Teesid ettekandele "Jumal - kas tema või see?"

« Tagasi artikli juurde    Artiklile on 1147 kommentaari.

priit kelder, 2005-11-24 09:31:00

To: v.l. 09.11
Jahve nimest:
(1) Iisraeliidid identifitseerisid Jahvet El’I, kaananlaste panteoni peajumalaga, seda juba vilistidega kokkupõrgete eelsel perioodil. Eriti aga hakati Jahvet samastama El Elioni – Kõrgeima jumalaga – pärast Jeruusalemma hõivamist Taaveti poolt. El Elioni kummardati Jeruusalemmas ennemgi ning tal olid seal ka omad preestrid. Selle kuningliku preesterkonna järglasteks saidki Taavet ja tema järglased ning siit pärineb ka Messia Taaveti liin (Melkisedeki, iidse Jeruusalemma kuningpreestri korralduse kohaselt).

(2)Lühendvorm sõnast Jehoova on Ja või Jah , nt 2 Mo 15:2 ja ed. (Jehoova on sõjamees, Jehoova on ta nimi). Juudi tekstides nähtub see paremini, eestikeelses raamatus on aiva Jumal ja Jumal.
(3)Sõnadest Jehoova ja Ja moodustuvad paljud isiku- ja kohanimed; erinevus nendest sõnadest moodustumise juures on vaid see, et Jehoova asetati tavaliselt liitsõna ette, Ja aga lõppu. Nt: 1 Mo 22:14 (Jehoova näeb!“) – see oli koht, kus jumal nägi Iisakut asendavat ohvrit; Jehoova-Nissi (2 Mo 17:15), so „Minu lipp Jehoova“, st see altar, mille Mooses ehitas Amaleki vastu Refidimis saavutatud võidu puhuks; Jehoova-Shalom, ehk Issand-rahu, so „Jehoova on rahu“ (Ko 6:24); Jehoova-Shamma , so jumal /on/ seal (uue linna nimi, mida nägi Hesekiel – Hs 48:35); Jehoova-Pidgeinu , so „Jehoova – meie õigus!“; see on ka üks Messiase ja tema päästetava rahva nimi – Hs 33:16.
(4)„Ta on olemas“ – nii nimetab end jumal „Ma olen see kes ma olen“, „ütle Iisraeli lastele nõnda: „Ma olen“ on mind läkitanud teie juurde!“. See võib olla ka derivatsioon sõnast hifil – iahve, so „Ta annab olemise“. Pole teada, kuidas juudid seda jehvest või jahvest tuletatud sõna käsitasid, kuna nad pidasid seda nime niivõrd pühaks, et seda ealeski ei öeldud välja. Kõikjal VT-s, kus tuleb ette see saladuslik sõna Ihvh, hääldavad judaistid seda kui Adonai (Issand). Ent kui juudi Piiblis on kirjutatud Adonai JHVH , siis loetakse seda Elohim (Issand Jehoova), näiteks Jes 50:4.

Praeguseks aitab. Hiljem soovi korral vel täpsustusi.

Levi, PK, 2005-11-24 10:28:38

Kuid tunnistagem seejuures ka, et sõnad on konventsionaalsuse sõdurid ja sellastena me võiksime neid ka kohelda.

Mida sa mõtled mõiste ‘konventsionaalsus’ all?

Levi, PK, 2005-11-24 10:33:52

Üks täpsustav küsimus siiski veel: missugust nähtust sa tähistad mõistega ‘sõnad’?

v.l., 2005-11-24 10:46:44

Taavet ja Saalomon olid Egiptuse vaaraod.
Nimi Saalomon < slmn < Sol Amon e. Sol,i linn (kreeklastel Heliopolis) ja Amuni tempel.

v.l., 2005-11-24 10:47:23

Muistne Jerusalem oli ilmselt hoopis Egiptuses.

v.l., 2005-11-24 10:50:34

Ta on olemas“ – nii nimetab end jumal „Ma olen see kes ma olen“, „ütle Iisraeli lastele nõnda: „Ma olen“ on mind läkitanud teie juurde!“. See võib olla ka derivatsioon sõnast hifil – iahve, so ..

