Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

tsukts, DiaTheo, 2005-11-28 23:06:25

Mäletad seda lugu kukest, kes sõnnikuhunnikul seistes pardipoegadele ujumist õpetas?

dt, 2005-11-28 23:09:53

Ei mäleta, pole kuulnud. Räägi:-))

tsukts, 2005-11-28 23:19:41

Nu seisis ja kires, et jalgadega peab nii tegema ja pea peab sellises asendis olema, et need pardipojad ei õpi kunagi õigesti ujuma, kui jätkavad niimoodi ujumist... nu läks oma õpetamisest nii hasarti, et otsustas ise vette minna õigeid võtteid ette näitama...

Nu pardipojad tal ära uppuda ei lasknud ja ja vedisid kaldale ning kui tal suled ära kuivasid, hakkas teine jälle õpetama, ja kiruma, et ei õpi need pardipojad ujuma ja seda vaatamata tema õpetamistele..,

dt, 2005-11-28 23:21:30

Aga ega kukk üle kolme korra siis sedasi ... jääb ilmselt alla meie omale:-))

v.l., 2005-11-28 23:21:43

Kas pardid on kirema hakanud? Küll see geenitehnoloogia ikka areneb kiiresti!

v.l., 2005-11-28 23:22:28

sorry
ei pannud tähele, et jutt oli hr, kukest

Ti, 2005-11-28 23:36:49

*
Mõelda võiks aga Jumalast, et ta on isik ja isiksus ("elajas" - see täpsustus on sinu jaoks, Priit), sest kui ta oleks printsiip, seadus, reegel vms., siis poleks ühelgi inimesel mõtet Temaga ei rääkida, suhelda ega Tema poole palvetata

Palvetatakse ilmselt selleks, et midagi soovitakse, midagi loodetakse. Keegi v ä l j a s t p o o l t peab sellele kaasa aitama. On vist nii?

Ja mul tekkiski nüüd veider küsimus.
Oletame, et usklik inimene on olnud tubli, püüdlik, kohusetundlik, teinud omalt poolt kõik, mis vaja, täitud kõiki Jumala käske, aga ühel hetkel ikkagi tabavad teda ebameeldivused..

Ta pole harjunud iseendas juurdlema, ega arvanud, et kõik, mis ta saab, saab läbi enda, vaid vestelnud kellegi endast väljaspool olevaga, püüdnud tema meele järgi olla.

Kas ei vii selline situatsioon iseenesest välise kurjuse otsingutele?

Ti, tsukts, 2005-11-29 00:00:24

*
Mulle meenutas kuke-pardipoegade jutt üht vana vene multikat.

Konn toonekure noka vahel hüüatab: “Ma lendan! Ma lendan!”

A kuda edasi läks?
Toonekurg tahtis vist midagi konnale vastama hakata ja tegi noka lahti..?

Padme, v.l., 2005-11-29 01:04:23

1. Piiblis on ju tegelikult sees see Jeesuse vastus või viide VT kohale “te olete jumalad”

Et kui vaja, siis sobib Piibel millegi tõestamiseks, aga kui vaja, siis mitte? Hüva - me oleme teatavas mõttes tõesti Jumalat endas kandvad, jumalikkust kui potentsiaali endas kandvad, sest Jumala Vaim on meis kohal. Me võime ka seda jumalikku Vaimu oma Tõeliseks Minaks pidada. Ma arvan, selles mõttes me oleme tõesti Jumal. Kuid seda inimesele öelda, siis ilma ettevalmistuseta ta ei mõista neid isiksuses olemasolevaid suhteid ja seoseid.

2. Mis annab sulle aluse või õiguse väita, et kristlus on õige ja need tsitaadid siin valed. Ütlen -sind on eksitatud. Ja inimese vale käitumine tulebki valedest teadmistest.

Ma pole kunagi väitnud kristlust õigeks. Selles on palju eksitavat ja inimlikku. Minu käitumine aga? Mis käitumine?

Ei saanud ülejäänust aru, millest räägid - ei hakka ka mõistatama.

3. “nii taevas kui maa peal” - nendes egiptuse lugudes on selgelt toodud, kust selline mõte sinna piiblisse tuli.

Taas ei saa päriselt aru, mida sa öelda tahad, mis egiptuse lugudest vsa räägid - ega hakka mõistatama.

4. Jumala tahte kohta tsitaat:
God does not expect you to worship Him. He expects you to lead an ideal and purposeful life.
Mis tahte ühtsusest sa räägid?

Tõsi, Jumal ei vaja inimese austamist, sest ta on täiuslik, kuid inimene vajab Jumala austamist, sest ta pole täiuslik.

