ainujumaliste uskude puhul ja sedagi eelkõige uskujate poolt.

Noh. Järelikult on ainuõige kirjutusviis Jumal, arvestades, et selle lause kirjutan mina.

ahvgepards, 2005-11-29 16:25:40

inime saab paremaksmuuttu ajnult siis kuj ta akkab taas loomastuma.

Jumalast õige ju ... inimesele pani põntsu tsivilisatsioon ... muidu ta elaks rahumeeles oma igapäevast elu ja ei muretseks igast asjade üle

toomas, 2005-11-29 16:27:09

Ja niikaua, kui kõik ei usu Jumalasse, kirjutavad osa Jumal ja osa jumal ning kummalgi pole maist õigust teisele ette kirjutada, kuidas peab kirjutama.

ülelugija, 2005-11-29 16:34:17

Noh, kui inimene ise oma piiratud viie meelega pole võimeline taipma, et on midagi looduses vussi keeranud ja tuleb peatuda ning järele mõelda, kuidas Jumalgi talle selle selgeks teeb?

Manitseb? Või hirmutab maailmalõpuga?

Midagi nii labast ja samas elukauget polegi siitkandist lugida saanud. Tubli, Ti! :-((

Padme, Ti, 2005-11-29 16:38:59

Ti: Kahtlemata võib ja saabki inimene parem olla.
Aga mulle tundub loomulikumana, kui ta teeb seda oma inimvõimete piires- jumalikustumata.

Kas sa ei määratleks ära, kust läheb see inimliku headuse piir, millest me enam paremaks saada ei saa? Kui see piir ja määr on objektiivne, inimesest sõltumatu, siis oleks su määratlusega ka igaveseks antud selge inimideaal ja sa oleksid ajaloos, meie aga saaksime siin kõik oma headuse sama lihtsalt ära mõõta, kui meie keha mõõdetakse meetriga.

Kui see headuse määr ja piir on aga igale meist subjektiivne, siis varas võib alati pärast (ja ka enne) varastamist siiralt öelda, et varastamata jätmine käiks kõrgelt üle tema isikliku headuse maksimumi... ja me peaksime ta õigeks mõistma.

Su mõte pole õige, Ti. Ja viib meid täielikku tupikusse. Otse ja kohe.

Ti, toomas, 2005-11-29 16:39:46

*
toomas, 2005-11-29 16:24:58

Noh. Järelikult on ainuõige kirjutusviis Jumal, arvestades, et selle lause kirjutan mina.

Apsuluutselt, keeleprofessor, nagu arvas Tiigergi Karupoeg Puhhis.. :))

Ti, ülelugijale, 2005-11-29 16:46:39

*
Midagi nii labast ja samas elukauget polegi siitkandist lugida saanud. Tubli, Ti! :-((

/kehitab õlgu

Küllap siis nii on: labane ja elukauge..

A mul on aega veel õppida.
Ka sina võid aidata, kui tahad :)

Padme, 2005-11-29 16:52:45

Materialism üritab inimesega Jumalat ära mõõta ja näeb ja näitab, et see on täiesti lootusetu ja väär ettevõtmine. Inimene ei saa olla Jumala mõõduks - Jumal pole inimese näo järgi loodud - selles olen ma materialistidega 100% nõus. Kui mõni usklik peaks arvama, et Jumal on olemas vastavalt tema ettekujutustele sellest, milline on Jumal, siis olen ma esimene, kes talle vastu vaidleb ja ta viga talle seletada püüab.

Küll mõõdab Jumal ära inimese - inimene on Jumala näo järgi loodud, ja mitte vastupidi.

Priit Kelder oma “Teesides” kirjutas sellest, et inimene ei mõõda ära Jumalat, kuid ta ei kirjutanud sellest, et inimese mõõdab ära Jumal. See teine võimalus lihtsalt ei mahu Priidu ja materialistide pähe. Ju on liiga suur see võimalus.

Aga võiks proovida korraks oma senise positsiooni (Jumal inimese näo järgi) maha panna, sest see tõesti ei tööta, ja võtta see teine (inimene Jumala näo järgi) ja uurida, mis siis saab, kui niipidi asju vaadelda. Ausale uurijale ei peaks see teise võimaluse oma peas läbimängimine olema raske teha.

Ti, Padme, 2005-11-29 16:57:16

*
Kas sa ei määratleks ära, kust läheb see inimliku headuse piir, millest me enam paremaks saada ei saa?

Ei määratleks.
Sest ma ei oska.
Ja ei taha.

Mulle pole oluline saada niii täiuslikuks, et ära teenida ‘kuningriik sealpoolsuses’.

Kui ma suudan jääda inimeseks lõpuni siinpoolsuses ja võib-olla isegi aidata milleski teekaaslast- teist inimest- ma olen rahul..

A võib-olla on mu ideaalid ja ambitsioonid liiga väikesed, maitea..

33338, 2005-11-29 17:00:30

kuj se ‘ääduse määr ja piir onn aga igale mejsst subjektíivne, sis varas vxjb alati pärast (ja ka énne) varastamist síiralt ’öölda, et varastamatta jättmine käjkks kxrrgelt üle tema isikliku 'ääduse makksimumi... ja me peakksime ta xjjgeksmxjsstma.

nii ilusti nejjuke luuletab. kuj ta vajd teakks et mu noor sxber onn ooppis vasstupidist jura°ajand ja alati luband kaabakatele andestada. et jumal tahhtvat nii.
txsi, ega ta ise oma sxnadejärrgi ole käjjnd.