Selle teksti kohta kus ‘Jahve ilmutab end Moosesele’ (=vaarao Akhenaten) arvatakse, et see “jahve” oli tegelikult vaarao ema Tiye, kes andis käsu talle Egiptusesse naasta.

v.l., 2005-11-24 10:57:15

Adonai< Aten, Atum ? Egiptuse tuletis

Hele, 2005-11-24 11:06:09

Jumal - kas tema või see?

Tema, kahtlematta. Kui kahest halvast parem valida. Aga miks nii?

“Tema” on midagi enamat kui “see”. Näiteks inimese keha on “see”, aga inimene ise on midagi enamat kui tema keha, inimene on “tema”.

Jumal on midagi palju enamat kui lihtsalt üks “tema”, aga me valetame veel rohkem, kui me Jumala kohta “see” ütleme.

A tegelikult oleks Jumala jaoks eraldi asesõna vaja :)

Hele, 2005-11-24 11:15:25

3. Jumala käsitlemine üldiselt Ülima Täiuslikkusena. Siit tulenev piirang omistada sellele mõistele inimkvaliteete, kuna Absoluut per se välistab endale inimmõistuse poolt peale pandavad omadused.

Miks peaks Absoluudil puudu olema just see tilluke hulk omadusi, mida inimmõistus taipama on võimeline? Absoluudil kui Ülimal Täiuslikkusel pole midagi puudu. Inimmõistuse loomuses on omadusi omistada, miks ei võiks ta neid omistada ka Absoluudile?

Hele, 2005-11-24 11:27:24

Raskused maailma loomise osas: kas jumal lõi maailma teadlikult ja kavatsetult, või tegi ta seda enesele teadvustamata, nö segimõistuslikult. Kumbki variant ei sobi usulistele, sest esimesel juhul oleksime sunnitud möönma jumala ebatäiuslikkust, kuivõrd intentsioon eeldab millegi vajakaolemist, mis on aga jumala perfektseima olendi staatusega vastukäiv.

Ma ei arva, et kui keegi midagi teadlikult teeb, siis peab tal tingimatta midagi vajaka olema. Meile tajutava maailmana olemasolemine on osa Jumala täiuslikkusest, mitte mingi Jumala oletattava häda või puuduse ilming. Ehk siis, Jumal võis luua maailma selgest loomise rõõmust.

Teeba, 2005-11-24 11:29:08

Jumal on hermafrodiit, kusjuures ümberlõigatud.
Kuna ta oli sunnitud tegema seda ise, siis see teebki temast jumaliku.
Olen kunagi ammu lugenud sellest uurimistööst.

v.l., 2005-11-24 11:40:37

Vedades olevat see loomise lugu nii.
Jumal oli üksi ja ta oli nii kurb, nii kurb.
Ja siis ta otsustas luua maailma - et oleks keda armastada ja et oleks, kes/mis teda armastaks. Ja siis läks see kõik suure pauguga lahti...

Hele, 2005-11-24 11:41:29

Palvete ja pöördumiste silmakirjalikkus ja jumalat alandav olemus.

Inimene ei saa Jumalat alandada. Inimene saab ainult rikkuda või rikastada oma ettekujutust Jumalast.

Sooline kummastus – miks meessoost?

Meeste poolt meestele lugemiseks kirjutattud teksti puhul suht loomulik. Misteha, kui mõne inimese mõtteviis vajab selgeid sooidentiteete. Eesti keel pole sesosas üldse nii hull kui mõned teised, milles enamus maailmast on soo järgi ära jaotattud.

Pealegi, mispoolest see “ema-asi” parem on kui isa-Jumal?