Inimese tahte vabaduse ja jumaliku tahtega ühtsuse probleemistik aga vaevalt on kuigivõrd kajastatud su lõpututel vastandlikel netilehtedel, mida uurid ja pakud. Olen märganud, et oledki rohklem ajaloolase ja eriti arheoloogi tüüp, mitte aga filosoof, kellele tahtega seonduv oleks selge nagu arvelaud raamatupidajale.

Padme, Ti, 2005-11-29 01:19:49

Ti: Palvetatakse ilmselt selleks, et midagi soovitakse, midagi loodetakse. Keegi v ä l j a s t p o o l t peab sellele kaasa aitama. On vist nii?

Inimesin igasuguseid, kuid palve väärtus inimesele seisneb selle siiruses ja omakasupüüdmatuses. Palve läbi ei saa muuta Jumalat või panna teda rikkuma loodusseadusi, põhjuslikkust vms., kuid palve abil saab muuta ennast. Kõrgemal tasandil on palve üha enam meditatsioon, elav osadus. Lihtsamal tasandil aga tõesti palutakse raha, õnne, vedamist - mida kõike.

Eesti keeles on palve seotud keeleliselt millegi palumisega, saamise sooviga. Vene ‘molitva’, inglise ‘prayer’ ja ida meditatsioonitehnikad ei oma seda eesti keelele ja küllap ka mõtteviisile omast tähendust.

Ja mul tekkiski nüüd veider küsimus.
Oletame, et usklik inimene on olnud tubli, püüdlik, kohusetundlik, teinud omalt poolt kõik, mis vaja, täitud kõiki Jumala käske, aga ühel hetkel ikkagi tabavad teda ebameeldivused..

Ja siis? Kas elu peaks olema uskliku jaoks Jumala poolt korraldatud lillepidfu? Kas usklik ollakse maise kasu saamise eesmärgil? Arvad?

Ta pole harjunud iseendas juurdlema, ega arvanud, et kõik, mis ta saab, saab läbi enda, vaid vestelnud kellegi endast väljaspool olevaga, püüdnud tema meele järgi olla.

Miks sa arvad, et usklik pole harjunud iseendas juurdlema? ja meele järele olemise kohta ütles juba Jeesus, et õiged ei olda mitte tegudega, vaid usu läbi.

Kas ei vii selline situatsioon iseenesest välise kurjuse otsingutele?

Välise kurjuse otsinguile? Miks õieti? Et kui Jumal ei tee mulle, mida ma tahan, siis on Jumal kuri ja maailm kuri ja üldse?

Ma tõesti ei tea, mis miljardite peades toimub. Üldiselt aga pole ma tuttav selliste usklikega, kes arvavad, et Jumal nende eest nende elu ära elab ja neid üle kuldab. Võibola sina tunned mõnd sellist, mina küll mitte.

Padme, 2005-11-29 01:27:24

Näib, siin võitlevad ateistid siiski esmaselt omaenese väga lihtsakoeliste arusaamadega Jumalast - pilavad neid oma arusaamu ja naeravad nende üle.

Väga kiiduväärt tegevus, kui oma naiivseid arusaamu ei poogita teistele külge.

Kuid kunagi tuleks ateistidel selle lõputu omaenese arusaamade avaliku naeruvääristamise asemel religioonidega seonduvat tundma õppima asuda. Siin toimuv on kujukas tõestus sellele, kui väga me vajame koolidesse ülevaatlikku õppeainet religioonidest.

Selline öömõte teile.

Padme, 2005-11-29 01:46:35

Siinse teemaga seoses aga sellised mõtted. Jutt on ju selest, kuidas me teadvustame ja mõistame Jumalat. Enabgö Absoluuti.

13,7 miljardit aastat tagasi tekkis meie universum, nagu seda astronoomia vahendusel mõistame, ja tekkisid aeg ja ruum ja aja ja ruumi arengulised maailmad, sh. ka meie maailm - planeet Maa. Kuidas aga see kõikide “alguste algus" täpselt välja nägi? Ja milline on see kõikide “lõppude lõpp”?

Teadus pole sugugi üksmeelne, et aeg ja ruum just Suure Paugu läbi tekkisid. Ja pole kaugeltki selge, et kõik, mis eksisteerib, peab just ajaline ja ruumiline olema. Elementaarosakeste maailm on võrreldes meie makromaailmaga ikka totaalselt teisiti toimiv, aja ja ruumi mõisted kaotavad seal sisu. Mustas Augus aga lagunevad nii aeg kui ruum meile kujuteldamatul moel. Nagu nad ka tekkisid meile kujuteldamatul moel kujuteldamatust.