Padme, 2005-11-29 17:04:50

Ära muretse - keegi ei oska ära määratleda headuse piiri, millest inimene enam parem olla ei saaks.

Kuid mulle näib, et sa pead õigeks, kui ise endale ütled oma võimaliku veel paremaks saamise kohta, et "Ah, aitab küll sellest paremaks saamisest!"

Ja see “inimeseks jääda” - mida see õieti tähendab? Jääda selleks, kes oled? Oled sa siis juba oma piirid saavutanud ja kuidagi “valmis” inimesena, et piisab vaid selleks jäämisest, mis juba oled?

Kui sa pole homme parem kui täna, kuidas sa siis homme oma kaaslast aidata saad, kui tal on probleem, mure, küsimus, valu?

Vaata, see paremaks saamine pole niiväga meie eralõbu, sest me elame ikka inimeste maailmas ja inimeste keskel. Kui me ütleme, et "Aitab küll sellest paremaks saamisest", siis me sellega jätame ehk abita selle, kes oleks võinud meilt abi saada, kui me poleks paigale jäänud.

priit kelder, 2005-11-29 17:09:39

Padme, loogika järeleaitamise pooltund sinule:
“Ja Jumal lõi inimese oma näo järele
Jumala näo järele lõi ta tema...” (1 Mo.27)
Jätan siinkohal keelt teritamata vigase eesti keele üle ses värskes Piiblitõlkes (järele, pro: järgi), ja pööran su tähelepanu lihtsale analoogiale:
kui A=B ja B=C, siis ilmselt A=C ja B=A.
Puust ja punaseks - jumal lõi inimese enda näo järgi, st inimene on loodud jumala näo järgi, st pale, mida inimene evib, on jumala palge järgi loodud ehk sarnane tollega. Voprosõ jestj?

kaak, 2005-11-29 17:16:19

Materialism üritab inimesega Jumalat ära mõõta ja näeb ja näitab, et see on täiesti lootusetu ja väär ettevõtmine.

Huvitav huvitav.
Mina näiteks ei tunne ühtegi materialisti kes on selliste mõõtmistega tegelenud.
Isegi pole lugenud.

Mis ajast on materialism/materialistid hakanud mõõtma asju, mida ei eksisteeri.

Isegi hüpoteetiliste substantside mõõtmine on võimatu.

Jumal pole inimese näo järgi loodud - selles olen ma materialistidega 100% nõus.Küll mõõdab Jumal ära inimese - inimene on Jumala näo järgi loodud, ja mitte vastupidi.

Selle jutu peale peaksid loogikud sooritama suitsiidi.

Padme ja tema jüngrite järgi on tegemist millegi üliinimliku ja kõigis asuva materiaal-vaimse substantsiga...ja äkki osutub seesama substants inimesega sarnaseks.

Või on tegemist vaid näoga...keha konfiguratsioon jääb ebaselgeks.

Nüüd ma ei saa enam üldse millestki aru.

Padme, 2005-11-29 17:21:57

Ja Ti, parem olla on lihtsalt parem, kui seda mitte olla. Nii lihtne ju.

Mis määratlematu ja tähenduseta ümar unistamine: “Jääda inimeseks”?

Kuule, sa ju niikuinii ei jää inimeseks, sinagi lähed paratamatult oma inimeseks olemises ja jäämises allakäigu teed - sa sured, kui mitte muusse, siis vanadusse kindlasti ära.

Materialisti jaoks kahjuks need looduse enese paratamatused ei jäta üldse mingit lootust ega mõtet kuhugi pürgida - surm nullistab kõik. Väga troostitu maailmapilt.

Tavaliselt, kui kellegi materialistiga sellest räägin, teeb materialist pähe väga vapra näo ja ütleb, et “Tead mis, ma ei karda surma!” Või midagi sarnast ja sinnapoole, ja lisab, et loodus, paratamatus... Materialist püüab sellise väitega üle olla omaenese looduslikust enesesäilitamise instinktist. Aga mida ta ikka endale valetab - ta kardab surma, see hirm on temas loodusest enesest.

Seda on kuidagi kurb ja nukker vaadata - püüd olla ise ja üksi nii-nii vapper omaenese paratamatu surma ja eimiski ees.

Surma ees aga pole sellelgi valevaprusel vähimatki mõtet. Milleks siis nii paaniliselt vaprat endale ja maailmale etendada? Kas poleks ausam öelda: “Ma tegelikulkt ikka kardan surma küll”?

Kardate te surma, materialistid?

Padme, 2005-11-29 17:24:23

Puust ja punaseks - jumal lõi inimese enda näo järgi, st inimene on loodud jumala näo järgi, st pale, mida inimene evib, on jumala palge järgi loodud ehk sarnane tollega.

Seda minagi, Priit - Jumal lõi inimese enda näo järgi, st pale, mida inimene evib, on jumala palge järgi loodud.

Ja mitte vastupidi.

jälgija, 2005-11-29 17:25:59

Ja Ti, parem olla on lihtsalt parem, kui seda mitte olla. Nii lihtne ju.

Homme hakkan paremaks.
- H.Kingo, 1994

Padme, kaak, 2005-11-29 17:27:31

kaak: Mina näiteks ei tunne ühtegi materialisti kes on selliste mõõtmistega tegelenud.

Saa siis ükskord ometi tuttavaks Priit Kelderiga. Jumal on Priidu kohaselt paljas inimliku fantaasia illusoorne vili. Loe sellest eespoolt, tema artiklist “Teesid...”, ma ei hakka teise kirjatööd ometi siin üle kordama.

***