Hele, 2005-11-24 11:55:00

paradoksaalne seisukoht kristluses – inimesenäolise jumalaga samastumise võimalikkuse absurdsus –

Inimnäolise Jumalaga samastumist on inimesel ju lihtsam kujutleda.

ning üsnagi võimalik eesmärgistatus – kokkusulamine Kõiksusega, lahustumine Universumis jne – India ja Hiina õpetusis.

Oo jaa, nii võib see tunduda küll, kui inimesele parajas tempos ja piisaval määral kohale jõuab see fakt, et ta on osakene Kõiksusest, Universumist jne... :) Imelik on aint see, et meil see üldse nii hästi “kohalt ära” on saanud minna - ilmselt pole pideva kokkusulanud ja lahustunud enesetunde mõjul tegutsemine evolutsiooniliselt efektiivseks osutunud.

Hele, 2005-11-24 12:07:19

Kokkuvõtteks: isikulise jumalakontseptsiooni suutmatus ja sobimatus anda soovitavat.

Üks soovib üht ja teine teist. Mõnele annab soovitavat isikuline jumalakontseptsioon, teisele ebaisikuline, kolmandale igasuguse jumalakontseptsiooni puudumine või kontseptsioon Jumalast kui nõrga inimese illusioonist.

Maailma kõverdunud peegeldus inimteadvuses ning sellest johtuvalt psühholoogiline kihk kompenseerida vajakajäämised Taevase Isa mõistega, temale meeldida-püüdmisega ja muu sarnase ebasündsaga. Tugev inimene ei vajaks illusoorset kompensatsiooni.

Tugev inimene ei vajaks illusoorset tõemonopoli.

skeptik, 2005-11-24 12:11:29

v.l.
Targem on jumalasse uskuda. Sest:
kui usud temasse, aga teda ei ole - ei juhtu midagi.
Kui aga ei usu temasse ja ta on olemas, siis satud põrgu.

See oli Blaise Pascal.

http://en.wikipedia.org/wiki/Pascal%27s_Wager

b-b, 2005-11-24 12:29:07

Õudselt hää pilt teeside juures :D

priit kelder, 2005-11-24 14:24:04

v.l. - Su spekulatsioonid Egiptuse seostel on pentsikud. Millele tugined?

priit kelder, 2005-11-24 14:26:25

Tänud Helele usina ponnistuse eest. Kui sa vaid teema küsimusele ka vaevuks vastama..

priit kelder, 2005-11-24 14:30:04

Täienduseks v.l.-le:

Kõikides VT raamatutes me võime leida jumaliku olemuse kaht peamist nimetust – Elohim ja Jehoova. Elohim on mitmus sõnast El või Eloah (araabiakeelne Allah). Eloah on hilisem poeetiline nimevorm (vt. juudilistest tekstidest Neh. 9.17). Samuti esineb veel Elom (minu jumal) ja diminutiiv El, näiteks Kõigeväeline jumal (El-Shaddai); selle nime all avaldas jumal end patriarhidele (1 Mo 17:1; 28:3). Tasub meeles pidada ka kohti, kus samasugune enesehinnang: „Mina olen ennast ilmutanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile kõigeväelise Jumalana, aga oma nime Jehoova ei ole ma neile teatavaks teinud“. Sõnad El, Eloah, Elohim tähendavad sõna otseses mõttes „Võimas“ (samast juurest heebreakeelsest al - „tugev“), ehk veel „lugupidamist vääriv“, „kummardamist vääriv“, mis tulenevad ka tüvest alah (araabia keeles aliha), mis märgitseb – kartma ehk austama. Nimi Jehoova ,st olemus(lik) – vt vene keeles “сущий”, igavesti muutuv – see kujutab teda kui lepingu jumalat, kes ilmutab end õnnistusrikkais asjus.

Lugedes VT eesti keeles, torkab silma, et ühel juhul kõneldakse jumalast, teisalt on juttu Issandast, kolmandal korral on need nimetused aga kokku pandud vormi Issand jumal.

NB! Jumala selgelt antropomorfne kuju joonistub hästi eredalt välja ju Meieisapalves.

***