On muid teooriaid universumi tekke ja eksistentsi kohta kui see, mida praegu Suure Paugu nimetuse all õpime koolis. Et 1000 aasta pärast on tänased kaljukindlad tõed teaduse ajalooks saanud - see on kindel. Lisaks ei suuda me kunagi korraldada teaduslikku eksperimenti ja luua ajas ja ruumis veel teist samalaadset aja ja ruumi universumit, nagu on see, milles me elame, ja uurida, mis oli enne seda ja mis tuleb pärast seda. Võime ka sellest “alguste algusest” ja “lõppude lõpust” filosofeerida, kuid taas – me ei oma sellest vähimatki kogemust ega ettekujutust, mis on milleks ja kuidas õieti...?

Jumal on igavene ja kõikne, ajatu ja ruumiga piiramatu. Meie inimlikel loogilistel teooriatel on aga teatavad mitte formaalsed, aga just sisulised piirid. Me võime oma intellekti abil formaalloogiliselt minna lõpmatult tagasi mööda seda põhjuste-põhjuste-põhjuste rida mingi Algse Põhjuse suunas, või liikuda lõpmatult lõppude-lõppude Viimase Lõpu poole, jõudmata kunagi nendeni. Kuid selline formaalloogiline minemine üha algsema algse suunas, üha tagasi sinna alguste alguste-alguste alguse juurde ja üha lõplikuma lõpu suunas, on tegelikult täiesti tühi mõttetöö. Sest see on reaalne vastamisi seismine lõpmatusega ja me ei suuda enam kuidagi ette kujutada mitte vaid lõpmatust, aga näiteks 10. järgu alguste algust või lõppude lõppu - see oleks meile vaid puhas loogiline formaalne skeem ilma mingi tähendusliku või kogemusliku sisuta.

Loogiliselt peame tõmbama kusagile oma teooriatele teoreetilise piiri - et SEE siin on ALGUS, kust tagasi minna enam ei saa, ja SEE siin on meie arutluste LÕPP, kust edasi minemisel puudub mõte. Umbes samalaadselt, nagu me ei saa minna rohkem tagasi temperatuuriga külmuse poole kui seda võimaldab absoluutne nulltemperatuur või ei oska vastata, mis tuleb pärast lõpmatust.

See pole olemise enese piiratus, vaid meie inimteadvuse piiratus, ja sellest oma teadvuse piiratusest peame lähtuma oma teoreetilistes arutlustes, et jõuda mingi praktilise ja meile kasuliku tulemuseni.

Padme, 2005-11-29 01:47:44

Siinse teemaga seoses aga sellised mõtted. Jutt on ju sellest, kuidas me teadvustame ja mõistame Jumalat. Enamgi - Absoluuti.

Jne.

seem, 2005-11-29 01:59:59

Padme arutlused on siiamaani parimad, sisukamad ja mõtlemapanevamad kui artikkel ise.
Respect.

seem, 2005-11-29 02:06:49

Padme mõtetega sarnaseid arutlusi võib lugeda tänapäeva tippfüüsikutelt ja filosoofidelt.
Kas Padme on kasutanud nende mõtteid või on ta jõudnud nendeni ise oma analüüside kaudu.
See on huvitav küsimus.

enia, 2005-11-29 02:34:13

Lisaks eelnimetatud väärt omadustele torkab Padme silma oma mõõtmatu mõõdutundetuse ja piiritu empaatiavõimetusega.

Umbrohutõrjet paluks.

33338, 2005-11-29 06:34:06

nii ustalikult nagu Padmeke pole siin varem veel kéegi lú.lle välljaoksendand.
aga vean kihhla et kell 6 ta kiblasuunas ej koogutand.

33338, 2005-11-29 06:44:13

6 aasstat susisin oma raalikallal ja lxpuks sajjn mida tahin. ejle anndis ta lxpplikult otsad. ej tejjnd enam piikksugi. lasen teha lahhkamise et surma pxhjus téadasáada. mxnnda liiget saab ehk kasutadagi. näjttäks mölaketast.
aga onn juba kavas úusmuretseda, ómme peakks isake palga üleannetama ja siis lähäb valikuks. kuna ma mussti ottsi ej tee (nagu isand Kohuke oma peremehe paadiga), sis vinnge läpakani ma ej küüni. tuleb leppi mxne 5'tonnilisega koos mxne ihuliikkme vahetuse ja lisamisega. äki akkab úugamagi.
nagu seda ettenähäs lasin vanema läpaka vxrkkuöhendada, see mul punaseks rombiks jääppki.

33338, 2005-11-29 07:37:59

mida tegeda et netilehe viide Vördis siniseks (vxj punaseks)lähäks ja kriipps állasaakks. et kohe säältt vxrkkumínna. varem se oli, nüüd läpakas enam mitte. mida ja kuss muutta?

DT, 33338, 2005-11-29 08:57:50

Proovi siit:

Tools/Autocorrect/Autoformat - linnuke Internet ...kastikesse.

***